Foto: Pixabay / Pexels

Šveitsi investeerimispanga Credit Suisse intressimäära strateegi Zoltan Pozsari 7. märtsil ilmunud ja suurt tähelepanu pälvinud artiklis “Bretton Woods III” on juttu uue rahalise maailmakorra sünnist. New Yorgi föderaalreservis ametis olnud ja USA rahandusministeeriumis finantsnõunikuna töötanud Pozsar ei ole autsaider: tal on põhjalik ülevaade 2008. aasta suure finantskriisi taustast ja protsessidest ning ta tunneb dollarisüsteemi tugevaid ja nõrku külgi nagu oma viit sõrme. Ta kirjutab, et praeguse süsteemi alused lagunesid lõplikult, kui Lääs konfiskeeris Venemaa välisvaluutareservid.

Kas on õige mõista uut rahanduslikku maailmakorda Bretton Woods III-na (loe Bretton Woodsi konverentsi kohta eesti keeles SIIT), seda näitab tulevik. Igal juhul on tegemist multipolaarse protsessiga. Teise maailmasõja lõpul, 1.–23. juulil 1944 Ameerika Ühendriikides New Hampshire’I osariigis Bretton Woodsi kuurordis toimunud konverentsi järgi nime saanud rahasüsteem (Bretton Woods I) rajas dollari hegemoonia ja toetas USA juhtivat võimupositsiooni maailmas.

Ameerika muutus võlausaldajast võlgnikuks

USA valuuta oli seotud kullaga ja seda sai igal ajal kulla vastu vahetada, kui välismaised keskpangad oma dollareid New Yorgis deponeerisid. Dollari taga oli raha – kuni 15. augustini 1971, mil president Richard Nixon tühistas USA kullastandardi ja USA dollar devalveeriti kulla suhtes 7,89% ulatuses. See tähendas Bretton Woodsi esimese finants- ja valuutasüsteemi toimimise lõppu ning rahvusvahelise valuuta- ja finantssüsteemi kontrolli alt väljumist.