Ministeerium: Eestis GMO-taimi ei kasvatata

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

5. juuni 2013 kell 21:36



GMO tomato. Genetically modified food concept

Viimasel ajal on suurt poleemikat tekitanud see, miks Eestis on GMO-d lubatud ja paljudes teistes Euroopa riikides mitte. Nimelt liigub sotsiaalmeedias ringi kümneid artikleid 2011. aastast, mil Ungaris anti valitsuse poolt korraldus põletada üle 400 hektari geenmuundatud maisipõlde.

 

Telegram uuris natuke seadusi ja jõudis järeldusele, et otseselt ei ole mitmes GMO-sid keelanud riigis (sh Ungaris) keelatud GMO-d, vaid ainult GMO-de kasvatamine. Euroopa Liidus on lubatud aga kasvatada vaid geneetiliselt muundatud maisi MON 810 (kahjurikindel, kuid Eestis seda kahjurit ei esine) ja Amflora kartulit (tärkliserikas).

GMO-saaduste turustamine seevastu on siiski enamjaolt kõikides riikides lubatud. Ja näiteks GMO-mais loomasöödana on lubatud nii Eestis kui ka Ungaris. Seega, GMO-(maisi)sööda peal kasvatatud loomaliha ja mujal kasvatatud GMO-toiduainete (soja, mais jne) kaudu tarbime me ka Eestis geneetiliselt muundatud toitu.

 

Mis siis ikkagi Ungaris juhtus?

Kuna GMO-de kasvatamine on Ungari paljudes piirkondades keelatud, viiakse seal läbi regulaarseid kontrolle, et selle keelu vastu ei eksitaks. Sellise kontrolli käigus leiti 2011. aastal külvatud seemnete hulgas Monsanto GM-seemneid. Euroopa Liidu vabakaubanduslepingu tõttu ei alustatud uurimist, kust need seemned ostetud on, kuid piirkonna raadiojaama andmetel on asjasse segatud kaks suuremat rahvusvahelist seemneid tootvat firmat Pioneer ja Monsanto ning talunikud väidavad, et nad ei olnud teadlikud, et külvavad GM-seemneid.

Põllud hävitati hooaja keskel, nii et uue saagi külvamiseks oli juba liiga hilja ning tolles piirkonnas seemneid turustanud ettevõte oli likvideerimisel, nii et farmeritel ei olnud ka sealt mitte mingit kompensatsiooni loota.

 

Kas Eestis kasvatatakse GMO-toitu?

Telegram võttis ühendust Põllumajandusministeeriumiga, et uurida, kuidas nende GMO-taimedega Eestis ikkagi on. Ministeeriumi taimse materjali büroo peaspetsialist Merjan Savila kommenteeris, et 2010. aasta märtsist on firmal BASF lubatud kasvatada Euroopa Liidus tärkliserikast kartulit, mis on mõeldud paberitööstuse tooraineks. Inimtoiduks ta ei sobi oma maitsetuse pärast, kuid see ei ole ohtlik loomade ega inimese tervisele.

“Kuna seda kartulit ei ole nn jaemüügis, vaid kasvatatakse firmaga BASF sõlmitud lepingute alusel, siis 2010. aastal kasvatati seda Tšehhi Vabariigis 150 hektaril, Rootsis 80 hektaril ja Saksamaal 15 hektaril. Seoses avalikkuse laiaulatuslike protestiaktsioonidega kasvatati Amflora kartulit 2011. aastal veel Saksamaal kahel hektaril kuid 2012. aasta jaanuaris lõpetati Euroopa Liidus turustamine ja kasvatamine ning firma BASF kolis oma peakorteri Saksamaalt USA-sse,” kommenteeris Savila ja lisas, et Eesti põllumehed ei ole näidanud Amflora kartuli kasvatamise vastu huvi üles, sest meil ei ole selleks vastavat töötlemistehast.

Ministeeriumi spetsialist ütles, et neile teadaolevalt ei kasvatata Eestis kommertseesmärgil ühtegi geneetiliselt muundatud taimeliiki.

 

 

Allikad ja lisalugemist: Natural Society, Examiner, Examiner 2, Keskkonnaministeerium, Kodanikualgatus “GMO-vaba Eesti”, Saarte Hääl, Tarbija 24

Foto: blog.timesunion.com

 

Toimetasid Katrin Suik ja Mariann Joonas