Üks rumal küsimus: Kas inimesel on õigus teada, mis materjali kapo temast kogub?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. detsember 2013 kell 13:38



Businessman Filing InformationSeoses internetijälgimisega on pinnale tõusnud rida privaatsust ja isikuandmeid puudutavaid küsimusi. Kuid lisaks sellele, mida me ise internetis jagame, on suur hulk meie andmeid kirjas ka riigiametite erinevates andmebaasides. Kas me ikka teame, mida riik meie kohta teab ja kas meil on õigus seda teada? Ja kuidas on lood nende inimestega, kes näiteks kahtlustavad, et nende igapäevategemisi jälgitakse?

 

Võtsime taas ühendust kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepaga ja küsisime, kas tavainimene võib kapole teha päringu endanimelise toimiku sisuga tutvumiseks?

“Inimesel on õigus küsida tema kohta kogutud andmete kohta ning riigiasutusel, ka kaitsepolitseil, on kohustus vastata. Väga paljud muidugi peavad leppima sellega, et nende kohta lihtsalt polegi kapo mingeid andmeid kogunud, rääkimata nimelistest toimikutest,” nentis Puusepp ja lisas, et kaitsepolitsei kandev ülesanne on Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra kaitse ja just Eesti Vabariigi põhiseaduses on ka inimeste põhiõigused, vabadused ning ka kohustused kenasti kirjas.

Põhiseaduse § 44 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.  Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.

Kas on võimalik, et mingeid enda kohta käivaid andmeid, mis näiteks kapol on, inimene seega teada ei saagi? Puusepp: “Jah, seadustega on reguleeritud olukorrad, kus info väljastamine takistab saavutada eesmärki, milleks infot kogutakse. Nii näiteks saavad korruptandid mitte enne ega samal ajal, vaid ikka tagantjärele teada, et nende kohta on infot kogutud: korruptsiooni kui peitkuritegevuse vastu paraku pole eriti tõhusaid vahendeid peale varjatult teabe kogumise, tõendamaks kahtlust, et just need inimesed on need kuriteod toime pannud. Sama kehtib ka näiteks riigivastaste kuritegude ning terrorismi ja sellega külgnevate kuritegude kohta info kogumisele.”

Puusepa sõnul kehtivad sarnased põhimõtted ka teiste jälitusasutuste nagu maksu- ja tolliamet ning PPA (politsei- ja piirivalveamet) kohta, kes siis uurivad samuti kuritegusid, mille puhul kogutakse prokuröri ja kohtuniku loaga teavet jälitustegevuse abil. “See on keskmisest keerulisem valdkond ning kaitsepolitsei tegevust reguleerivad lisaks põhiseadusele veel üsna mitmed õigusaktid,” lisas ta.

 

Rubriik “Üks rumal küsimus” keskendub teemadele ja mõistetele, mis erinevaid poliitika-, majandus-, teadus- ja terviseuudiseid läbivad, kuid tihti lisaküsimusi tekitavad või segaseks jäävad. Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt või teistelt ekspertidelt küsida, saada see aadressile info@telegram.ee, pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

Varasemad küsimused:

– Kui riik läheb oma aasta kuludega miinusesse, siis kas riigil on tagavararaha või laenatakse puudujääk pangalt? – Vastab rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Rainer Laurits.

– Kuidas on võimalik, et võetakse vastu seaduseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas? – Vastab Riigikogu Kantselei pressinõunik Martin Vallimäe.

– Kui reaalne on terrorirünnaku oht Eestis? – Vastab Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp.

– Kas kanep on kehale mürgisem kui alkohol? – Vastab MTÜ Ravikanep üks eestvedaja, Mart Kalvet.

– Kui Eestis käib miljoneid turiste, siis kus on majanduslik edu? – Vastab EHTE (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli) arendus- ja uuringute osakonna juhataja ning õppejõud Ain Hinsberg.

 

Foto: flagstaffgroup.com.au

 

Toimetas Mariann Joonas