Vaktsineerimine – rohkem küsimusi kui tõsiseltvõetavaid vastuseid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. oktoober 2021 kell 10:07



rainbow-vialsVaktsineerimine on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Inimesed on suures osas jagunenud kahte vastasleeri – vaktsineerimise pooldajad ja vastased. Vastastikku toimub pidev mudaloopimine ja sildistamine, aga sisulise dialoogini ei jõuta. Millegi poolt või vastu olemine ei aita meil edasi liikuda ega objektiivset tõde leida. Vajame sisulist ja täiskasvanulikku arutelu, mis võtab arvesse erinevaid vaatenurki. Ja vajame seda, et arstid ei võtaks automaatselt omaks seisukohti, mida farmaatsiatööstuse teadlased neile ette annavad: arstid ei peaks olema mitte tingimusteta vaktsineerimise poolt, vaid objektiivse ja erapooletu teadusliku tõendusmaterjali poolt.

 

Tänaseks on küllalt tõendusmaterjali ja kohtulahendeid, mis viitavad sellele, et farmaatsiatööstus võltsib andmeid selliselt, et need toetaks kasumit. GlaxoSmithKline mõisteti 2012. aastal süüdi antidepressantide müümises valeandmete põhjal ning aasta hiljem maksis Johnson & Johnson 2,2 miljardit dollarit, kui nad mõisteti süüdi ebaturvalise ravimi müümises. Kohtuasjas määratud trahv on aga üsna tühine, kui võtta arvesse seda, et sama ravimi pealt teenitud kasum oli 44 miljardit dollarit. Kohtuasi farmaatsiahiiu Mercki vastu seoses MMR vaktsiini efektiivsuse andmete võltsimisega on praegu alles arutamisel. Need kohtuasjad ei ole vandenõuteooriad ega üksikud erandid. Need on reaalsed juhtumid, kus mõne inimese kindlameelsus ja julgus olla vilepuhujaks on toonud päevavalgele selle, mis toimub suurkorporatsioonide laborites ja koosolekuruumides iga päev. Leidub piisavalt tõendusmaterjali, mis peaks panema meid kõiki järele mõtlema ja ümber hindama seda, kas korporatiivset teadust võib ikka pimesi usaldada.

Nefroloog (nefroloogia tegeleb neeruhaiguste diagnoosimise ja raviga – toim.) Suzanne Humphries kirjeldab filmis “Bought”, et meditsiiniharidust omandades ei õppinud ta kuigi põhjalikult tundma vaktsiinide koostist ja võimalikke kõrvalmõjusid, vaid üksnes seda, milline on lapseea vaktsineerimisgraafik – ja ta ei seadnud seda teemat kunagi kahtluse alla. Humphries hakkas vaktsiinide turvalisuse osas küsimusi esitama pärast seda, kui tal oma töö käigus tuli kolm korda järjest tegeleda patsiendiga, kes saabus haiglasse ägeda neerupuudulikkusega, mis oli tekkinud vahetult pärast vaktsineerimist. Haigla administratsioon aga ei soovinud seda infot lähemalt uurida, vastupidi – nad soovisid kõik sellega seonduva kiiresti ja tõhusalt summutada. Humphries sõnab, et lapsevanematele ei pakuta ausat ja tasakaalustatud infot, mille põhjal langetada informeeritud otsus.

Vaktsineerimissageduse ja imikute surevuse seos

Lapseea krooniliste haiguste esinemissagedus on tõusnud hirmuäratava kiirusega. Ülekaalulisus, diabeet, autismispektrihäired, õppimisraskused – ei ole saladus, et need haigused esinevad sagedamini kui kunagi varem ning paljudes maades ennustatakse, et laste eluiga on lühem kui nende vanematel. Mis on selle põhjuseks? Ühte kindlat vastust sellele küsimusele on raske leida. Elustiili ja

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt