Foto: Kaido Haagen – Õiguskantsleri kantselei / Wikimedia Commons

Õiguskantslerile 14.04.2022 saadetud avalik kiri keskendub nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatustele, millega ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja tõrjemeetmed on otseseks ohuks miljonite isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele, rahvatervisele tervikuna ning riigi majandusele. Toetuses erijuristide ja meditsiiniteadlaste ja arstide eksperthinnangutele puudub tõenduspõhine alus NETS-i seaduseelnõu ja rakendusaktide kavandite sellisel kujul edasiseks menetlemiseks ja allakirjutanu Revo Jaansoo teeb ettepaneku asjakohane seaduseelnõu tagasi võtta ja uuesti läbi töötada, arvestades rahvatervise kõiki aspekte, põhi- ja inimõigusi ning Euroopa õiguses (ka välislepingud) sätestatud miinimumstandardeid. Avaldame kirja Telegramis täismahus.

AVALIK KIRI

I. Avalik kiri keskendub Eesti Vabariigi Valitsuse poolt algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi “NETS”) muudatuste murekohtade käsitlemisele, mis hoolimata eelnõu seletuskirja eksitavatest väidetest jätaksid nakkushaiguste vastaste meetmete otsustusprotsessist välja Riigikogu ning tsementeeriksid valitsuse koroonaviiruste infektsioonide mandaadi kehtestamist rahvatervise poliitikas, kasutades selleks juriidilisi hoobasid.

1. NETSi plaanitavatest muudatustest ilmneb mitmetest teistest eelnõudest tuttav eelhoiak, millega Eesti riik kinnistab endale võimalikult suure otsustusõiguse, lõhestades samaaegselt tervele ühiskonnale pealesurutud geopoliitiliste teemade kehtestamise läbi. Seisukoha kujundamisel on allakirjutanu arvestanud ka Eesti Vabariigi Riigikohtu asjalikku kriitikat NETS eelnõu (Riigikohus: NETS peaks olema selgem ning poliitiline vastutus suurem – Telegram, avaldatud 22.02.2022, viimati vaadatud 14.03.2022) suhtes ning MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased avalikus kirjas sätestatud ettepanekutega.

2. MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatsid 30. märtsil 2022. aastal kõigile Riigikogu liikmetele, sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile avaliku pöördumise seoses NETSi eelnõuga, kuna esmaseks murekohaks paistis olevat asjaolu, et uue seaduseelnõu kohaselt võiks hakata massiliselt kohaldama habeas corpus´st (meditsiini olukorras kohaldatav vangistus ehk karantiin, vaata ka hoiatav näide selle kohta osa II.) kuni 30 päevaks ja seda isegi mitte ainult positiivse testi korral, vaid piisab ka sellest, kui isik on “nakkuskahtlane” (eelnõu täisteksti leiad RK lehelt: 536 SE).

3. NETS muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (536 SE)- probleemistik ning esitatud kujul menetlemine jõudis esimesele lugemisele Riigikogus 6. aprillil 2022. Järgnevatele punktidele baseerudes teeb allakirjutanu ettepaneku antud seaduseelnõu tagasi võtta ja uuesti läbi töötada, arvestades Eesti Vabariigile siduvates välislepingutes (ka «Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel» artikkel 6) sätestatud aspekte ning põhiõigusi.

4. Kokkuvõte probleempunktidest:
   • Vastupidiselt riigikohtu soovitusele suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust, on eelnõu järgi otsustusprotsessist riigikogu täiskogu täiesti välja jäetud.
   • Kõik nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad jääma kooskõlla põhiseadusega ja Eesti riigile siduvates välislepingutes sätestatud miinimumstandarditega.
   • Definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ja segased ilma mõõdetavate piirväärtusteta, mille tulemuseks võivad olla otsustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja tõrjemeetmed on otseseks ohuks miljonite isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele, rahvatervisele tervikuna ning riigi majandusele.
   • NETSi muudatused ei saa lähtuda SARS-CoV-2 mandaadist, vaid peaksid arvesse võtma ohtlikke nakkushaigusi. Enne kui hakata järgmise koroonaviiruse leviku laine tulles ühiskonnas uusi piiranguid kehtestama, tuleks Covid ümber defineerida ohtlikust nakkushaigusest hooajaliseks viirushaiguseks nagu näiteks Rootsis, ütles ERR–i veebisaates “Otse uudistemajast” viroloog Irja Lutsar, sest selle põhjal saab hinnata ka võimalike piirangute seaduslikkust. Ka ütles Lutsar, et inimuuringud maskikandmise tõhusust kinnitanud pole. Valitsuse teadusnõukoja endine juht tõi näiteks, et kui Taanis viimati koroonapiirangud ära võeti, defineeris sealne terviseamet Covidi uuesti. “Kõigepealt peab Eesti terviseamet ütlema, mis haigusega on tegu. Minu arvates ei ole tegu eriti ohtliku nakkushaigusega,” ütles Lutsar, lisades, et praegu on piisavalt andmeid, mis näitavad, et pigem on tegu hooajalise viirushaigusega, nagu see on defineeritud Rootsis (vaata: Lutsar: enne uusi piiranguid tuleks Covid Eestis ümber defineerida | Eesti | ERR. Avaldatud 06.04.2022, viimati vaadatud 14.04.2022). Kõva teaduse metodoloogiat järgivates uuringutes on järjepidevalt leitud, et millised tahes isikukatisevahendeid (mh näomaskid) ei ole tõhusad sesoonsete viirusinfektsioonide ennetamisel. Vastupidi: meditsiiniteaduslikud uurimistööd on järjepidevalt olnud seisukohal, et olenemata kaitseastmest, näomaskid kahjustavad teie tervist ning on tekitanud ka surmasid ning raskeid infektsioone. Soomes ei ole ka aastatel 2020-2022 tegelikkuses (st sotsiaalses ruumis) olnud näomaskid kohustuslikud ning nendes avalikes paikades (näiteks trantsport), kus on vastav soovitus tehtud, on selline mandaat korduvalt ja korduvalt kodanike poolt vaidlustanud, seda seisukohta on kinnitanud avalikus inforuumis ka meditsiiniõiguse erijuristid, arstid ja meditsiiniteadlased. Samuti pole Põhjamaade Nõukogu maades nelja riigi seadusandjad kehtestanud kohustuslikku maskimandaati, kuna puuduvad randomeeritud inimuuringud ja sellest tulenevalt kuulikindlad tõendid, et tegemist on isikukaitsevahenditega, mis oleks eesmärgipärased vahendid viirusinfektsioonide kaitsevahenditena. Veelgi enam, maskitootjad ei ole esitanud kuulikindlaid tõendeid (nt tootekirjelduse infolehtedel), et näiteks FFP-2 ja N95 kaitseastmega näomaskid on tõhusad ja ohutud, kui pidada eraldiseisvalt silmas viirusinfektsioone. Rootsis maskid on olnud lühikest aega soovituslikud alates 18. eluaastast ühistranspordis, linnades ja seda tipptundide ajal.
   • Iga ohtliku nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad läbima meditsiiniteadusliku riskianalüüsi nii haiguse kui määratud meetmete mõju arvesse võttes.
   • NETSi koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust nii epidemioloogias, viroloogias, infektsioonhaigustes, mikrobioloogias, samuti rahvusvahelise õiguse ja medtsiiniõiguse erijuristide ekspertarvamuste esitamist käesolevas asjas. Riik ei ole aastatel 2020-2022 antud töörühma moodustanud, kus on võrdses proportsioonis esindatud nii erakondade üleselt volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel.

