Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Generatsioonide teooria: maailm läheneb järjekordse globaalse kriisi tipule

4. jaanuar 2017 kell 12:15



empty pockets

Kas majanduskriisi tipp on juba läbi või alles saabumas? Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 21. oktoobril 2014.

Kirjanikud William Strauss ja Neil Howe on saanud tuntuks oma generatsioonide teooria poolest, mille kohaselt korduvad rahvastiku meeleolud kindlate tsüklitena. Kui kõrvutada nende teooriat ajaloo tsüklitega, võib märgata, et USA ning kogu muu arenenud maailm on üha süveneva globaalse kriisi keskel, mis saavutab ohtliku tipu umbes viieteistkümne aasta jooksul.

 

Raamatus “The Fourth Turning“ kirjutasid autorid, et kriisi ajendiks ehk sädemeks võib olla midagi täiesti tavapärast nagu valimised või halvaendelist nagu majanduskrahh. See säde aga viib ahelreaktsioonini, mille põhielemendid (võlg, keskklassi hääbumine, globaalne rahutus) ühenduvad ja viivad ühiskonna rebenemise äärele.

fourth

 

Masse juhib nähtamatu valitsus

Straussi ja Howe’i sõnul on maailmas suureks probleemiks see, et võimulolijad mõtlevad lineaarselt, tehes otsuseid lähtudes vaid enda huvidest, uskudes, et nende tegudel ei ole tagajärgi ning et nende positsiooni ei kõiguta miski. Tegelikkuses kulgeb ajalugu ja rahva meeleolu ringjate tsüklitena, moodustades mustreid kindla korrapära järgi. Need, kes ei ole võtnud aega, et uurida, milliste tagajärgedeni on selline käitumine viinud, on nüüd hädas muutuste mõistmisega.

Lineaarselt mõtlejad on harjunud sellega, et inimmasse saab kontrollida erinevate meetmetega, mida on kirjeldatud Edward Bernaysi raamatus “Propaganda“. Nimelt on rahva organiseeritud harjumuste ning arvamuste teadlik ning intelligentne manipuleerimine oluliseks elemendiks demokraatlikus ühiskonnas. Need, kes seda mehhanismi juhivad, moodustavad nähtamatu valitsuse, mis päriselt valitseb kogu riiki. Inimeste üle valitsevad ning nende arvamusi ja maitseid kujundavad inimesed, kellest nad ise pole kuulnud, kuid kes mõistavad masside vaimseid protsesse ning sotsiaalseid mustreid. Selline asjade kontrollimine on aga oluline, et hoida suurt inimrühma kui funktsionaalset ühiskonda koos töötamas.

 

Ajalugu kordub 80-aastaste tsüklitena

Nüüdseks on aga jõudnud kätte uus aste ajaloo tsüklis, kus viimased 70 aastat toiminud plaan hakkab mõranema. Meedia kaudu valetamine, petmine, propaganda edastamine, kergesti saadavad laenud, n-ö odav nafta, lõputu kommertslik laienemine, väsimatu turundus, pidev sõda, pankade ja suurkorporatsioonide valitud poliitikud, kõrgklassi soosiv maksusüsteem ning lobitöötajate poolt oligarhide hüveks kirjutatud seadused – kõik need on loodud kontrollima lihtrahvast ja rikastama tänapäevast aristokraatiat, vähemalt 2008. aasta majanduskriisini. Lineaarsed mõtlejad valitsuses, kaubanduses, panganduses ja meedias kinnitavad sirgjoonelise progressi võidukäiku, lubades kriisist taastumist, kuid tegelikkuses eiravad nad tahtlikult ajaloo tõendeid olukorra teistsugusest arengust, sest siis nad tunnistaksid, kui ohustatud on nende võimupositsioonid.

Strauss-Howe’i teooria kohaselt kordub ajalugu umbes 80-aastaste tsüklitena – uus kriis saabub umbkaudu 60 aastat pärast eelmise lahenemist ning kriisi tipp ilmneb umbes 80 aastat pärast eelmise kriisi tippu. Iga selline pöördepunkt aga pühib minema eelmise olemasoleva sotsiaalse korra. Selle teooria kohaselt on USA kriisitsüklid ilmnenud järgmiselt: esimeseks kriisiks oli Ameerika iseseisvussõda (toimus 1775–1794, kriisi tipuks oli aasta 1781), teiseks USA kodusõda (1861-1865, tipuga aastal 1863), kolmandaks Suur Depressioon ning II maailmasõda (1929–1946, tipnes aastal 1944) ning neljandaks globaalne majanduskriis (2008 kuni umbes 2029, oletatavaks tipuks on 2025).

 

Rahva totaalne eksitamine

2008. aasta septembris alanud üleilmne majanduskriis märkis ilmselt kahe kümnendi pikkuse episoodi algust, mille karmid tingimused muutuvad järjest halvemaks, mida lähemale me kriisi tipule jõuame. Selle kõige ajal üritavad võimulolijad rakendada kõikvõimalikke rahanduslikke meetmeid, korraldades valeinformeerimise kampaaniaid, et hoida rahva tähelepanu hajutatuna ning masse segadusse ajades. Juba on suudetud veenda suurt osa avalikkust 0% intressimäärades, kui samal ajal on lisatud 1 triljon dollarit (aastas) niigi suurele USA riiklikule võlale, võimaldades Föderaalreservil osta Wall Streetilt 3 triljonit dollarit võlga. Sellega on aga loodud kõrge inflatsioonitase energia, toidu, tervishoiu ning õppelaenu valdkondades ning reaalse palgataseme vähenemine. Kõiki neid muutusi reklaamitakse kui vajalikke samme olukorra normaliseerimiseks, kuid tegelikkuses teenivad nende pealt kasu vaid kõige rikkamad.

USA praegune seis majanduslikus, rahanduslikus, poliitilises ja õiguslikus süsteemis näitab tugevat väärtalitlust ning ei meenuta korralikult töötavat struktuuri. Seda fakti aga maskeeritakse ning rahvamasside tähelepanu suunatakse tähtsusetumatele probleemidele – peaasi, et ei märgataks, kuidas riik vaesub korporatsioonide ning pankurite skeemitamiste kaudu.

Võimulolijad peavad kuidagi müüma oma väiteid edasiarengust, isegi kui üüratu kogus tõendeid viitab vastupidisele. Selleks pööratakse avalikkuse tähelepanu muudele teemadele nagu massimõrvad, parteide omavahelised nääklused ning pidev nähtamatu terrorioht. Suur osa rahvastikust ei huvitu isegi nendest teemadest ning nende rahulhoidmiseks piisab massikultuurist – erinevad sisutühjad telesaated väljamõeldud “kuulsustest”, iseseisvat mõtlemist ja arutlemist välistavad filmid kinolinal, kinnisidee sotsiaalmeedia tähtsusest, kiiret ja lühiajalist rahuldust pakkuv kiirtoit jm. Maailm on täidetud tühiste probleemide, rumalate käpiknukkude, ööpäevaringse propaganda ning arutu tarbimisega.

 

Probleemid süvenevad kogu maailmas

Kõik need meetmed rahvamasside rahustamiseks aga hakkavad mingil hetkel mõranema. Ajaloo tsüklite kordumist ei ole võimalik peatada – rahvas hakkab ärkama ning nõudma muutust, mis kujundab ümber praeguse sotsiaalse ja majandusliku keskkonna.

Strauss ja Howe kirjutasid oma teooria 1997. aastal, tuginedes sajanditepikkusele generatsioonide analüüsile ning põhinedes mitte sündmustele, vaid generatsioonide meeleolule ning kriisi põhielementidele. Juba enne 2008. aasta majanduskriisi algust oli selge, et need põhielemendid – võlg, keskklassi kadumine ning globaalne rahutus – olid olemas ning ägenemas. Massimeedias kiputakse neid probleeme eirama, näidates neid väiksemana, kui need tegelikkuses on, aga kui teha veidi uurimistööd, on selge, et probleemid süvenevad. Võlaga on hädas nii USA, Hiina kui ka mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, üritades tulla toime üha kasvava krediidivõla, õppelaenude, kinnisvaramulli ning nafta hindadega.

Keskklassi hääbumine ei tule üllatusena, arvestades seda, et töötus on arenenud maades jätkuvalt suureks probleemiks ning juba üle 50% maailma varast on vaid 1% inimeste käes. USA-s on suureks probleemiks ka kohalike politseijaoskondade militariseerimine ning ametnike valmistumine massilisteks rahutusteks, mis võõrandab kogukondi nende valitsejatest ning n-ö kaitsjatest. Globaalse rahutuse headeks näideteks on Hongkongis, Lähis-Idas ja  Ukrainas toimuv, samuti Jaapani suund agressiivsemale välispoliitikale.

 

Propaganda ei suuda muuta ajaloo käiku

Propaganda võib vormida arvamusi, kuid ei suuda muuta ajaloo käiku ega fakte. USA riiklik võlg on jõudnud rekordilise 17,5 triljoni dollarini, suurenedes 2 miljardi võrra päevas. Tarbijavõlg on tõusnud uutele kõrgustele, ulatudes 3,2 triljoni dollarini. Globaalne võlatase ületab 230 triljonit dollarit, moodustades 313% maailma SKT-st. Kõige selle keskmes teenivad korporatsioonid üüratuid kasumeid. Kui riigid üritavad lahendada oma võlaprobleeme, lubades pankuritel, poliitikutel ja valitsuse bürokraatidel määrata rohkem võlga, vähendada intressimäära nullini ning rikastada oligarhe, lõpeb see kõik katastroofiga. Rahva kannatus peab mingil hetkel katkema ning see võib toimuda, kui kriis süveneb ning inimesed avastavad, kuidas nende vara, lootused ja unistused on hävitatud.

Arvestades seda, kui suur protsent elanikkonnast on töötu või töötab poole kohaga madala palgaga töökohal, on lihtne mõista, kuidas saab kasvada rahulolematus praeguse süsteemiga. Seda, kuidas olukorra vastase meeleavaldamisega toime tullakse, näitasid meile 2011. aasta Occupy Wall Streeti protestid. Selle asemel, et algatada dialoog protestijatega, otsida lahendusi, mis aitaks olukorda kergendada ning võtta nende häält arvesse, asuti hoopis meeleavaldajaid rõhuma politseivägede abiga. Samal ajal näidati meedias protestijaid kui näotuid, ilmaasjata märatsevaid noori, kes lihtsalt tahavad tekitada kaost. Hilisemates etappides jõustus USA massimeedias Occupy protestide suhtes üldse täielik vaikus – panustati sellele, et kui neist ei räägita, usutakse, et mingit protesti ei toimu ning kogu ettevõtmine vajub unustusehõlma.

 

Terroriga võitlemise maski taga luuratakse inimeste järgi

Lisaks rahva hääle eiramisele on Edward Snowdeni paljastused näidanud ka seda, et valitsus ei austa inimeste õigust privaatsusele, vähemalt mitte siis, kui nad saavad privaatsuse rikkumist õigustada riigisisese julgeoleku küsimustega. Kui reaalsed need väidetavad ohud inimestele on, see jäägu igaühe enda otsustada, kuid kindel on see, et väidetava terroriohuga võitlemise maski all on militariseeritud kohalikke politseivägesid, asutud jälgima kodanike meelsusi, ideede levikut ning potentsiaalseid protestijuhte.

Globaalne rahutus on jõudnud uuele tasemele, kui vaadata Brasiiliat, Mehhikot, Hongkongi, Egiptust, Hispaaniat, Kreekat, Prantsusmaad ja Türgit raputavaid meeleavaldusi. Samuti on vägivald lokkamas Ukrainas, Iraagis ja Süürias. Mitmetes sõjalistes konfliktides saab süüdistada ka USA otsuseid relvastada erinevaid diktaatoreid, kes olid neile mingil ajahetkel kasulikud. Probleeme tekitavad ka CIA kunagised plaanid, millega on õõnestatud erinevate demokraatlikult valitud valitsuste mõjuvõimu. Lokkavast vägivallast aga lõikavad kasu sõjatööstus ning pangad – relvade müümisest saab üüratut tulu ning sõda saab rahastada laenu võtmise kaudu. Sõjale kaasa aitamine on seetõttu praktiliselt võrdne riigi orjastamisega relva- ja laenusõltuvuse kaudu.

 

Millest massimeedias ei räägita

Massimeedias ei räägita sellest, kuidas USA on ajalooliselt relvastanud terroriste, kes ka nüüd tapavad Süürias massiliselt nii sõdureid kui ka tsiviilisikuid. Samuti eiratakse fakti, et Iraak oli Husseini valitsuse all modernne, stabiilne, mittereligioosne, naftat tootev riik, kus ei olnud kohta Al Qaedale ega arutule vägivallale. Kõik see muutus, kui USA tungis suveräänsesse riiki valeettekäänetel, raiskas 1 triljon dollarit riiklikku vara, tappis üle 100 000 iraaklase ning jättis Iraagi religioosse vägivalla tallermaaks. Ühtlasi ei räägita sellest, kuidas ka Liibüas kõrvaldati võimult endine liitlasest diktaator, jättes riigi kaosesse ning kodusõtta.

Maailm on jõudnud punkti, kus erinevate juhtide otsused avaldavad äärmiselt tundlikele teemadele (võlg, keskklassi kadumine ning globaalne rahutus) tugevat survet. Kui kriis süveneb ning saavutab oma tipu, võib maailm paiskuda kaosesse, mida loodetavasti ei lõpetata tuumarakettide abil ühe nupulevajutusega. Varem või hiljem lõhkeb maailma võlamull, mis viib vara, töö, õiguste ning usalduse kadumiseni. See käivitab aga massilised tsiviilrahutused, mida on vaikselt valmistanud ette aastatepikkune keskklassi hääbumine ning ühiskonna praeguse struktuuri hävimine.

Kui maailmas ägenevad ressurssisõjad, religioosne äärmuslus ning natsionalismi levik, muutub ka globaalse sõja tõenäosus üha suuremaks. Kuhu meie maailm ning ühiskond selle kriisi keskmes liigub, see pole veel kindel. See võib lõppeda nii edasimineku kui hävinguga, kuid kindel on see, et koostöö, vastutuse jagamine, julgete seisukohtade võtmine ning rahust ja kooseksisteerimisest inspireeritud juhid on hädavajalikud, et elada üle eesootavad katsumused.

 

Allikad: The Burning Platform (pikem ingliskeelne artikkel, soovitame lugeda!), Wikipedia

Pildid: cartoonmovement.com, amazon.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.