X

10 eurot =

Ravimitööstus üha kasvab ülepaisutatud kasumi toel

21. november 2014 kell 17:22



assorted medicine with money with spoonBBC Newsi majandusajakirjanik Richard Anderson kirjutas ravimifirmade üüratutest kasumimarginaalidest ja liigkasu lõikamisest, arstide meelitamisest ja mõjutamisest, miljarditesse ulatuvatest trahvidest valetavate ravimireklaamide eest, ebaseaduslikest kokkulepetest keemikutega ja uuringutulemuste kallutatud esitamisest, vahendab portaal Alkeemia.

 

Kujutage ette tööstust, millel on kõigist teistest kõrgem puhaskasumi ja käibe suhe ehk kasumimarginaal ning millele pole võõrad ka mitme miljardini küündivad trahvid õiguse kuritarvitamise eest. Kui sellele lisada laialt levinud süüdistused salalepete sõlmimise ja liiga kõrgete hindade nõudmise eest, kargab esimesena pähe kahtlemata pangandus.

Tegelikult vastutab eelkirjeldatud tööstus ravimite väljatöötamise eest, et päästa inimeste elusid ja leevendada nende kannatusi, mitte teenida kasumit kasumi enda pärast. Ravimifirmad on välja töötanud valdava enamiku kõigist ravimitest, mis on inimkonnale tuntud, aga sealjuures on nad ka teeninud kenakese kasumi ega ole seda alati teinud seaduslikke vahendeid kasutades.

ravimifirmad1

 

Möödunud aastal teenis Ühendriikide ravimigigant Pfizer, mis on kogutulu alusel maailma suurim ravimifirma, üüratu 42% suuruse kasumimarginaali. Nagu üks selle tööstuse veteran igati mõistetavalt ütleb: “Mina ei suudaks [sellist marginaali] küll õigustada.”

Kui sellest kasumist maha arvata ühekordne 10 miljardi dollari suurune tulu, mille firma teenis oma loomatervishoiu haru eraldamisega, jääb alles endiselt 24% marginaal, mis on ikkagi päris tähelepanuväärne mis tahes mõõdupuu järgi.

Suurbritannias esines näiteks suur vihapuhang, kui tööstuse asjatundjad ennustasid, et energiafirmade kasumimarginaal tõuseb käesoleval aastal nelja protsendi pealt kaheksani.

Eelmisel aastal teenisid vähemalt 20% kasumimarginaali viis ravimifirmat – Pfizer, Hoffman-La Roche, AbbVie, GlaxoSmithKline (GSK) ja Eli Lilly.

 

Liigkasu lõikamine

Kuna mõni ravimikuur maksab ligemale 100 000 dollarit ning ravimi tootmise hind on sellest summast vaid pisike osa, siis pole raske märgata kasumi põhjust.

Eelmisel aastal avaldasid sada juhtivat onkoloogi kõikjalt maailmast teadusajakirjas Blood kirja, kus nad kutsusid firmasid üles alandama vähiravimite hinda. Knighti vähiinstituudi juhataja ja üks kirja autoreid dr Brian Druker on küsinud: “Kui sa teenid aastas kolm miljardit dollarit [vähiravimi] Gleevec müügist, kas siis suudaksid sa läbi ajada ka kahe miljardiga? Millal ületad sa piiri vajaliku kasumi ja liigkasu lõikamise vahel?”

Ja küsimus pole ainult vähiravimites – käesoleva aasta aprilli ja juunikuu vahel kinnitas firma Gilead, et firma uusim C-hepatiidi ravim Sovaldi on sisse toonud 3,5 miljardit dollarit.

Ravimifirmad õigustavad ravimite eest nõutavat kõrget hinda väitega, et nende uurimis- ja arendustegevuse kulud on meeletud. Keskmiselt osutuvad tulusaks ainult kolm igast kümnest turuletoodud ravimist ning üks neist kolmest on tavaliselt eriti edukas ja toob sisse aastas keskmiselt miljard dollarit. Paljud teised ravimid ei jõua isegi turule.

Kuid nagu allpool esitatud tabel näitab, kulutavad ravimifirmad palju rohkem raha ravimite reklaamile – mõnel puhul isegi kaks korda rohkem kui ravimite arendamisele. Ja lisaks arvestab kasumimarginaal arenduskulud juba sisse.

 

Maailma suurimad ravimifirmad

Firma Kogutulu (miljardites) / Arenduskulud (miljardites) / Turunduskulud (miljardites) /  Kasum (miljardites) / Kasumimarginaal (%)

ravimifirmad2

Ravimitööstus väidab ka seda, et arvestada tuleks ravimi laiema väärtusega. “Ravimid hoiavad pikas perspektiivis raha kokku,” ütleb Stephan Whitehead, Briti ravimitööstuse ametiühingu (ABPI) tegevjuht. “Võtke näiteks C-hepatiit, šokeeriv viirus, mis tapab inimesi ja mis nõudis vanasti maksasiirdamist. 12-nädalase ravikuuri abil, mis maksab 35 000 [kuni 70 000] naela, on 90% patsiente haigusest tervenenud, ei vaja mingit lõikust ega järelravi ning võivad jätkata oma pere ülal pidamist. Kokku hoitud raha hulk on tohutu.”

Tõsi, aga vaid seetõttu, et millegi eest võib kõrget hinda küsida, ei tähenda see kohe, et seda peaks ka tegema – eriti siis, kui asi puudutab tervist. Seda väidet toetavad ka kriitikud nagu dr Druker. Aktsionärid, kelle ees suured ravimifirmad tegelikult vastutavad, ei võtaks sellist väidet isegi kuulda.

 

Ei mingit truudust

Suured ravimifirmad ütlevad ka seda, et neil on kasumi teenimiseks vaid piiratud aeg. Patent antakse tavaliselt 20 aastaks, aga 10-12 aastat läheb harilikult ravimi väljatöötamisele ning kulud ulatuvad ligikaudu 1,5-2,5 miljardi dollarini.

See tähendab, et raha teenimiseks on aega vaid kaheksa-kümme aastat, enne kui valemit võivad kasutada ka teised ravimifirmad, mis suudavad rohtu müüa mitu korda odavamalt. Tõeliselt eduka ravimi puhul läheb arenduskulude tagasi teenimiseks ilmselgelt vaid paar kuud.

Kui see juhtub, langevad ka müüginumbrid vähemalt 90%. Uuringufirma GlobalData tervishoiutööstuse dünaamika haru juht Joshua Owide selgitab lähemalt: “Erinevalt teistest sektoritest lendab margitruudus aknast välja kohe, kui patent aegub.“

Seepärast ongi ravimifirmad valmis kasutama erakordseid meetmeid oma patentide pikendamiseks – seda protsessi kirjeldatakse sõnaga evergreening ja firmadel on eranditult selle tarbeks palgatud “terve korruse jagu juriste”, nagu kirjeldab olukorda üks ravimitööstuse insaider.

Ravimi puhul, mis toob kvartali jooksul sisse kolm miljardit dollarit, võib isegi ühekuune patendi pikendus olla väärt tohutuid summasid.

Uued valemi sõnastused, kahe olemasoleva ravimi liitmine neile laiema kasutuse leidmiseks ja enantiomeerid – sama ühendi peegelpildid – on mõned seaduslikud viisid patentide pikemale venitamiseks. Kuid mõnda ravimifirmat – teiste seas Suurbritannia GSK-d – on süüdistatud alatumate taktikate kasutamises, sealhulgas teistele firmadele maksmises, et nad viivitaksid odavamate alternatiivide turuletoomisega.

Kuna suurte ravimifirmade jaoks on müüginumbrite säilitamine palju tähtsam kui võimalik kasum teiste firmade jaoks, võib selline kokkulepe olla mõlema poole jaoks väga ahvatlev.

 

Arstide meelitamine

Kuid ravimifirmasid on süüdistatud ka palju hullemas – ja firmad ise on selles oma süüd tunnistanud. Alles hiljuti oli suurte ravimifirmade jaoks levinud praktikaks maksta arstidele altkäemaksu, et nad kirjutaksid patsientidele välja nimelt nende firmade ravimeid. Sellisele tegevusele vaadatakse tänapäeval viltu ja paljudes paikades on see ebaseaduslik. GSK-d trahviti Hiinas 490 miljoni dollariga käesoleval septembril altkäemaksu andmise eest ning firmat on sarnases tegevuses süüdistatud ka Poolas ja Lähis-Idas.

Reeglid näiteks kingituste, õppetoetuste ja loengute sponsoreerimise kohta pole nii selgepiirilised ning nende meetodite kasutamine on Ühendriikides endiselt levinud.

Üks hiljutine uuring näitas, et need Ühendriikides tegutsevad arstid, kes saavad suurtelt ravimifirmadelt mingit liiki tasu, kirjutavad kaks korda tõenäolisemalt välja nende firmade ravimeid.
See võib aga süvendada probleemi, mille on põhjustanud valitsuse liigne kulutamine ravimite rahastamiseks. Üks äsjane retseptianalüütikute uuring viitas sellele, et Suurbritannia riiklik tervishoiuteenistus võiks säästa aastas tervelt miljard naela, kui arstid kirjutaksid marginimega ravimite asemel välja sama tõhusaid üldisi ravimeid.

 

Suured ravimifirmade trahvid:

3 miljardit dollarit – Glaxo SmithKline, 2012. a, depressiooniravimi Paxil alaealistele reklaamimise eest

2,3 miljardit dollarit – Pfizer, 2009. a, valuvaigisti Bextra vale esindamise eest

2,2 miljardit dollarit – Johnson & Johnson, 2013. a, ohutuks mittetunnistatud ravimite reklaami eest

1,5 miljardit dollarit – Abbott, 2012. a, psühhoosivastase ravimi Depakote ebaseadusliku reklaami eest

1,42 miljardit dollarit – Eli Lilley, 2009. a, psühhoosivastase ravimi Zyprexa vale reklaami eest

950 miljonit dollarit – Merck, 2011. a, valuvaigisti Vioxx ebaseadusliku reklaami eest

Allikas: ProPublica

 

Kõik see võib muutuda, kui Ühendriikides ja Suurbritannias võetakse vastu uued reeglid, mis sunnivad arste avaldama kõik kingid ja maksed, mis nad on ravimitööstuse käest saanud.

Ravimifirmasid on süüdistatud ka ebaseaduslikes kokkulepetes keemikutega, et firmad saaksid küsida rohtude eest rohkem raha ja avaldada uuringute andmeid, mis rõhutavad ravimi positiivseid külgi ja vaikivad negatiivsetest.

Firmasid on ka süüdi mõistetud mitmete ravimite vales esindamises ja reklaamis ning selle tulemusena on firmad pidanud maksma miljarditeni küündivaid trahve. Siiski näib võimalik kasum olevat nii suur, et ravimifirmad on pidevalt valmis tegutsema seaduslikkuse piiri peal.

 

Liigne mõju

Seega pole mingi ime, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba arutanud “huvide konflikti” ravimifirmade õigustatud ärihuvide ning laiema avalikkuse meditsiiniliste ja sotsiaalsete vajaduste vahel.

Euroopa Nõukogu on lausa algatanud uurimise, et “kaitsta patsiente ja rahva tervist ravimitööstuse liigse mõju eest”.

Nõukogu heidab pilgu “teatud praktikatele, mille hulka kuuluvad ka tervisetöötajate sponsoreerimine ravimitööstuse poolt ning rahvatervise instituutide pöördumine info saamiseks spetsialiseerunud teadlaste poole, kes on ravimitööstuse palgal.”

Ükskõik mis selliste uurimiste tulemuseks ka poleks, ravimitööstus on silmitsi põhjaliku muutusega, sest ravimite arendamise traditsiooniline mudel on kokku varisemas üha kasvavate kulude ja teaduse edusammude tõttu. Suurte ravimifirmade mugav maailm on suuremas ohus kui iialgi varem.

 

Allikad: AlkeemiaBBC + lingis artikli sees

Foto: atg.wa.gov

 

Tõlkis Joonas Orav