Foto: OPPO Find X5 Pro / Unsplash

Kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling väitis, et enamiku südame-veresoonkonna haiguste tegelikuks põhjuseks ei ole mitte kolesterool, vaid hoopis C-vitamiini puudus. Kui tal oli õigus, siis võib kogu tänapäevane kardioloogia põhineda valel eeldusel – ravitakse tagajärgi, mitte probleemi algallikat.

Juba rohkem kui pool sajandit tagasi selgitas Pauling, et veresoonte sisepinda kattev õhuke rakukiht ehk endoteel vajab paranemiseks C-vitamiini. Kui organism seda piisavalt ei saa, käivitub põletikuline reaktsioon, mille eesmärk on kahjustusi parandada. Aja jooksul muutuvad need paranduskohad armkoeks, seejärel naastudeks ja lõpuks lupjumiseks. Kolesterool, mis vigastatud piirkonda koguneb, ei ole Paulingi sõnul haiguse põhjus, vaid hoopis organismi parandussüsteemi osa. Teisisõnu – süüdistatakse tuletõrjujaid tulekahjus.

Kui see käsitlus vastab tõele, mõjutab see palju enamat kui ainult südamehaiguste mõistmist. See puudutab ka põllumajandust, toitumist ning seost mulla tervise ja inimese tervise vahel. Küsimus ei ole enam ainult sümptomite ravis, vaid selles, kuidas taastada organismi loomulik tasakaal ja võime ennast parandada.

Vaatame lähemalt kuute teemat, mis südame tervist võivad mõjutada:

• taastav põllumajandus;
• statiinid ehk kolesterooli alandavad ravimid;
• glükokalüks (veresoonte kaitsekiht);
• ellaghape ja urolitiinid (granaatõuna mõju tervisele);
• vee nn. neljas faas (Gerald Pollacki uurimistöö);
• tervenemise psühholoogililine pool.