X

10 eurot =

Kuidas vaimne seisund heaolu mõjutab, II osa

15. detsember 2013 kell 19:36



UntitledEnamus meist teavad, et keskkonnal on suur mõju meie vaimsele ja füüsilisele heaolule. Aga kui paljud teavad, et ka meie mõtted mõjutavad otseselt seda, kuidas me ennast füüsiliselt tunneme? Siinkohal tuleb meeles pidada, et me elame ja eksisteerime osana tohutust, keerulisest ja viimistletud teadlikkuse maatriksist, kus iga muutus mõjutab kõike muud. Järjejutu I osa saad lugeda siit.

 

Stress võib põhjustada vähki

Stressi on kutsutud kõigi haiguste emaks ning see on seetõttu suureks nuhtluseks kogu inimkonnale. Yale’i ülikoolis tehti puuviljakärbestega uurimus, milles leiti, et igapäevane emotsionaalne stress tekitab vähkkasvajaid. Nimelt avab stress rakkudevahelisi teid, mis lubavad mutatsioonidel levida. Stress, nii füüsiline kui ka emotsionaalne, pole kunagi hea. Tundub loogilise mõttena, aga kui tihti leiame end muretsemas asjade üle, mida me ei saa kontrollida või mille oleme ise liiga suureks puhunud? Stress on midagi, mida saab kontrolli all hoida sügava hingamise, hetkes viibimise ning regulaarse mediteerimise abil.

 

Kaldumine negatiivsuse poole põhjustab stressi

Teadlased on leidnud, et inimestel, kes märkavad negatiivset informatsiooni rohkem kui positiivset, kannatavad rohkem stressi all. See käib ka “uudistesõltlaste“ kohta ning seda saab siduda teise uurimusega,  mis leidis, et uudiste lugemine võib viia hirmu- ja vihatundeni ja seega ka suure stressini. Samuti selgus, et negatiivsusele kalduvatel inimestel tekib suurema tõenäosusega ärevushäire.

 

Optimistidel on väiksem tõenäosus saada südamehaigusi ja kergem paraneda

Esimese uurimuse kohaselt, mis leidis otsese seose positiivsete emotsioonide ja vähenenud südamehaiguste riski vahel, vähendab juba positiivne mõttelaad südamehaigustesse haigestumise riski. 10 aastat kestnud uurimus leidis, et inimestel, kes pole kuigi positiivsed, on 22% suurem risk haigestuda südamehaigustesse. Kuna rõõmsamad inimesed kipuvad paremini magama, on nende kehad vähem stressis ja kurnatud. Õnnelikumad inimesed on ka osavamad ebameeldivatest juhtumitest lahti laskmises kui õnnetud inimesed, kes kipuvad negatiivsete kogemuste külge rippuma jääma.

Selgub, et kui me oleme pessimistlikud, on ka meie immuunsüsteemil raskem võidelda haigustega, nagu näiteks viiruslikud nakkused. See võib viia pikalt vinduva külmetushaiguse või gripini. Uurimuses, kus teadlased jälgisid aasta otsa tudengite heaolu ning nende immuunsüsteeme, leiti, et haigustega tulid paremini toime need, kes olid üldiselt optimistlikud. Leiti ka, et optimistlikumaks muutudes immuunssüsteem tugevnes ning kui oldi pessimistlikumad, see nõrgenes.

 

Oled nii vana, kui vanana end tunned

Ilmselgelt ei ole meil võimalik jääda igavesti nooreks, aga kui me muudame oma ettekujutust tulevasest reaalsusest nii, et me ei mõtle vananemisest ja sellega kaasnevast negatiivselt, on meil ka rohkem elujõudu. Markus Schaferi juhitud uurimus leidis, et kui me kogeme mõttetasandil vananemise negatiivseid mõjusid enne, kui me päriselt vanaks jääme, on sellel otsene negatiivne mõju meie füüsilisele kehale. “Me leidsime, et need inimesed, kes tundsid end oma vanuse kohta noorena, omasid suurema tõenäosusega paremat tervist aastaid hiljem,“ ütles Schafer ja lisas, et numbriline vanus oli oluline, kuid mõttelisel vanusel oli tugevam mõju.

 

Nägemine võib paraneda, kui mõelda, et see on paranenud

On hämmastav, kuidas meie mõtted suudavad reaalsust mõjutada ka nägemise puhul. Harvardi ülikooli psühholoogi Ellen Langeri uurimus näitab, et tajutav võib muutuda reaalsuseks või vähemalt aidata sel reaalsusel tõeks saada. Langeri uurimuse kõigist leidudest oli hämmastavaim see, kui 20 mehele ja naisele (kellel oli normaalne nägemine) näidati tagurpidi nägemiskontrolli plakatit, kus tähed muutusid allapoole minnes suuremaks. Üllataval kombel lugesid osalejad selliselt plakatilt täpsemalt väikseima kahe rea tähti kui normaalse plakati puhul, kus väikseimad read olid kaks alumist. Kõigist leidudest tehti järeldus, et kuigi nägemine ise ei pruugi paraneda, võib meie mõistus täpsemalt tajuda seda, mida see näeb.

 

Ebakindlus suhetes viib suurenenud südameprobleemide riskini

Ameerika Ühendriikide psühholoogilise seltsi avaldatud uurimusest selgus, et inimestel, kes tunnevad ennast oma suhetes ebakindlalt, on tulevases elus suurenenud risk südamehaiguste tekkeks. 5645 täiskasvanu kohta käivat infot võrreldes leiti, et inimestel, kes tunnevad end suhetes ebakindlalt või väldivad teistega lähisuhete loomist, on suurem risk haigestuda mitmetesse kroonilistesse haigustesse. Südame-veresoonkonna süsteem näib olevat kõige enim mõjutatud ebakindlusest suhetes.

 

Negatiivsete emotsioonide ülejäänud füüsilised mõjud

  • Harvardi meditsiinikooli uurimus 1623 südameataki üleelanu kohta leidis, et kui uuritavad muutusid emotsionaalsete konfliktide ajal vihaseks, suurenes neil risk saada uus atakk kaks korda võrrelduna nendega, kes jäid rahulikuks.
  • Meestel, kes kurdavad suurenenud ärevuse üle, on kuus korda suurem tõenäosus surra südamega seotud probleemide tõttu kui rahulikumatel meestel.
  • Harvardi avaliku tervise kooli korraldatud 20 aastat kestnud uurimuses,  kus osales üle 1700 vanema mehe, selgus, et sotsiaalsete tingimuste, tervise ja isiklike finantseeringute pärast muretsemine suurendab märkimisväärselt südamereumasse haigestumise ohtu.
  • 2829 inimest vanustes 55-85 hõlmanud rahvusvaheline uuring leidis, et isikutel, kes uskusid, et neil on kõige enam isiklikku kontrolli elusündmuste üle, oli ligi 60% väiksem risk surra võrreldes nendega, kes tundsid ennast elu keerdkäikude ees võimetuna.
  • Kolm 10 aastat kestnud uurimust jõudsid järeldusele, et emotsionaalne stress võib põhjustada vähi ja südame-veresoonkonnaga seotud haigustesse suremist rohkem kui suitsetamine; inimestel, kes ei suutnud oma stressiga efektiivselt toime tulla, oli 40% suurem suremus kui mitte-stressis isikutel.
  • Uurimus südameatakki üleelanute kohta näitas, et patsientide emotsionaalne seisund ning suhted infarkti-järgsel ajal on prognoosi määramisel sama tähtsad kui haiguse ägedus.
  • Uurimuses,  kus osales 5716 keskealist inimest, leiti, et nendel, kellel olid kõrgeimad võimed eneseregulatsioonis, oli üle 50 korra suurem tõenäosus olla 15 aastat hiljem elus ja ilma krooniliste haigusteta, kui nendel, kellel olid kõige madalamad eneseregulatsiooni tulemused.
  • 2010. aasta uurimus leidis, et meie mõtteseisund võib kiirendada või aeglustada meie haigustest paranemist. Uurimuses vaadeldi diabeeti põdevaid patsiente ning leiti, et nendel, kellel oli tugevaim depressioon, oli väikseim tõenäosus kiiresti toibuda jalahaavanditest.

“Me oleme need, kelleks end mõtleme. Meie olemus areneb koos meie mõtetega. Oma mõtetega loome maailma,“ ütles Gautama Buddha umbes 2500 aastat tagasi ning ka tänapäeval on need sõnad tõesed. Nüüd, mil me oleme rohkem teadlikud ning mõistame paremini oma mõtete jõudu, on aeg õpitut ja mõistetut rakendada oma igapäevaelus. Miks valida elada vähemana, kui me saaksime olla? Öeldakse, et teadmises peitub jõud. Meil on need teadmised, tuleb vaid neid kasutada oma kasuks ning suurendada oma heaolu. On aeg mõista, kui suur mõju on mõtetel ning lasta neil muutuda oma liitlaseks, suurendades nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.

 

Allikas: Waking Times

Foto: bradford.ak.uk

 

Toimetas Marlen Laanep