Ajatu: Hoiatav lugu – HPV vaktsiin rikkus tüdruku elu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. september 2017 kell 10:28



Alates 2018. aastast lisatakse HPV viiruse vastane vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavva ning praegune vaktsineerimiskampaania peavoolumeedias vajab tasakaaluks ka teistsuguseid seisukohti. Avaldame kordusena artikli, mis ilmus algselt 19. oktoobril 2013. Lisaks tuletame meelde, et ETV2 näitas üht väga põnevat farmaatsiatööstuse telgitaguseid paljastavat dokumentaalfilmi “Ravimid äri huvides”.

Viimaste aastate üks rohkem vastukaja tekitanud vaktsiine on kahtlemata HPV (human papilloma virus) vaktsiin, mis loodi selleks, et pidurdada emakakaelavähi põhjuseks peetava inimese papilloomviiruse levikut. Vaktsiin on tekitanud aga ka palju kahju ning tänaseks on näiteks Jaapanis selle vaktsiini kasutamine osaliselt peatatud, kuna selle ohutus on kahtluse all. Vaktsiinide teema on valuline ja sellel on nii poolt- kui vastuargumente, seetõttu soovitame soojalt kõigil ise oma uurimistööd teha.

 

Paljud teismelised üle kogu maailma on tulnud avalikkuse ette Gardasili ja Cervarixi nimeliste vaktsiinide põhjustatud raskete kahjustustega, nagu näiteks rasked neurologilised kahjustused, autoimmuunhaigused ning isegi surmajuhtumid.

Üks Gardasili ohver on ka Alisa Duckworth, kelle lugu jagas tema ema Dollie. Alisa kasvas üles rõõmsa ja aktiivse lapsena, kellel oli palju huvisid matkamisest muusikani. Keskkooli ajal saavutas ta auhindu fotograafias ning õppis tätoveeringukunstnikuks.

2007. aastal otsustas tema ema jõuliste reklaamikampaaniate survel tütart HPV vastu vaktsineerida, et kaitsta teda inimese papilloomviiruse eest. Vaktsineerimise otsuse tegemisel ei rääkinud emale mitte keegi võimalikest kõrvalnähtudest või kahjustustest.

 

Vaktsiinisüstide kõrvalnähud

14. augustil 2007 sai alguse kogu pere aastaid kestev õudusunenägu. Pärast esimest vaktsiinisüsti tuli Alisa koju gripilaadsete sümptomitega: süstekoht oli paistes ja valulik ning tüdruk jäi mõneks päevaks koju. Arstide sõnul oli see normaalne reaktsioon. Alisa ema märkas, et tütar kaebab liigese- ja lihasevalude üle ning tegi sageli peavalude pärast uinakuid, kuid arvates, et need on kiire kasvuspurdiga seotud kaebused, ei pööranud neile suuremat tähelepanu.

Kolm kuud hiljem oli aeg teise vaktsiinisüsti jaoks. Kordus sama stsenaarium – Alisa jäi paariks päevaks koju gripilaadsete sümptomitega, millele lisandusid liigese- ja lihasevalud ning peavalud. Seekord aga jäi püsima pidev väsimus ja kurnatus. Alisa jäi aina rohkem koju arvuti taha, kuna tal oli raske koguda jõudu ja minna välja.

Kolmas vaktsiinisüst oli planeeritud 14. veebruariks 2008 ning pärast kahte eelmist kogemust oli tüdruk ise väga tugevalt selle vastu. Usaldades arste, veenis ema tüdrukut, et see on vajalik. Ka kolmandal korral kordusid samad sümptomid, mille pärast oli Alisa kodune terve nädala.

Igal korral helistas murelik ema vaktsiinijärgsete kaebuste pärast arstile ning sai igal korral sama vastuse – need on täiesti normaalsed kõrvalnähud, mille pärast ei tasu muretseda. Rõhutati, et vaktsiinisüstide kuuri ei tohi mingil juhul pooleli jätta ning olles üles kasvanud arstist isaga ning tugevalt meditsiinikogukonnaga seotult, ei tulnud emale kordagi pähe arstide väidetes kahelda.

