2023 on alanud rekordilise liigsuremusega – koroonat ja külma ilma süüdistada ei saa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. jaanuar 2023 kell 11:44



Foto: 23.01.2022 ekraanikuva (stat.ee)

Kui vaadata statistikaameti lehelt surmade kiirstatistikat, on näha, et käesoleva aasta esimesed kaks nädalat on teinud viimase 10 aasta musta rekordi. Erinevalt 2021. aasta algusest, kui liigsuremuses süüdistati koroonat ja 2022. alguses, kui koroonale lisandus süüalusena ka krõbekülm talv, ei saa selle aasta alguses neid kahte pahalast vastutajaks tuua.

 

2010.- 2019. aastate keskmine surnute arv aasta kahel esimesel nädalal oli 676 inimest ning 2020. aasta algas väheste surmade rekordiga (620 inimest).

2021. aasta 2 esimesel nädalal suri aga 770 inimest, 2022. aastal 2 esimesel nädalal suri 761 inimest ning 2023. aasta 2 esimesel nädalal rekordiliselt 782 inimest.

Kui varasematel aastatel oli liigsurmades süüdi koroona ja külm talv, siis käesoleval aasta alguse liigsurmasid ei ole peavoolu meedia või arstid kippunud kommenteerima.

Millal hakatakse peavoolus küsima, kas liigsurmad võivad olla seotud enneolematu vaktsineerimiskampaaniaga? Sellest, et mRNA vaktsiinid võivad tekitada insulti, juba kirjutatakse. Vaktsineerimisega kaasnevaid liigsurmasid käsitleti möödunud nädalal Stockholmis toimunud koroonakonverentsil.

 

Allikas: Statistikaamet

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt