Happealandajad – ravimitööstuse kahe teraga mõõk

30. september 2013 kell 15:02



antacid_tablet_in_water2“Kas ka sina arvad, et miljonid inimesed on sündinud geneetilise defektiga, mis sunnib meie magu tootma liiga palju maohapet? Kas usud, et tegu on evolutsioonilise disainiveaga, millega me nüüd erinevate medikamentide abil võitlema peame?“ küsib tuntud lektor ja funktsionaalse meditsiini praktik Mark Hyman oma netiblogis. Uuringud tõestavad, et refluksi ja kõrvetiste vältimiseks kasutatavad happealandajad võivad tekitada närvikahjustusi, ärritunud soole sündroomi ja osteoporoosi.

 

Kuigi mul ei õnnestunud leida Eesti statistikat happelangetajate tarvitajate kohta, võib eeldada, et marsime ka selles osas muu maailmaga enam-vähem ühes tempos. Nii näiteks kannatab USA-s krooniliste kõrvetiste, happelise refluksi ja GERD-i (gastroösofageaalse reflukshaiguse) all keskeltläbi 25–30% rahvastikust ning happealandajad (antatsiidid) on seal medikamentide müügitabelis kolmandal kohal.

 

Söö, joo ja alanda happelisust

Hyman ütleb, et alles paarkümmend aastat tagasi ei peetud GERD-i isegi tõsiseks häireks ning vastavaid kaebusi püüti kontrolli alla saada menüü- ja elustiilimuutustega. Praegusel ajal on aga ravimitootjad jätnud meile mulje, et võime piiramatus koguses süüa ja juua kõike, mida ainult soovime, pista seejärel lihtsalt paar happealandajat põske ja kõik ongi korras.

Tõde maohappealandajate kohta on tegelikult palju karmim, kui oskame arvata: antatsiidide näol on tegu kahe teraga mõõgaga. Nähtavasti on kõik kuulnud, et piisava maohappe olemasolu on normaalse seedimise eelduseks. Maohape on oluline valgu seedimiseks, patoloogiliste bakterite kontrolli all hoidmiseks, peensooles olevate ensüümide aktiveerimiseks ja oluliste toitainete, mineraalide-vitamiinide (nt Ca, Mg, Fe, Zn, Cu ja B12) imendumiseks.

 

Happealandajad rikuvad mao pH taset

Pikaajaliselt tarvitatuna takistavad happealandajad toidu seedimist, kuna muudavad maos olulise ensüümi (pepsiini) toimimiseks vajalikku pH taset, tekitavad vitamiinide ja mineraalide imendumise probleeme, ärritunud soole sündroomi ja depressiooni.

Vereloomeks ja aju tööks nii vajaliku vitamiini B12 imendumisprobleemid võivad viia väsimuse, närvikahjustuste, depressiooni, aneemia ja vanemaealistel isegi dementsuseni. Antatsiidid aitavad kaasa patoloogiliste bakterite (sh Clostridiumi) vohamiseni peensooles, mis võib tekitada eluohtlikke põletikke. Kergemal juhul toob bakteriaalne ülekasv peensooles kaasa kõhuvalu, puhitused, gaasid ja kõhulahtisuse – tavaliselt on need nn väikesed kõrvalnähud ka ravimi infolehele kirja pandud. Kõik need loovad omakorda soodsa pinnase ärritunud soole sündroomi tekkeks.

Samuti annab ravimi infoleht meile teada, et sarnaselt teiste antatsiididega võib kommi asemel tarvitatav ja palavalt armastatud Rennie maskeerida näiteks mao pahaloomulise protsessi sümptomeid.

 

Oht luude tervisele

Mineraalainete ebapiisava imendumise tõttu peetakse happealandajaid ohuks ka luude tervisele. Hiljuti Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni ajakirjas JAMA Internal Medicine avaldatud uuring kinnitas, et happelangetajate pidev kasutamine võib viia suurenenud puusaluumurdude riskini ja sealt edasi osteoporoosini, kuna antatsiidid takistavad kaltsiumi imendumist.

Muu hulgas on püstitatud hüpotees, et happealandajad aitavad kaasa ka teatud vähkkasvajate tekkimisele. Seegi arvamus tundub võrdlemisi iseenesestmõistetavana, kui pidada silmas, et hea tervise säilitamiseks, ensüümide tööks ja hästi toimivaks ainevahetuseks vajame igapäevaselt piisavas koguses mineraale ja vitamiine. Nii ongi ilmne, et antatsiidide poolt organismile tekitatud kahjustused on sageli hullemad kui refluks ja kõrvetised ise.

 

Ravimite neelamise asemel õigem elustiil

Tegelikult on happelise refluksi ja GERD-i vältimiseks hoopis olulisem tegeleda probleemi põhjustega ehk siis korrigeerida elustiili ja söömisharjumusi ning turgutada oma keha vajalike toitainetega. Praetud toidud, kohv, alkohol, kihisevad joogid, vürtsised ja tomatil põhinevad kastmed ning tsitruselised võivad kõik olla süüdi kõrvetiste ja refluksi tekkimises. Ja loomulikult tekitab mao ülehappesuse probleeme ka suitsetamine.

Lisaks põhjustavad kõrvetisi liiga suured portsjonid ehk ülesöömine ning liighiline söömine enne voodisse minekut. Kõrvetiste tekkimist soodustab ka ülekaal ja suur organitevahelise (vistseraalse) rasva kogus, mis maole surub ja seega selle tühjenemist takistab. Samuti kannatavad refluksi alla sagedamini inimesed, kellel on song. Ka liigse ärevuse ja stressi seisundis toimub mao ja söögitoru vahelise klapi lõdvenemine, mao ja peensoole vaheline sfinkter sulgub aga veelgi tihedamalt.

Tänapäeval nii laialdaselt levinud magneesiumipuudus tekitab samuti probleeme, sest magneesiumi lõdvestav toime aitab kaasa mao alumise sulgurklapi avanemisele. Ebapiisav magneesiumitase takistab seega maosisu allapoole liikumist ja hoiab toitu kauem maos.

 

Toidutalumatus

 

Kuigi Eestis on toidutalumatuse teema veel võrdlemisi tundmatu ja vähekäsitletud, tekitavad refluksi ka talumatud toidud. Siinkohal ei ole silmas peetud allergiat, vaid just nimelt talumatust teatud toiduainete valkudele, mis võib sümptomitena avalduda alles kuni 72 tundi peale sobimatu toidu tarbimist. Kõige tavalisemalt põhjustavad probleeme piimavalgu (kaseiini) ja teraviljavalgu (gluteeni) talumatus.

Refluksi põhjustavate tegurite seas on tähtsal kohal ka ebasobivate bakterite ja seente, eriti just pärmseene (Candida albicansi) patoloogiline vohamine peensooles, mis võib muude probleemide seas põhjustada ka refluksi.

 

Kuidas vältida refluksi ja kõrvetisi

  • Kõrvalda menüüst “ohtlikud valikud”: praetud toidud, kohv, alkohol, kihisevad joogid, vürtsised ja tomatil põhinevad kastmed ning tsitruselised.
  • Hoidu rämps(kiir)toidust ja töödeldud valmistoitudest.
  • Eelista keedetud ja aurutatud köögivilju, kala, kana.
  • Söö sagedamini (5 korda päevas) ja väikeste portsjonite haaval korraga.
  • Maga kõrgendatud peaalusega.
  • Selgita arsti juures vereproovi abil välja H. pylori olemasolu.
  • Tee testid kandidoosi ja toidutalumatuse võimaluse välistamiseks.
  • Välista tsöliaakia olemasolu.
  • Tarbi seedetrakti parandamiseks kvaliteetseid seedeensüüme ning kõrge kontsentratsiooni ja aktiivsusega piimhappebaktereid.
  • Võta juurde hea imendumisega magneesiumilisandit.

Ära suru sümptomeid maha, vaid aita oma kehal ennast aidata!

 

Liisu Orav

 

Allikad: GreenMed TV, rx.ee, Toitumistarkus, JAMA

Foto: acidrefluxsymptomsnow.com