5. Probleemistik millele juhime teie tähelepanu:

• Nimetatud seaduse kontekstis tuleb eelistada olulistes küsimustes parlamendi otsustusõigust, kuna kavandatavad piirangud ja meetmed sekkuvad otseselt kodanike põhiõiguste sfääri. Kui riigikohus märkis, et toetab eelnõu koostajate soovi suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ja rakendatavate meetmete läbipaistvust, siis eelnõu järgi annaks valitsuse määrusega kehtestatud piirangutele seisukoha (mitte isegi nõusoleku või hinnangu) riigikogu valdkondlik komisjon ning otsusest vaid teavitataks riigikogu juhatust – otsustusprotsessist on täiesti välja jäetud riigikogu täiskogu. Selline lõpptulemus ei taga Eesti rahva huvide esindatust parimal viisil. Riigikohus märkis selgelt, et läbipaistvuse suurendamiseks tuleks tagada otsustajate poliitiline vastutus ning eelistada tuleks parlamendi, äärmisel juhul valitsuse või valdkonna ministri, mitte terviseameti ametnike või koolidirektorite otsustusõigust. Planeeritavatest muudatuste kohaselt saab valitsus sisulise ainuõiguse elanikele piirangute kehtestamiseks, samuti õiguse seadustada tagantjärele senised otsused. Sellist muudatust ei saa demokraatlikus riigis toetada.

• 28 1 punktide 4; 6 järgi (4) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määruses kehtestada füüsilisele isikule järgmisi meetmeid, piiranguid ja nõudeid: 6) kohustus täita muid asjakohaseid nõudeid, mis aitavad kaasa eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse leviku tõrjele ja on vältimatult vajalikud ning mille kohta on enne määruse vastuvõtmist kuulatud ära Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja millest on teavitatud Riigikogu juhatust.

Lisaks probleemile, et Riigikogult kaob esitatud muudatuse tulemusena otsustus- ja kaasarääkimisõigus, on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et kehtestatud meetmed peaksid olema proportsionaalsed tänaste teadmiste valguses. Leiame, et ühetaolise ja kõikehõlmava piirangute kehtestamine juba tuttavate haiguste puhangute korral võib olla põhendamatu, nagu on ka selliste volituste andmine täitevvõimule. Seaduseelnõus on kirjas ebamäärane “muude asjakohaste nõuete täitmise kohustus”, mis võib kaasa tuua etteaimamatute sundkohustuste kehtestamise valitsuse poolt ilma laiema arutelu ja kaasamiseta. Parlamentaarse riigikorraga Eesti Vabariigis peab otsustamine kõiki elanikke puudutavate teemade, sh terviseteemade puhul minema tagasi Riigikogu kätte, mitte toimuma valitsuse määruste tasandil.

• Segased ja mitmeti tõlgendatavad definitsioonid § 2 lg 3 ütleb: „(3) Ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus: 1) mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu või 2) mille kulg on raske ja mille levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu.“;

Ohtliku nakkushaiguse definitsioon on mitmeti tõlgendatav, segane ja laialivalguv ilma mõõdetavate piirväärtusteta (kuidas on mõõdetav tervishoiualase hädaolukorra oht? Millised on levimuse määramise printsiibid?). Samuti ei võta see arvesse konkreetse nakkushaiguse riskirühmi ja seeläbi ei võimalda suunata ressurssi sinna, kus seda on tegelikult vaja. Lisaks tekitavad ebaproportsionaalselt määratud vahendid olulist kahju nii riigi majandusele, samuti riskigruppi mittekuuluva populatsiooni vaimsele ja füüsilisele tervisele.

6. Defintisioonis puudub seos nakkuse sisulist ohtlikkust määravate teguritega. Nt. 2) nakkushaigus – haigus või haigustunnusteta seisund. Haigustunnusteta kandlusseisund ei ole haigus! 3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. Nt: Tuberkuloos on halb haigus, kuid pole kunagi olnud eriti ohtlik, kuna ei levi kiiresti ja ulatuslikult. See haigus on tugevalt seotud populatsiooni sotsiaal-majandusliku olukorraga. Eestis on tuberkuloos ammu kontrolli all ja ravitav ilma eriliste epideemiatõrje meetmeteta. Ohtliku nakkushaiguse definitsioon peab olema seotud nakkusesse haigestumise (lihtsalt PCR + test ei näita haigestumist/levimust) ja suremusnäitajaga (nakkusest põhjustatud surmad) vastasel juhul võivad klassifitseeruda ohtlikuks nakkusnaiguseks ka iga-aastaselt meie kliimavöötmes ulatuslikult levivad ülemiste hingamisteede nakkushaigused nagu gripp, paragripp, RSV-, adeno- jt viirused.

Allakirjutanu viitab antud kontekstis ka meditsiiniõiguse dokumendile (vaata lisa 1. LK 34/134), kus on esitatud 10-st punktist koosnev kokkuvõtte:

„1. PCR-test on Nobeli preemia võitnud diagnostikavahend. See suudab tuvastada kõige pisemaid osakesi ja aineid, mida aga tuleb õigesti tõlgendada.

2. Tõlgendus, et positiivne PCR test tervetel inimestel kinnitab ägedat SARS-CoV-2 viirusega nakatumist ilma sümptomiteta, on ilmselgelt vale, kuna mitte ainult prof [Christian] Drosten, vaid seda selgitas juba PCR-testi leiutaja, sest PCR test ei erista surnud ja elusat viirust.

3. Ägeda viirusinfektsiooni tuvastamiseks on vaja elusat replikatsioonivõimelist viirust, mis on teises tüsistunud. Katseprotseduuri tuleb kultiveerida.

4. Seejärel tuleb kontrollida, millisel konkreetsel viirusel spetsiifilised sümptomid käivituvad, kuna koroonameetmed põhinevad ainult SARS CoV-2 viirusel, kuid mitte gripiviirusel ega muudel viirustel. PCR-test ei tee aga eri tüüpi viirustel vahet.

5. Neid muid kohustuslikke diagnostilisi meetmeid ei tehtud kunagi.

6. Alates 2020. aasta aprillist on PCR-testi kasutatud meditsiiniliselt enneolematul väärkasutatud eesmärkidel, millel pole koroonahaigusega mingit pistmist ega ka mingit pistmist sellega seotud tervisekaitsega.

7. Enneolematul viisil on rikutud ka nakkuskaitseseadust ja väärkasutatud kõige äärmuslikumate põhiõiguste rikkumiste jõustamiseks, mis Saksamaa Liitvabariigis on kunagi esinenud.

8. PCR-test on ülemaailmse meditsiinipettuse ja koletu ulatusega võimu kuritarvitamise lüli.

9. Testid (kiirtestid ja PCR-testid) tuleb viivitamatult peatada.

10. Kõik vastutavad isikud tuleb vastutusele võtta”.

„Das Rechtsgutachten wurde erstellt durch Beate Bahner, Fachanwältin für Medizinrecht und Fachbuchautorin unter anderem des Buches „Corona-Impfung: Was Ärzte und Patienten unbedingt wissen sollten Rechtsgutachten zur Untauglichkeit des PCR-Tests, eine akute Infektion mit dem SARS-CoV-2-Virus nachzuweisen.” 05. jaanuar 2022. „Õigusliku arvamuse koostas Beate Bahner, meditsiiniõiguse erijurist ja erialaraamatu autor, muuhulgas raamatu “Koroonavastane vaktsineerimine: mida peaksid arstid ja patsiendid teadma”, RAin Bahner (beatebahner.de) Õigusarvamus PCR-testi sobimatuse kohta, ägeda SARS-CoV-2 viirusinfektsiooni tõestamiseks. LK 34/1-34 ja Õigusarvamuse lisad A1 – A19, Anlagen_1–19.pdf (beatebahner.de).

• Eelnõu sätestab § 27 osas: 

(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada karantiini konkreetse eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse kohta, sealhulgas määrata isikutele kohaldatava karantiinis viibimise perioodi.

Antud punktides on valitsusel liiga lai otsustusõigus. Selle põhjal saab valitsus karantiini ja piiranguid kehtestada ka suhteliselt kergete sümptomitega kulgeva nakkushaiguse või proportsionaalselt madala suremusega nakkushaiguse korral, lisaks ajalimiiti pole määratud.

„§ 28 1. Eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrje 

• kohustus teha terviseuuring, sealhulgas anda analüüs eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse tuvastamiseks; Ilma haigussümptomiteta tervet inimest ei tohi allutada sunduslikele terviseuuringutele.

(5) Terviseuuringust keeldumise korral võib isiku suhtes kohaldada käesolevas seaduses sätestatud viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piiranguid.  

(1) Karantiin on eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral kohaldatav meede, mille kohaselt on isikul kohustus viibida elukohas või püsivas viibimiskohas, kui tal on diagnoositud eriti ohtlik või ohtlik nakkushaigus, kui tervishoiuteenuse osutaja tehtud analüüsi tulemus on positiivne või kui isik on nakkuskahtlane.

7. Karantiininõude võib antud paragrahvi järgi kehtestada kuni 30 päevaks, seejuures on isikul kohustus viibida elukohas või püsivas viibimiskohas nii juhul, kui analüüsi tulemus on positiivne kui ka juhul, kui isik on lihtsalt nakkuskahtlane ehk siis kontaktne. Seega on sisuliselt ilma testitulemuseta võimalik inimest kuni 30 päevaks karantiini mõista, samas on selgitamata, millel põhineb niivõrd pikaajaline inimeste liikumisvabaduse piiramise meede. Termin ”nakkusohtlik” ei ole selles kontekstis piisavalt tõendatud ega põhjendatud ning on vastuolus põhiseadusega.

5) Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandisse on sisse kirjutatud täisealiste kodanike ühiskondlikes tegevustes osalemine sisuliselt ainult kas Covidi vastu niinimetatud “vaktsineerituna” või läbipõdenuna. Tänaste teadmiste valguses on see põhjendamatu, kuna teame, et uute nakkushaiguste immuniseerimiskatsed ei pruugi olla efektiivsed. Ei ole põhjendatud piirata kodanike liikumisvabadust millise tahes vaktsineerimisstaatusest lähtuvalt. Mitmed mainekad teadlased (ka Teadusnõukoja liikmed) ja eksperdid on välja toonud nn. Nakkusohtus tõendi ehk Euroopa õiguses tuntud ka kui rohelise passi ebaefektiivsuse, arvestades et sesoonsed viirused muutuvad kiiresti ajas, vaktsiinid aga on välja töötatud varasemale tüvele, ning hilsemas epidemioloogilises situatsioonis kaotavad toime. Sellisele muutlikule situatsioonile haigustekitaja/ennetuse vahel ei saa luua seaduse meetmeid.

Seoses NETSi muudatustega osutab allakirjutanu elulisele näitele, millised on antud seaduse potentsiaalsed tagajärjed Eesti riigile ja tervikuna kogu elanikkonnale.

II. Maailma ühe juhtiva väetisetooja Yara Internationali tegevjuhi sõnul on oodata maailmas toiduainete kriisi, kirjutab Business Insider

 Rahvusvahelises meedias esitatud probleemi ametlik kirjeldus. Shanghai, 12. aprilli 2022. aasta Reutersi teatel mõned Shanghai elanikud said teisipäeval esimest korda enam kui kahe nädala jooksul oma kodudest lahkuda, kuna üha enam muretseti rangete piirangute majandusliku mõju pärast. Kuna veerand elanikkonnast on selle all, mida maaklerfirma Nomura kirjeldas kui “täielikku või osalist liikumispiirangut”, astub Hiina juhtkond üha suuremaid samme, et leevendada oma “null-COVID” strateegia majanduslikku kahju.

Saksa Bosch ja Taiwani Pegatron Corp (4938.TW), mis koondab iPhone’e ettevõttele Apple Inc (AAPL. O), teatas 11. aprillil, et peatas piirangute tõttu tegevuse oma Hiina tehastes, rõhutades riske nii Hiina majandusele kui ka ülemaailmsetele tarneahelatele. Shanghai teatas esmaspäeval, et enam kui 7000 piirkonda, kus kohalik meedia teatas, et see on koduks umbes 4,8 miljonile elanikule 25 miljonist elanikust. Üks elanik ütles, et lahkus pärast oma ühendilt loa saamist korraks kodust rollerisõidule, kuid hiljem öeldi talle, et ta ei saa seda enam teha. “Epideemia on kiires kasvufaasis, sotsiaalset ülekandumist ei ole ikka veel tõhusa kontrolli all. “Lähipäevade prognoos on, et nakatunute arv püsib kõrgel tasemel,” ütles Lei Zhenglong (vaata ka Around 1.24 billion people in China fully vaccinated against COVID–19– China.org.cn, avaldatud 20.03.2022, viimati vaadatud 14.04.2022). Riiklikust Tervishoiukomisjonist Pekingis toimunud briifingul. Keset muret karmide piirangute pärast andis USA välisministeerium mittehädaolukordades tegutsevatele valitsustöötajatele korralduse lahkuda oma konsulaadist Shanghais (vaata siit). Bosch peatas toodangu Shanghais ja Changchuni linnas Jilini provintsis, pannes samal ajal veel kaks tehast – üks Shanghais ja teine naaberriigis Taicangis – “suletud ahelaga” operatsiooni alla, kus töötajate suhtes oli kohaldatud habeas corpus´t (vaata siit). Pegatron teatas, et peatas tegevuse oma tehastes Shanghais ja naaberriigis Kunshanis, viidates Hiina Rahvababariigi koroonameetmetele väidetavalt SARS-CoV-2 puhangu tõkestamiseks (vaata siit). Hiina Rahvavabariik rakendab 45 linnas nüüd kas täielikku või osalist liikumispiirangut, moodustades 26,4% riigi elanikkonnast ja 40,3% SKPst. Kuna elanikud koguvad kaupu ja transpordipiirangud vähendavad tarneid, kuid seda on osaliselt tasakaalustanud nõrgem nõudlus sissetulekute vähenemise tõttu, ütles Hiina maaklerfirma Cinda Securities, lisades, et kiiresti on vaja leevendusmeetmeid. Peaminister Li Keqiang hoiatas esmaspäeval, et Hiina peab olema “väga valvas” edasise majandusliku surve suhtes, ning ütles, et võitlus COVID-19 vastu tuleb “kooskõlastada” majandusliku ja sotsiaalse arenguga.

Hiina strateegia paistab olevat sellega seoses suurendada aktsionärgide osalust, et stabiliseerida aktsiate vabalangust, mis on tekitatud koroonameetmete kehtestamise koostoimel. Shanghai kaubanduskomisjoni asejuht Liu Min ütles, et mittehädavajalikud ettevõtted jäävad peatatuks. Paljud inimesed linnas võitlesid toidu ostmisega. Ekaubandusega tegelev firma JD.com (9618.HK), kes sai laupäeval litsentsi linna varustamiseks, tuli teisipäeval veebikriitikale, kui ostjad leidsid, et tarnekuupäevad olid rohkem kui nädal aega edasi lükatud. Shanghai ametnikud toetuvad oma statistika koostamisel PCR testide (vaata ka osa I, testi puudutavat õiguslikku ekspertarvamust punkt 4, alapunktid 1-10) positiivsetele tulemustele, mille alusel on väidetavalt asümptomaatiliste juhtumite koguarv 11% võrreldes päev varem 22 348-ni, sümptomaatilised sessoonsete infektsioonide juhtumid tõusid 914-lt 994-ni (vaata David Stanway: Shanghai leevendab mõnede jaoks COVID–i piiranguid isegi siis, kui tehasepeatused laienevad | Reuters (avaldatud 12.04.2022, viimati vaadatud 13.04.2022).

2. “Covidi nullpoliitika” ettekäändel on Shanghai linn olnud Hiina kommunistliku diktatuuri haardes juba kaks aastat. Kaupade tarne olukord on ebakindel. Olukorra analüüsijad kahtlustavad elanikkonna vastu suunatud karistusaktsioone ja linna ülemaailmseks katselaboriks muutmist, mis näitab, kui kaugele suudavad diktaatorlikud tervishoiurežiimid oma kodanike ahistamisel minna. Kas ühel päeval näeme seda ka läänes? Miks ei kutsu Eesti valitsus praegu Shanghai poolt palvetama?

3. Hiina majandusmetropol Shanghai on alates 28. märtsist olnud koroonasulus. Esialgu piirdus kogu elenikkonna suhtes kehtestatud karantiin 5. aprilliga, kuid seda tähtaega pikendati. 26 miljonit elanikku on välismaailmast täielikult ära lõigatud, kõik positiivse PCR-testiga isikud surutakse – vajadusel väeteenistust selleks operaktsiooniks kasutades – karantiiniasutustesse. Ka väikelapsed eraldatakse: kui leibkonnast kellegi PCR-test on positiivne, võetakse neilt ka imikud ära ja paigutatakse isolatsioonipalatitesse, kus pole lähedastel neid võimalust külastada.

4. Hiina Rahvavabariigis tapetakse ka avalikust ruumist leitud loomad (ka koduloomad), sest väidetavalt võivad loomad, linnud ja inimesed simultaanselt olla potentsiaalsed SARS-CoV-2 kandjad. Daily Mail kajastab põhjalikult juhtumit, kus riiklik tervishoiuametnik jahtis labidaga auto alla varjunud kaitsetut koera, kuna tema peremees oli väidetavalt “nakatunud”. Lekkinud eravideotes on näha ka kaitseülikondades koerapüüdjaid, kes tapavad linna peal loomi ja veavad need teeservale. Kusjuures üle kogu Hiina saadetud 38 000 eriarsti ja 2000 sõdurit ning teadmata arv sõjaväe eriüksusi Shanghaisse korda valvama.

Väeteenistus     ja      teised     riigiametnikud

patrullivad kõikjal tänavatel.

Lisaks tuuakse kesklinna pidevalt juurde uusi militaarüksusi. Linna pearaudteejaamade kaudu tuuakse sisse ka sõdureid kõigist riigi osadest, nagu näitavad Hongqiao 1 metroojaama pildid.

Igal pool linna äärealadel on väljasõiduteed suletud, seal asuvad hambuni relvastatud eriüksused olematu viiruspuhangu vastu võitlevates vormides, mis rõhutab õõvastavalt apokalüptilist maastikku (vaata ka Hiina täiendas COVID19 varjus rahvastikukontrolli DNA andmebaasi – Objektiiv (avaldatud 03.08.2020, viimati vaadatud 14.04.2022)). Hiina Euroopa Liidu Kaubanduskoja kohaliku ühenduse esinaine Bettina Schön–Behanzin teatab: “Linnas valitsevad ebakindlad meeleolud, mida põhjustavad toiduvarude nappus, lõputud sulgemised ja suur oht sattuda mõnda kesksesse karantiinilaagrisse.”

5. Propaganda õigustab õudusmeetmeid. Nagu ikka koroonameetmete õigustamiseks, informeerivad ka Shanghai võimud vaid meetmete hoolivast ja sihipärasest tõhususest. Need on propagandavaled, mida Hiina juhtkond kasutab oma absurdse ja meelevaldse ahistamise ning vägivaldsete meetmete õigustamiseks ülejäänud riigis täiesti ohutu omikroni variandi nimel. Shanghai sulgemise düstoopilise õudusunenäo taga on veel üks põhjus – see seletaks ka seda, miks võeti kasutusele nii äärmuslikud meetmed (mis on isegi Hiina standardite järgi märkimisväärselt jõhkrad). Ilmselt soovib kommunistliku partei peakorter Pekingis teha Hiina majanduse lipulaevast hirmutavat eeskuju, mille eesmärk on heidutada kogu Hiinat. Ikka vastavalt Hiina kommunistliku revolutsionääri Mao Zedongi tuntud motole: “Karista ühte, kasvata sadat.” Ikka ja jälle on riigimetnikud, sealhulgas elanike seas ülipopulaarne abilinnapea Chen Tong, delikaatselt kritiseerinud 2020. aasta karme sulgemismeetmeid ja juhtinud tähelepanu sellele, et parim viis oleks olnud “pandeemiaga” toime tulla nagu tavalise gripiga, mida raviti nii nagu 2019. aastal või 2020. aasta alguses. Lisaks rõhutasid linnajuhid korduvalt omikroni suhteliselt kahjutut olemust. Seetõttu palus Tong korduvalt paindlikku strateegiat.

6. Kättemaks “paindliku” strateegia ettepanekute eest. Kas selliste delikaatsete väljaütlemiste põhjuseks oli esialgne “mässu” katse või mitte, igal juhul tõmbasid parteijuhid Tongi ja tema mõttekaaslaste avalduste peale “sae käima”. Lukustus, nagu sõjaväeline okupatsioon, viidi läbi peaaegu üleöö. Shanghai elanikud on mures kõige elementaarsema toiduvaru pärast. Linnapea Tongi palve lubada avada vähemalt hulgimüügiturud, lükati jõhkralt tagasi, viidates küüniliselt väidetavalt hästitoimivale ja piisavale elanikkonna varustamisele.

7. Nälg ja toidupuudus igal pool. Shanghai rahvas vaidleb sellele väitele ägedalt vastu: nad teatavad paljudest nälja- ja haigussurmadest, mis on tingitud tõsisest toidu- ja ravimitepuudusest. Välja kuulutatud “Covidi nullpoliitika” on pälvinud ka välismaa kriitikat. “Shanghais ei tähenda rikas olemine enam seda, kas teil on Louis Vuittoni kott, vaid seda, kui palju köögivilju teil on,” iseloomustatakse olukorda. Selliste propagandakampaaniatega nagu riigitelevisiooni jaoks tehtud filmid, üritab kommunistlik juhtkond dokumenteerida väidetavalt probleemivaba ja sujuvalt kulgevat toidujagamist. Teisest küljest näitavad julgete kodanike levitatavad salvestised, et enamik propagandast on võltsitud lavastused – nagu näitab see foto, millel on kujutatud riigitelevisiooni meeskonda, kes filmib väidetavat “toidujagamist”:

Samuti salaja jäädvustatud videos on näha väidetavad toidusaadetised, mis enne jagamist veoautole tagasi laaditi ja ära viidi: Selles Baoshani ringkonnast salaja filmitud videos selgitab kohalik suunamudija: ”Nad toovad meile toiduvarusid, vaatame seda kui hiiglaslikku pannkooki, millega saaks kõik ära toita, siis pakivad nad kõik kokku ja lähevad minema.” Raske on hinnata, kas tegemist on suunatud provokatsiooni, sabotaaži või lihtsalt korruptiivse omastamisega. Igal juhul on tõsiasi, et lokkava puuduse põhjuseks pole mitte ainult logistilised probleemid, vaid ka poliitilised ja inimlikud väärteod.

Lisaks karistuse või kättemaksu hüpoteesile ringleb Hiina opositsiooniringkondades veel üks oletus sulgemise tegeliku tausta kohta: see ütleb, et kommunistliku partei juhtkond soovib varjata mitmeid niinimetatud ”vaktsiini” kõrvalmõjusid ja kahjusid, mis on väidetavalt eriti tõsised. See oleks üsna usutav seletus jõupingutustele, mis on seotud sõjalise saladuse ja varjamisega, mis tundub täiesti mõttetu ja ebaproportsionaalne “võitluses” suuresti sümptomitevaba omikroni variandi vastu.

8. Rahulik meeleheide. Olenemata sulgemise põhjustest tekitab praegune eriolukord elanikkonna seas tõsiseid vaimseid probleeme. Oma kortermajja vangistatud mees kaotas isegi hirmu kõikvõimsa kommunistliku partei ees ja karjus meeleheites: „Mida ma peaksin sööma, mida ma peaksin jooma? Sa tapad inimesi. Mind ei huvita, las kommunistlik partei viib mind ära. Kus on praegu kommunism? Te pätid!” Tavaolukorras viiks selline etteaste Punases Hiinas kindla peale eluaegse vangistuseni. Meeleheitel inimesed hüüavad oma akendest välja: Song Jiangi rajoonis, kus toiduvaru on eriti kehv või puudub üldse, skandeerisid lugematud nälgivad inimesed rõdudelt ja avatud akendest valju häälega: “Me vajame toitu!”. Teistes kõrghoonepiirkondades laulavad inimesed igal õhtul oma vabadusest ilmajäämise vastu. Režiimi “tavaliselt” häiriv reaktsioon nendele tegudele järgnes kohe – nagu otse George Orwelli romaanist: valitsuse automatiseeritud droonid kutsusid inimesi kohe monotoonse arvutihäälega korrale: “Palun järgige Covidi piiranguid. Kontrollige oma hinge vabadusiha.

Ärge avage akent ja ärge laulge.” Digitaalpolitsei robotkoeri on sama sõnumiga muudes linnaosades isegi kasutusele võetud.

9. Majandus on tõsises ohus. Shanghai tsiviilisikute meeleheide ei ole olukorda arvestades üllatav. Linnavalitsuse käed on aga seotud: ühelt poolt seisab ta silmitsi kodanike kasvava viha ja lootusetusega, teisalt seovad teda Pekingi totalitaarse režiimi lakkamatud juhised. Pole kahtlust, et sulgemisel on praegu Hiina – ja seega ka maailma – majandusele väga oluline mõju. Eksperdid eeldavad, et Shanghai majandustoodang langeb kuue protsendi võrra, kui riiklik terror Jangtse jõe deltas asuva metropoli elanike vastu jätkub kogu aprillis. See võib omakorda kaasa tuua Hiina sisemajanduse kogutoodangu kaheprotsendilise languse. Ilmselt arvab kommunistliku partei juhtkond Pekingis, et see hind on sobiv nende totalitaarse võimudemonstratsiooni läbisurumiseks.

10. “COVID-19 pandeemiaga võitlemine on globaalne pingutus. Riigipiirid teatavasti seda haigust kinni ei pea ning vaktsineerimine on parim võimalus selle haiguse levikut ja arengut piirata,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik; vaata Kõik välismaalased saavad end Eestis tasuta COVID–19 vastu vaktsineerida – Objektiiv avaldatud 13.04.2022, viimati vaatatud 14.04.2022.

11. Eesti riigi töö- ja terviseministri Kiige väitega (osa II., punkt 9) seoses analüüsis Ameerika meditsiiniteadlane dr Peter A. McCullough teadustööd, mis näitab, kuidas eksperimentaalse SARS-CoV-2 mRNA EUA geeniteraapia poolt toodetud ogavalgud võivad rakuliinide kaudu edasi kanduda tulevastele põlvkondadele, avaldades inimeste geneetikale püsivat mõju.

McCullough pidas kõnet Bahamal toimunud kohtumisel „OPTIMIST“ (Offering Preventive Therapeutic Interventional Medicines Increasing Safety & Trust [Andy Knowles tutvustab WCH sidusettevõtet OPTIMIST (worldcouncilforhealth.org)] ehk turvalisust ja usaldust tõstvate ennetavate terapeutiliste ravimeetodite pakkumine), milles märkis muuhulgas, et mRNA geeniteraapia süstile omistatud surmajuhtumid on ületanud varasematest sõdadest tingitud surmajuhtumite arvu.

Käsitledes teadustööd pealkirjaga “Pfizer BioNTech COVID–19 mRNA–”vaktsiini” BNT162b2 in vitro in human liver cell line” (Pfizer BioNTech COVID-19 mRNA geeniteraapia BNT162b2 rakusisene pöördtranskriptsioon inimese maksarakuliinis), milles teadlased tõestasid, et mRNA eksperimentaalne geeniravi suudab siseneda inimese maksarakkudesse, hoiatas McCullough, et see tähendab, et muudetud DNA võib kanduda vanematelt nende lastele.

“Kui see on tõsi, siis inimestel, kes on vaktsiinisüsti saanud, on nüüd tegelikult geenides püsiv muutus, neil endil on selle ohtliku Wuhani ogavalgu kood /…/ nad võivad ise aastaid hiljem potentsiaalselt toota ogavalku, kas krooniliselt madalal tasemel, et põhjustada haigust, või indutseeritaval tasemel. See on vaieldamatult kõige murettekitavam dokument, mis on pärast vaktsiinide kasutuselevõttu avaldatud. Ja kui see on tõsi, siis võib meil olla suur probleem, sest vanemrakud annavad seda edasi tütarrakkudele. See tähendab, et gametotsüüdid, st sperma ja munarakud, sisaldavad osa koodist ja annavad selle edasi lapsele, ning me ei saa kunagi seda ogavalku inimkonnast välja.”

Teises loenguklipis rõhutas dr McCullough, kuidas inimeste lahkamisel on leitud “vaktsiini sõrmejälgi” kogu kehas, sealhulgas ajus, südames, luuüdis, suguelundites ja lümfisõlmedes. Lisaks märkis dr McCullough, et ajalooliselt on tervishoiuametnikud peatanud ravimite manustamise programme, mis on põhjustanud surmajuhtumeid, näiteks 1976. aasta seagripi vaktsiin (vaata ka Seagripi vaktsiini propakanda aastast 1976 – YouTube).

“On täiesti vastuvõetamatu, et keegi saab vabatahtlikult süsti ja sureb,“ ütles McCullough, lisades, et erinevalt vaktsiinitootjatest võtavad autotootjad sõidukid tagasi, kui nende sõidukites sureb teatud hulk inimesi. McCullough selgitas, kuidas uued teadusuuringud näitavad, et niinimetatud “vaktsiinide” põhjustatud surmajuhtumite arv USAs võib olla palju suurem kui VAERS (Vaccine Adverse Event Reporting System) on dokumenteerinud ja nende koguarv võib olla suurem kui mõnede sõdade tagajärjel.

“[Ühes dokumendis] jõuti järeldusele, et surmajuhtumite usaldusvahemiku ülemine piir võib olla koguni 187 000 ameeriklast, kes pärast vaktsineerimist surra võivad. Asjalood võivadki nii hullud olla,” ütles McCullough. Tsiteerides VAERSi andmeid, selgitas McCullough, kuidas rasked kõrvaltoimed tekkisid paljudes inimkeha osades ja organites, kus leiti Covidi mRNA testravimite osakesi.

“Võin teile öelda, et vaadates seda VAERSi aruannet, kus tuuakse välja 12 000 ameeriklast, kes on surnud peale vabatahtlikult COVID-19 vaktsiini süstimist – see on hullem kui sõda. See on hullem kui enamik sõdadest,” ütles ta, lisades, et “86% juhtudest on aruande teinud arst, meditsiiniõde või tervishoiutöötaja, kes arvavad, et probleemi põhjustas vaktsiin” (vaata Peeter Roos: Dr. Peter McCullough: Covidi vaktsiinide tagajärjel surnute arv “on hullem kui sõjas” – Vanglaplaneet (avaldatud 13.04.2022, viimati vaadatud 13.04.2022)).

12. Ülemaailmne proovisõit ja eeskuju Läänele? On ebaselge, mil määral on Shanghai õuduste taga (mis pärast kahte koroona-aastat ja “pandeemiat” – millest isegi selle toetajate loogika järgi on ammu üle piiri mindud) globaalsem katselabori ideoloogia ehk Suur lähtestamise tervisediktatuuride plaan.

13. Läänes valitsevate sulgemiskogemuste ja jõulise valevaktsiinide propaganda valguses tuleb ka Euroopas kahjuks eeldada, et siin toimub peaproov, et näha, kui kaugele on valitsused oma kodanike kiusamisel tuleviku megalinnades võimelised minema, seda väidetavate kriisiolukordade ettekäändel ja kui kaua kavatseb rahvas seda lollust kaasa mängida. Enam ei piisa ainult totaalsest jälgimisest, samuti arvamuse, liikumise ja käitumise kontrollist (märksõnaks: sotsiaalkrediit); siin harjutatakse juba diktatuuri sõjalist hädaolukorda. Lääne valitsuste globalistlik eliit jälgib kindlasti huviga, mida neil on praegusest “Shanghai praktilisest näitest” õppida, et seda tulevikus vajadusel kopeerida: olgu selleks siis uue viiruse “väljalaskmine” ja nendega seotud valevaktsineerimiskampaaniad või kliimakaitse nimel piirangute rakendamine.

III. Ettepanekud eelnevaga seoses:

1. NETS võib määrata lähiaastatel Eesti elu olulisel määral. NETS peab olema kvaliteetne seadus ja selle valmimine ei tohi toimuda kiirkorras. Parandused senisesse 2003. aasta NETSi ei näi mõistlikud (Telegrami kommentaar: NETS–i muudeti ka 2021. aasta kevadel.).

2. Uue NETSi valmimisse peaks kaasama erinevaid nakkushaigustega tegelevaid eksperte. NETSi koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust epidemioloogias, viroloogias, infektsioonhaigustes, mikrobioloogias ja meditsiiniõiguse erijuristite ning Euroopa õiguse eriteadlasi. Allakirjutanu teeb sellega seoses ettepaneku moodustada töövormina seminar, kuhu on oluline kaasata ka epidemioloog(id), erinevalt Teadusnõukodade koosseisust, kus nad puudusid. Infektsionist tegeleb nakkushaigusega ühe inimese tasandil. Epidemioloogia on ainedistsipliin, mille mõttetehnine kool käsitleb piiritletul rühmal (rahval või rahvastiku alagruppidel) esineva infektsioonhaiguse põhjusi, tegureid, haiguse esinemise sagedust ja riskitegureid.

3. Võimalik, et epidemioloog(id) tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eesti riigil ja laiemalt Baltikumis on see akadeemiline ainedistsipliin alarahastatud kliinilises meditsiinis ning postkommunistlike maade arstiteaduskondades. RK liikmed ei saa olla meditsiinis spetsialistid, sest tänasel päeval on isegi arstil võimatu tavapäraselt olla spetsialist sel määral, et RK-s seadusi kujundada. Kokkukutsutud seminartegevuses peaks olema võrdses proportsioonis esindatud nii RK erakondade üleselt volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel. Vajalik on oluline ettevalmistus ekspertide leidmise, analüüside ja üldistuste läbiviimise näol jne. Otseselt ei ole nimetatud NETSi seminar seadustandev, kuid on eelsamm NETSi seaduseelnõu RK suurde saali liikumisel.

IV. NETSi muudatused ei saa lähtuda SARS-CoV-2-st (vt osa I. punkt 4), vaid peaksid arvesse võtma defineeritavalt ohtlikke nakkushaigusi, ja tõrjemeetmed peavad läbima riskianalüüsi, kus vastatakse järgnevatele küsimusele: 

1. Kui ohtlik on haigus?
   1. Sümptomid ja tüsistused
   2. Viiruse nakkavus (nakatunute % populatsioonist) ja virulentsus (haigestunute % populatsioonist)
   3. Viiruse levimus = haigestunud (test + vähemalt üks sümptom)
   4. Kes on haiguse riskigrupp/riskigrupid?
   5. Haiglaravi vajajate arv, vanus, kaasuvad haigused
   6. Suremuse protsent haigestunutest (suremusstatistika peab olema kooskõlas surmade algpõhjusega ning selle haiguse kliinilist pilti peavad tõendama patoloogi(de) lahkamisaruanded)
   7. Surnute keskmine vanus ja kaasuvad haigused
   8. Ülesuremus

2. Millised on plaanitavate ennetus- ja tõrjemeetmete võimalikud kahjud rahvatervisele ja majandusele?

3. Millised nakkuse tuvastamise ja leviku määramise printsiibid/meetodid on kliiniliselt asjakohased ja usaldusväärsed?

4. Kui nakkuse leviku üheks määramise vahenditeks plaanitakse kasutada PCR teste, siis tuleks PCR testide kordustsüklite lävi viia kooskõlla teaduspõhisusega. Siinkohal tuleks vastata küsimusele, milline on liiga tundlike, näiteks üle 32 kordustsükli omava PCR testide usaldusväärsus ja kliiniline asjakohasus?

5. Vaid positiivse testi olemasolu ilma kliinilise pildita ei saa olla nakkuse kinnitajaks, kuna PCR test ei tee vahet nakkusohutute viirusfragmentide ja nakkusohtliku viiruse vahel.

V. Juriidiliste seisukohtade kokkuvõtte esitamisel toetub allakirjutanu Riigikohtu 11. aprilli 2022. aasta NETSi muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (536 SE) esitatud seitsmele (7) punktile:

Esiteks: eelnõuga kavandatav keskne muudatus asendada valitsuse korralduste andmise volitus määruste kehtestamise volitusega võib anda valitsusele sesoonsete infektsioonidega seonduvalt epistemoloogia valdkonda kuuluvate meetmete kehtestamisel liialt avarad volitused.

„Hinnata tuleks, kas volitusnorm ei muutu liiga laiaks, kui kaob ära korralduse olemusest tulenev raamistik,” märgib kohus ja lisab, et “teatavasti lubab põhiseadus valitsusele delegeerida vaid vähem intensiivsete piirangute kehtestamise ning selleks peab olema täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm.” 

Teiseks: eelnõu aluseks olev kontseptsioon, millega püütakse samade normidega haarata nii SARS-CoV-2 kui ka mistahes tulevikus ilmuda võivaid ohtlikke nakkushaigusi, ei pruugi olla õnnestunud. Abstaktsel lähenemisel võivad olla omad eelised, aga on ka fundamentaalne puudus – see pärsib oluliselt seaduse detailsusastet ja seeläbi Riigikogu rolli, sest eelnõu põhiprobleemi (koroona) kõrval tuleb tegelda ka kõige muuga. 

Kolmandaks: riigikohus on oma praktikas selgitanud, et täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes täiendavaid piiranguid, võimaldaks eelnõu valitsusel kehtestada ka piiranguid, mida seadus ei nimeta.

„Parlamendireservatsioonist (olulisuse põhimõttest) tulenevaid põhiseaduslikke nõudeid volitusnormile ei saa asendada Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoha ärakuulamisega. Läbi sellise protseduuri ei muutu määrus seaduseks,” rõhutab kohus oma arvamuses. 

Neljandaks: määruse andmise volituses peab olema määratletud mitte lihtsalt volituse eesmärk, vaid „volituse selge eesmärk” ning et seega vajaks eelnõus toodud volitusnormide eesmärgid parlamentaarset diskussiooni ja täpsustamist. Kriitilist tähelepanu väärivaks küsimuseks see, kas intensiivsete piirangute rakendamiseks piisab, et need aitavad mingil määral SARS-CoV-2 infektsiooni vältida, või tohib neid rakendada üksnes raskete tagajärgede ärahoidmiseks. „Eelnõu lubab valitsusel kehtestada meetmeid, piiranguid ja nõudeid ohtliku või eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks. Näib, et see määratlus lubaks valitsusel intensiivseid piiranguid rakendada ka siis, kui need aitavad vaid pisut tõkestada koroona epideemilist levikut,” märgib kohus eelnõu olulist kitsaskohta markeerides. Riigikohtu hinnangul ei peaks valitsus saama kehtestada nt nakkusohtustõendi, mida riigikohus nimetab kroonapassi nõuedes või veelgi raskemaid piiranguid kui puhang esineb küll epideemiliselt, aga see ei too kaasa vajadust paljude inimeste haiglaravi järele, võrdluses tuuakse varasem kogemus gripilainetega.

[Antud hinnang põhineb ülemaailmsel haigestumuse ja suremuse statistikal, mis on ainus teaduslik eeldus haiguste riski hindamiseks, rahvusvahelistel uuringutel ja rahvusvahelisel andmebaasil, kus on üle 1000 eksperdi (vaata: 1. COVID-19 | ANTRAX 07. Das lang erwartete Enthüllungsbuch von Heiko Schöning. 30.08.2020. Meditsiiniõiguse pressikonverentsil antud selgitused, avaldatud 30.08.2020, kättesaadav lingil: https://acu2020.org/).

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) 2020. aasta alguses tehtud avalduse kohaselt ei nakatu SARS-CoV-2-viirus nii, nagu enamik inimkonna möödanikus kontrollitud surmavamaid viirusi. See oleks pidanud kehtima koroonaviiruse määratlemisel. Pandeemia jääb Euroopa riikide levinud surmapõhjuste tõttu neist maha (statistiline analüüs allpool). Eestis põhjustab gripp igal aastal kuni vähemalt 50 surma. Kumulatiivne haigus võib esineda igal viiendal. Isegi kergetel gripiperioodidel on tavaliselt 150 gripisurma. Tavaliselt põhjustab gripp Euroopas igal aastal umbes 15 000–70 000 enneaegset surma. Hinnanguliselt põhjustab gripp igal aastal Eestis kusagil 50 surma. See on hinnang, mitte teaduslik argument. Tegelikku summat on raske teada, sest diagnostiliste tavade tõttu ei registreerita grippi surmapõhjusena ja see ei ole tingimata kaasaaitav tegur.

„Gripp põhjustab Euroopas tavalise gripihooajaga võrreldes rohkem kui 200 000 surmajuhtumit. See on kokkuvõte aastate 2016–2017 gripihooajast, mille suremuse näitajad kajastuvad Euromomo suremust käsitlevas statistikas.“

Gripihooaeg aastatel 2016–2017 kestis 27 nädalat, mis on tavapärasest kuni viis nädalat pikem (vaata Euromomo suremuse statistika, kättesaadav lingil: Graphs and maps — EUROMOMO. Viimati täiendatud 31. nädalal 2021).

Statistika on ühiskondlike otsuste tegemisel kesksel kohal. Ilma statistikata pole võimalik hinnata hariduse vajadust, ehitada haiglaid, kirikuid ja infrastruktuuri (vaata ka https://acu2020.org/). „Fully referenced facts about covid-19, provided by experts in the field, to help our readers make a realistic risk assessment“ („Regular updates below“). August 2021. Selle valdkonna ekspertide esitatud täielikud faktid covid-19 kohta, et meie lugejatel aidata anda realistlik hinnang (regulaarsed värskendused allpool). Fakte COVID-19 kohta. Šveitsi poliitikauuringud. Andmebaas sisaldab kronoloogilises järjekorras kõiki uuringuid ja andmeid COVID-19 kohta alates märtsist 2020. Lisaks sisaldab andmebaas selgitusi piirangute suhtes, nagu avalik esinemine, ning kirju Euroopa Liidu institutsioonidele ja erinevate riikide valitsustele, parlamentidele ja riigiametnikele, kättesaadav lingil: https://swprs.org/factsabout–covid–19/). 

Järelikult ei ole olnud vajadust ulatuslike piiravate meetmete järele, mis rikuvad põhilisi inimõigusi ning põhjustavad kahju riigi majandusele ja rahvatervisele, pealegi on need ebaseaduslikud. 2020. aasta märtsi alguses teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO):  „See viirus ei ole SARS, MERS ega gripp“, vaid „ainulaadne viirus, millel on ainulaadsed omadused“. WHO andmetel põhjustavad nii COVID-19 kui ka gripp hingamisteede haigusi ning levivad nakatunud inimese ninatilkadelt ja ninast samamoodi, kuid „COVID-19 ja gripi vahel on nakkusohtlikkuses olulisi erinevusi. COVID-19 ei nakata olemasolevate andmete põhjal nii kergesti kui gripp.

Gripi puhul on inimesed, kes on viirusega nakatunud, kuid ei ole veel sümptomaatilised, suurim nakkusrühm, mis ei tundu olevat kehtiv COVID-19 korral“. „WHO Director-General’s opening remarks at the media briefing on COVID-19“ – 3 March 2020. WHO peadirektori avasõnad meedia briifingul COVID-19 teemal, avaldatud 03.03.2020, kättesaadav lingil: https://www.who.int/directorgeneral/speeches/detail/whodirectorgeneralsopeningremarks –at–the–media–briefing–on–covid–19—3–march–2020).]

 Viiendaks: põhiseadus ei võimalda toetada seisukohta, nagu oleks ühtede inimeste vabaduse piiramine teiste tervise kaitseks alati lubatav. Kohus osutab, et vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei tohi teiste inimeste vabadust piirata, kui ohustatud inimestel endil on võimalik ohtu adekvaatselt vältida.

 Kuuendaks eelnõu koostajad on liialt enesekindlalt õigustanud tõsiseid põhiseaduslike õiguste ja vabaduste riiveid senise koroonateemalise kohtupraktikaga.

„Märgime, et tegemist on valdavalt kas kiireloomuliselt tehtud esialgse õiguskaitse määrustega, mille puhul kohtulik kontroll on piiratud, või jõustumata kohtuotsustega. […] Kaalul olevad põhiõigused võivad nõuda ulatuslikumat kontrolli,” toonitab kohus, lisades seejuures, et „pandeemia varasemates faasides vajalikuks osutunud meetmed ei pruugi olla proportsionaalsed järgmiste lainete ajal, mil viiruse ohjeldamiseks on teisi vahendeid ja haigust on rohkem uuritud.”

Seitsmendaks: toob riigikohus välja konkreetsed ettepanekud eelnõu parandamiseks, peatudes spetsiifiliselt nii terviseameti poolt määratava karantiiniperioodi lubataval pikkusel kui ka õppeasutuste sulgemise lubatavusel.

Ühtlasi rõhutab kohus kahte olulist põhimõttelist punkti, mida peab seadusemuudatusi tehes silmas pidama:

• esiteks, ainult epidemioloogiliste kaalutluste arvestamisel absolutiseeritakse tervisekaitse muude põhiseaduslike väärtuste arvel ning luuakse ebaproportsionaalsete piirangute oht, sest kõrvalmõjusid ei arvestata;

• teiseks, täidesaatva võimu madalamatele tasanditele ei tohi delegeerida nende küsimuste reguleerimist, mida peavad otsustama parlament või Vabariigi Valitsus (Riigikohtu eksperthinnang on kättesaadav SIIN).

Kokkuvõtteks 

Segased mõisted võivad tuua kaasa suured ostustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja tõrjemeetmed on aga otseseks ohuks riigi elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele ja riigi majandusele.  

Toetuses erijuristide ja meditsiiniteadlaste ja arstide eksperthinnangutele puudub tõenduspõhine alus NETSi seaduseelnõu ja rakendusaktide kavandite sellisel kujul edasiseks menetlemiseks ja allakirjutanu teeb ettepaneku antud seaduseelnõu tagasi võtta ja uuesti läbi töötada, arvestades rahvatervise kõiki aspekte, põhi- ja inimõigusi ning Euroopa õiguses (ka välislepingud) sätestatud miinimumstandardeid.

Lugupidamisega

Revo Jaansoo

Allikad: 

I. Toimetas Mariann Joonas: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased: NETS II eelnõu tuleb peatada! – Telegram, avaldatud 31.03.2022, vaadatud 14.04.2022

II. Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa: Wochenblick, The Times, ERR, Daily Mail, VIDEOD! Apokalüptiline õudusunenägu Shanghais: kas Suure Lähtestamise katselabor? – Telegram, avaldatud 31.03.2022, vaadatud 14.04.2022

III. MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased: NETS II eelnõu tuleb peatada! – Telegram, avaldatud 31.03.2022, vaadatud 14.04.2022

IV. Riigikohtu arvamus [arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel] nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 536 SE kohta; arvamus–pdf (objektiiv.ee), avaldatud 11.04.2022, vaadatud 14.04.2022

Viited:

• https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78e753ef–87d0–41468415a3e686151652/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20sead use%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muu tmise%20seadus
• https://www.err.ee/1608507479/riigikohus–nets–peaks–olema–selgem–ningpoliitiline–vastutus–suurem
• https://www.err.ee/1608424586/valitsus–hakkab–nets–i–muutma
• https://www.err.ee/1608482516/valitsuse–plaan–nets–i–muutmiseks–annabriigikogule–ja–oiguskantslerile–suurema–sonaoiguse

Lisalugemist: pressiteade, MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koduleht

NETS II eelnõu täistekst ja lisad: Riigikogu koduleht (536SE)