Ajatu: Majanduse kiirkursus: suured muutused ja jätkusuutlikkus, I osa

16. august 2016 kell 12:04



cmartenson-20111027Teie ees on kordusena Chris Martensoni tutvustav osa majanduse loengutesarjast, mille avaldasime Telegramis 14-osalisena 2013. aasta sügisel. Kes soovib majanduses paremini orienteeruda, soovitame kursuse läbi lugeda!

Chris Martenson on mees, kes on teinud oma elus mitu kannapööret. Teadusdoktorist sai edukas finantsgeenius, kes aga jättis ka selle elu ja on nüüd pühendunud teiste harimisele. Martensoni suur kogemustepagas teeb temast võrratu loengutepidaja, kes suudab ka keerulised teemad nii lahti seletada, et nendest on võimalik ilma vastava hariduseta aru saada. Ta on kokku pannud suurepärase  videoseminaride seeria The Crash Course, mis selgitab majanduse, keskkonna, energeetika tihedat seotust ja jätkusuutlikkust, ning seda, kuidas on inimestel võimalik kohaneda suurte muutustega, mis globaalsel tasandil juba praegu aset leiavad. Teie ees on Martensoni majanduse kiirkursuse esimene osa.

 

Esmalt on äärmiselt tähtis eristada üksteisest fakte, arvamusi ning uskumusi. Chris Martensonil on kolm uskumust: kõigepealt usub ta, et järgmised kakskümmend aastat saavad olema radikaalselt erinevad viimasest kahest kümnendist. Miks peaks see oluline olema, võib ju küsida. Kuid inimesed kipuvad oma tulevikku nägema mineviku kogemuste valguses.

Teisena usub ta, et tulevate ja käesolevate muutuste kiirus ning ulatus võib ületada praeguste sotsiaal- ja tugiinstitutsioonide kohanemiskiiruse. USA-d laastanud orkaan Katrina on üks näide suurest muutusest, mis oli niivõrd äkiline, et sellele ei jõutud reageerida. Katrina oli õppetund sellest, et üks suurlinn võib puruneda hetkega, kuid jääda varemetesse aastateks. Ometi on muutused, mida Martenson majandusmaastikul näeb, kordades suuremad kui orkaan Katrina.

Martenson usub, et inimkonnal ei ole puudu parema tuleviku ehitamiseks vajalikest teadmistest ega ka tehnoloogiatest, pigem on puudu poliitilisest jõust. Poliitilise teovõime puudumist näitab see, et rahvas ei ole veel siiani kuuldavale toonud soovi tõeliseks, sisuliseks muutuseks. Seega ühelt poolt on küll hea, et inimkonnal on olemas vajalikud vahendid, kuid kahjuks ei pruugita muutustele piisavalt kiiresti reageerida. Martenson rõhutab, et eelnimetatu on kõik tema uskumus, mis võib ka vastavalt uue informatsiooni ilmnemisel muutuda.

 

Kolme E teooria

Kuid mis siis ikkagi on need suured muutused, mis meid ees ootavad? Siinkohal toob Martenson mängu kolme E teooria, mis on ka tema veebiseminaride sisuliseks aluseks.

Esimene E tähistab majandust (Economy) – majanduslikust perspektiivist lähtub ka kogu Martensoni kursus. Majanduses on neli murettekitavat teemat: eksponentsiaalne raha, globaalne krediidi ületarbimisest tingitud krahh, rahvastiku vananemine ja rahvuslik suutmatus säästa.

Järgmine E on energia (Energy), ning täpsemalt keskendub Martenson naftavarudele majandussüsteemis, mis baseerub pidevale laienemisele. See on teema, mis oma tähtsuselt vääriks loomulikult tervet eraldi kursust.

Kolmandaks E-ks on keskkond (Environment), mis üha vähenevate ressursside ning süstemaatilise surve tõttu vaevleb oluliste majanduslike surutiste all. Samal ajal suunatakse põhilised rahavarud ning huvi kahe teise E poole.

Üldistatult võib öelda, et praegune rahasüsteem, olles seotud kõigi nende kolme E-ga, asetseb täielikult reaalsusest väljaspool ning seetõttu on oodata ränka ebastabiilsust ning võimalik, et ka täielikku rahandussüsteemi kokkukukkumist. Ilmselt võib öelda,  et eelpoolnimetatud probleemide koosmõjudega ei ole kunagi varem taolisel määral kokku puututud. Juba eraldi vaadatuna võiksid kõik nimetatud E-de alajaotused olla märkimisväärseks mureallikaks, kuid Martenson väidab, et neid omavahel nii läbipõimitud probleeme ei tohigi eraldi vaadelda.

 

Hüppeline kasv

Chris Martensoni üheks eesmärgiks on selgitada olulisi kontseptioone, millest üks on majanduse eksponentsiaalne ehk hüppeline kasv. Klassikaline hüppelist kasvu tähistav graafik on hokikepi kujuline – kaardistatud on ühiku käitumine läbi aja. Ainus võimalus, kuidas graafikul saab tekkida hokikepi kuju, on siis, kui nimetatud ühik, mida mõõdetakse, kasvab teatud protsentide võrra ajajoonel liikudes. Mida aeglasem on kasvuprotsent, seda pikemaks peaks olema ajajoon graafikul joonestatud; seda pikem peaks olema see niinimetatud hokikepi kepp. Oluline siinjuures on hetk, kui joon graafikul teeb hüppelise pöörde – olgugi, et kasvu protsendi määr jääb muutumatuks ning tõenäoliselt ka üsna madalaks, selle hulk aina kasvab.

Screen Shot 2013-11-11 at 2.26.26 PM

Vaatame antud juhul midagi, mis ajalooliselt on kasvanud vähem kui 1 protsent aastas – selleks on maailma rahvastiku arv. Kuna see on kasvanud keskmiselt vaid ühe protsendi võrra aastas, peame me vaatlema mitmeid tuhandeid aastaid, et märgata seda niinimetatud hokikepi kuju. Antud joonisel tähistab roheline ajalugu ning punane hiljutist ÜRO järgmise 42 aasta rahvastikuarvu kasvu prognoosi.

Screen Shot 2013-11-11 at 2.28.55 PM

Paljusid matemaatikuid on õpetatud selgitama hüppelist kasvu läbi muutuse kiiruse, meie vaatleme siinkohal muutuse hulka. Kasvugraafiku selgitamiseks on mõlemad need lähtepunktid õiged, kiirust on lihtsalt kergem asetada valemisse ning hulka on inimestel intuitiivselt kergem tabada. Erinevalt muutuse kiirusest ei ole muutuse hulk konstant, see aina suureneb iga ajaühiku möödumisel. Sellest aga ka juba pikemalt järgmises peatükis.

Matemaatikud võivad siinkohal lisada, et niinimetatud “pöördemomenti” kasvugraafikul tegelikkuses siiski ei eksisteeri, see tekib vaid vasakpoolse skaala õigest asetusest – see tähendab, et iga kasvugraafik võib välja näha hokikepi kujuline, juhul kui vasakpoolne skaala on vastavalt sobivate ühikutega märgistatud. Kuid kas see on siiski nii lihtne?

Screen Shot 2013-11-11 at 2.31.47 PM

Võtame näiteks inimpopulatsiooni võimaliku piirarvu maal. See jääb eeloleva graafiku halli ala mõne miljardi suurusesse vahemikku. Konteksti asetatuna ei ole tegemist vaid graafikuga, vaid millegi inimkonna jaoks äärmiselt olulisega, kus pöördepunkt omandab tohutu tähtsuse. Seega, kui on teada mõõdetava ühiku piirmäär, selle limiit, siis omandab graafiku pöördepunkt ka üliolulise tähtsuse.

 

Kiirenev kasv

Järgmine oluline mõiste, mida tuleb tähele panna, on kasvu või ka kahanemise kiirenemine. Selle näitlikustamiseks on rahvastikuarv jällegi sobiv. Kui alustada rahvaarvult 1 miljon ning määrata kasvu kiiruseks 1 protsent aastas, näeksime, et miljardi inimese suuruse rahvaarvu saavutamiseks kuluks 649 aastat. Kuid juba 200 järgneva aasta pärast oleks koguarvuks 2 miljardit ning järgneva 41 aasta pärast lisanduks kolmas miljard. Siis mööduks veel 29 aastat, 22 aastat ning lõpuks ka 18 aastat, mis teeks koguarvuks 6 miljardit inimest. Nagu näha, läks iga järgneva miljardi inimese lisandumiseks järjest vähem ja vähem aega. See ongi kasvu kiirenemine.

Samasuguseid kiireneva kasvu näiteid saab tuua nii õli tarbimise, mis on praegusel hetkel kasvanud ligi 3 protsenti aastas, kui ka näiteks USA rahavarude kohta, mille kahanemine on siis omakorda kasvanud. Võib nimetada ka veel ülemaailmset vee tarbimist, liikide väljasuremist, looduslike metsade kadumist jne. Kõik eelpoolnimetatud on piiratud ressursid, nagu ka mõnedki teised, mis nimetamata jäid. Paljud neist hakkavad lähenema juba oma loomuliku piirini.

See on maailm, kus me elame. Kui kohati võib jääda mulje, et muutused tulevad üha kiiremini ja kiiremini, siis just nii see ju ongi. Me elame ajal, kui inimesed peavad lõpuks silma vaatama tõsiasjale, et eksponentsiaalne rahandussüsteem ja looduslike varade kasutamine hakkab saavutama oma piiri. Nimetatud ressursside vaatlemine sellisetel kasvava joonega tabelitel teeks murelikuks iga tõsimeelse inimese. Ometi on kõik need ressursid omavahel tihedalt seotud ning neid juhivad ühised jõud – selleks, et lahendada ühte probleemi, tuleb süveneda ka teistesse. See väärib inimkonna kõrgendatud tähelepanu.

 

Loengud on saadaval nii inglise, hispaania, saksa kui ka prantsuse keeles SIIN.

Allikad: Peak Prosperity, Resource Investor, The Incidental Economist

Fotod: peakprosperity.com

 

Toimetas Hendrik Mere 

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.