Foto: 139724396  | School © Romrodinka | Dreamstime.com

Tehisintellekti (inglise k AI) tehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja tõotab muuta paljusid eluvaldkondi, sealhulgas haridust. Õppimine on inimkonna arengus ülioluline ja AI kasutamine õpilaste poolt on pannud haridussüsteemi tõsiselt proovile. Õpetaja ei saa enam kasutada traditsioonilisi õppemeetodeid, sest õpilased teevad õppetööd AI-abil. Langeb õppeprotsessi tõhusus ja riskime ühiskonnas sellega, et väheneb noorte vaimne iseseisvus. 

Tehisintellekti kasutamine õppetöös

Tehisintellekt on tunginud põhikooli, gümnaasiumisse ja ülikoolidesse. Õpetajate hinnangul on vähemalt pooled õpilastele antud ülesannete vastustest kirjutatud ChatGPT, Bingi või mõne muu tehisintellekti tööriista poolt. 

ChatGPT-4 suudab kirjutada esseesid, vastata valikvastustega küsimustele, teha standardiseeritud teste ja võrrelda erinevaid valikuvariante. See võib kirjutada koodi ja esitada argumente. AI suutlikkus analüüsida talle edastatavaid andmeid kasvab iga uuendusega. Tehisintellekt kipub praegu veel ka asju välja mõtlema, sealhulgas tsitaate ja allikaid, kuid tulevikus töö kvaliteet paraneb. 

AI kasutamine õppetöös on õpilastele suureks ahvatluseks, sest see säästab aega ja vaeva. Probleemiks on, et nad ei pruugi õppida infot mõistma ja analüüsima, vaid keskenduvad ülesannete täitmisele. See mõjutab ka õpilaste tulevast edukust ja karjääri.

Üheks väljakutseks seoses AI kasutamisega on õpilaste mõtlemis- ja arutlemisoskuse arendamine. Kui õpilased saavad kõik ülesanded tehisintellekti abil ära teha, võib see vähendada nende võimet iseseisvalt lahendusi leida ning kriitiliselt mõelda. Tehisintellekti liigne kasutamine suurendab muidugi kõikide inimeste, mitte ainult õpilaste sõltuvust tehnoloogiast. 

Hariduse ümberkujundamine

Haridussüsteemi tulevik sõltub meie võimest kohaneda AI-tehnoloogia arenguga. Peame aktsepteerima, et AI-tööriistad on osa õppeprotsessist, kuid samas looma meetodeid ja süsteeme, mis tagavad õpilaste aktiivse kaasatuse ja tõhusa õppeprotsessi. Muutuste elluviimine nõuab terviklikku lähenemist ja pühendumist, et tagada hariduse olulisemate aspektide, nt kriitilise mõtlemise, eetika ja suhtlemisoskuste arendamine.

Mõned õpetajad on juba aktsepteerinud fakti, et AI-tööriistad on tulnud kooli, et sinna jääda. AI mõju haridusele sunnib meid kaaluma radikaalseid muudatusi haridussüsteemis. Võibolla peaks traditsioonilise õppekava asendama sellisega, mis rõhutab veelgi enam kriitilist mõtlemist, eetilisust, empaatiat, inimsuhete arendamist ja probleemide lahendamist? Kõrghariduses soovitatakse suurendada ka lühemate õppeprogrammide osakaalu, mis keskenduvad innovatsioonile ja loovale mõtlemisele. 

On teada, et riiklike õppekavade uus muutmine võtaks aega aastaid. Viimane riiklike õppekavade kaasajastamise protsess toimus 2017–2022 ja seda “uut” õppekava pole veel täielikult kasutusele võetud. Arvestades, et õppekava ei ole loodud AI-ga seotud probleeme arvestades, on see praeguseks juba vananenud. Õppekava järjekordne muutmine tekitaks aga juba niigi ülekoormatud õpetajatele veel rohkem lisakoormust.