Alisa jätkas oma igapäevaelu, kuid tal oli jätkuvalt vähe energiat. Ta lõpetas ujumistreeningud, veetis rohkem aega kodus arvutiga ning kurtis, et terve keha valutab. 2009. aasta oktoobris viidi Alisa esmaabipunkti, kuna tal olid tekkinud probleemid silmadega. Parema silma taga oli tunda survet ning sellest tuli verist eritist. Lisaks kurtis Alisa peavalu üle, tema kõne oli ebaselge ning näolihased ei allunud hästi kontrollile. Arstid määrasid silma jaoks ravi ning soovitasid külastada neuroloogi.

 

Haiguse põhjust ei suudetud tuvastada

Veidi hiljem võeti Alisa haiglasse vastu järgmiste sümptomitega: Belli paralüüs ehk ühepoolne näonärvi halvatus, migreen, parema kehapoole nõrkus ja tuimus, hägune nägemine, vilin kõrvades, tasakaaluprobleemid, võimetus kõndida, probleemid suu avamise ja neelamisega, väsimus ja liigesevalud. Tüdrukut testiti kõikvõimalike haiguste suhtes ning tema seisund muutus aina halvemaks.

Terve esimese semestri keskkooli seenioriaastast veetis Alisa haiglas, kuhu eraõpetaja tõi talle paar korda nädalas koduseid ülesandeid. Koju pääsedes lubasid arstid tal kooli naasta, kuid müra, valgustid ja võetavad ravimid põhjustasid raskeid peavalusid ning samuti olid tekkinud ärevushood. Kõigest üks semester enne lõpetamist langes Alisa koolist välja, sest ei tulnud enam õppetööga toime.

 

Iga päev on võitlus elu eest

Järgnevate aastate jooksul on Alisaga kaks korda juhtunud sama – parema poole halvatus, mille tõttu ta peab kasutama ratastooli ning õppima uuesti kõndima. Kuna sellele lisandub ka pidev kurnatus, siis eelistab tüdruk jääda ratastooli. Tema terviseprobleemid näivad sagenevat ning intensiivistuvat. Lisandunud on suur hulk uusi sümptomeid, sealhulgas lekkiva soole sündroom, nõelte torkimise tunne kätes-jalgades, pearinglus, kõhukinnisus, tundlikkus helidele ja valgusele, mis võib vallandada ärevushoo, autismilaadsed sümptomid, unehäired, probleemid põiega, lihaskrambid ja -treemor ning palju muud.

Alisa ei suuda mitte midagi ilma kõrvalise abita teha ning vajab pidevat järelevalvet. Ainus ravim, mis leevendab tüdruku vaevusi, on ravikanep, mis kahjuks ei ole ravikindlustuse poolt kaetud ning 1200 dollari suurune kulu tuleb vanemate enda taskust.

Gardasili vaktsiin muutis kogu pere elu dramaatiliselt ja Alisa jaoks on iga päev võitlus elu eest. Tema ema aga peab iga päev tundma süüd selle eest, et usaldades arste ning ravimikompanii väiteid, tegi ta valiku, mis rikkus igaveseks tütre elu. Sel põhjusel on Alisa ema võtnud südameasjaks levitada nende lugu, et see oleks hoiatuseks teistele peredele: HPV vaktsiin ei ole ohutu, nagu seda väidavad tootjad, ning aina suurenev hulk teismelisi tütarlapsi, kelle elu on see vaktsiin igaveseks rikkunud või isegi lõpetanud, on selle elavaks tõestuseks.

 

Allikad: Hormones Matter, ANH, The Asahi Shimbun, The Lancet

Loe ka vastupidist arvamust: Forbes

 

Toimetas Katrin Suik

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt