Vaktsineerimise ja piirangutega käsikäes on tänavu surnud 2700 inimest rohkem kui varem

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. november 2021 kell 17:25



Terve 2021. aasta on pea iga kuu kaasa toonud liigsurmasid. Aasta esimeses kvartalis öeldi, et liigsurmade peamiseks põhjuseks on koroona (aga mitte ainult), juunis ja juulis leiti, et seda põhjustab suvekuumus. Augustis ja septembris ei olnud ei arvukaid koroonasurmasid ega ka suvekuumust, liigsuremuse põhjuste osas sel ajal sõna ei võetud. Oktoober ja november tõid taas koroonasurmad, ent siiski numbrid ei klapi.

 

Miks on sel aastal novembri keskpaiga seisuga ~2700 surma rohkem kui 2010.-2019. aastate sama aja keskmine (46. nädala seisuga ca 13 600 surma vs 2021. aastal 16 300 surma)? Kas tegu on muu hulgas koroonameetmetest tulenevate kahjudega ehk meetmetest, piirangutest, hirmutamisest jm tuleneva depressiooni ja stressi tagajärgedega? Sest aina enam räägitakse ju sellest, et inimene on tervik ja haigused on psühhosomaatilised.

Samuti käiakse kaarega mööda küsimusest: kui palju tänavu surnutest on saanud koroonavaktsiini?

Allikad: Statistikaamet ja Terviseamet (joonis Sander K.)

Viroloog ja valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles augustis vestluses Telegramiga, et tegelikult on kõik need andmed olemas ja rühm teadlasi plaanib ka selle-teemalist uurimust, ent kahjuks ta ei täpsustanud, kes need teadlased täpsemalt on ja millal võiks oodata uuringutulemusi.

 

 

Rootsis, kus piiranguid ja maskidega ning vaktsiinidega aktiivset survestamist ei ole, puuduvad sel aastal ka liigsurmad.

Liigsurmad Eestis ja Rootsis, allikas: Our World in Data

Ka eelmise aasta koroonast põhjustatud liigsurmad Rootsis on suure küsimärgi all. Andmeanalüütik Tommy Lennhamn tõdeb oma põhjalikus uurimuses, et isegi kui Covid poleks 2020. aasta jooksul saabunud, oleks 2020. aasta hukkunute arv “Dry Tinder” efektide tõttu tavapärasest ootuspäraselt suurem.

Sellele osutab ka Norra teadusuuring: “Kuigi Covid-19-ga seotud suremus oli epideemia ajal Rootsis peaaegu 15 korda kõrgem kui Norras, ei olnud kõiki surmapõhjuseid hõlmav suremus Rootsis suurem kui kolmel eelmisel aastal (neljast). Suremuse kasvu täheldati võrreldes ainult vahetult eelnenud perioodiga (2018/19), mil suremus oli madalam kui eelnevatel aastatel. Liigne suremus piirdus üle 70-aastaste isikutega.”

Reuters leidis käesoleva aasta kevadel, et Rootsis oli 2020. aastal liigsuremus väiksem kui enamikus Euroopa riikides.

Uuringud: piirangutest on rohkem kahju kui kasu

Piirangute võimalikule pahupoolele on tähelepanu pööratud juba esimeste piirangute kestestamisest peale.

Üks esimesi eksperte, kes võttis luubi alla just piirangute psühholoogilise mõju, oli psühhotraumatoloog dr Franz Ruppert oma märtsis 2020 avaldatud

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt