Tartu Ülikooli veebileht aprillis 2020: Sars-CoV-2 on süljest korrektselt määratav

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. oktoober 2020 kell 11:26



“Kiire ja täpne diagnostiline test on hädavajalik Covid-19 pandeemia kontrolli all hoidmiseks. Kehtiv “kuldne standard“ on proovivõtt ninaneelust ja PCR analüüs. Samas võib sülg olla mugavam ja samas usaldusväärne alternatiivne proovimaterjal,” kirjutati 3. septembril Tartu Ülikooli lehel “Tõenduspõhine info COVID-19 kohta“. Ent juba aprillis kajastati samal lehel uudist, et Sars-CoV-2 on süljest korrektselt määratav.

 

Septembris avaldatud uudises seisab:

New England Journal of Medicine avaldas Yale’i ülikooli teadlaste uurimuse, milles võrreldi viiruse määramise tundlikkust ninaneelu proovidest ja süljest 70-l COVID-19 patsiendil nakkuse kulu jooksul ja ka 495-l asümptomaatilisel tervishoiutöötajal.

COVID-19 patsientide süljest leiti rohkem SARS-CoV-2 RNA koopiaid kui ninaneelust tampooniga võetud proovides. Lisaks oli võrreldes ninaneelu proovidega suurem protsent süljeproovidest positiivne kuni 10 päeva pärast Covid-19 diagnoosimist. Need leiud viitavad sellele, et süljeproovidel ja ninaneelu proovidel on haiglaravi käigus SARS-CoV-2 tuvastamisel vähemalt sarnane tundlikkus.

495-st asümptomaatilisest tervishoiutöötajast leiti 13-l süljest SARS-CoV-2. Neist 9 oli ise endal võtnud ka ninaneeluproovi, mis 7 juhul osutus negatiivseks. Kõigi 13 positiivse süljeproovi andnu diagnoos kinnitus korduva proovivõtuga ka ninaneelust. Korduvate proovivõttude puhul nii patsientidelt kui ka tervishoiutöötajatelt leiti, et tulemuse varieeruvus ninaneelu materjali puhul oli suurem kui süljest määratuna.

Süljeproovide kogumine patsientide endi poolt ei nõua tervishoiutöötaja ja patsiendi vahetut kontakti, mis on oluline testimiste kitsaskoht ja millega kaasneb nakatumise oht. Samuti leevendab see ka vajadust tampoonide ja isikukaitsevahendite järele.

 



Ka juba 28. aprillil kirjutati samal TÜ lehel “Tõenduspõhine info COVID-19 kohta“, et Sars-CoV-2 on süljest korrektselt määratav:

COVID-19 diagnoosimise kuldne standard on PCR ninaneelu tampooniga võetud proovist. Madal tundlikkus, proove võtvate tervishoiutöötajate nakkusrisk ja nii tampoonide kui ka isikukaitsevahendite üleilmne defitsiit tingib alternatiivsete lähenemiste otsimist.

Sülg on lootustandev proovimaterjali kandidaat, kuna selle kogumine patsiendi poolt on lihtne. Lisaks on sülg proovimaterjalina varasemates uuringutes teiste respiratoorsete patogeenidega, sh inimese endeemilise koroonaviirusega, näidanud ninaneelu tampoonidega võrreldavat tundlikkust.

USA teadlased võrdlesid COVID-19 patsientide ninaneelu ja süljeproove ning leidsid, et sülje puhul oli SARS-CoV-2 määramise tundlikkus ja stabiilsus suurem kogu infektsiooni kulu vältel. Autorid järeldavad, et sülg on toimiv ja tundlikum alternatiiv ninaneelu tampoonidele ja isekogutava sülje kasutamine võimaldaks läbi viia täpset ja suuramahulist SARS-CoV-2 testimist.

Küsimus: Miks endiselt topitakse inimestele tikke ninaneelu, kui piisaks palju mugavamast sülje loovutamisest?

 

Allikas: , lingid artikli sees

Loe ka: France24

 

Foto: Eric Gaillard / Reuters

 

Kokkuvõtted uuringitest tegi Urmas Siigur / TÜ

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.