Kas Irja Lutsar püüab end reaalsust eirates koroonafiaskost “puhtaks pesta”?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. mai 2022 kell 11:59



Fotokollaaž: Kairit Leibold/ERR + Canva.com

Kuigi viroloog Irja Lutsar oli aastatel 2020 ja 2021 valitsust nõustava teadusnõukoja juht ja sai valitsuselt/riigilt selle eest ka palka, suutis ta vähemalt osades küsimustes säilitada neutraalse hoiaku. Kuid möödunud nädalal leidis Lutsar, et on õige aeg hakata liigsurmades süüdistama koroonameetmete asemel inimesi, kes levitavad ja usuvad nn alternatiivset infot. 

 

28. aprillil Postimehes ilmunud teadlase meenutuste sarja järjekordses osas “Umbluujutud kasvatasid koroonasurmade arvu” ütles Irja Lutsar aga nii: “Kas Uute Uudiste, Telegrami või Objektiivi toimetajad või nende enesekindlad esinejad on kordagi mõelnud, missugust kahju nende pidev kahtlemine vaktsiinides või ekspertides on teinud? Tean päris mitut inimest, kes jäid uskuma libedat, valedest kubisevat ja kindlas kõneviisis esitatud juttu ja keda kahjuks meie hulgas enam pole. Nad surid koroona tagajärjel.”

Seda lõiku hommikusöögi kõrvale lugedes jäid üllatusest maisihelbed kurku kinni nii mõnelegi koroonakriisi ametlikus narratiivis kahtlejal. Näiteks kasvatusteadlane Rea Raus kommenteeris Facebookis: “Parafraseerime siis – “tean kümneid ja kümneid noori (sic!) inimesi, kes jäid uskuma libedat valejuttu, et vaktsiinid on täiesti ja absoluutselt ohutud, või olid sunnitud alluma räigele sunnile ja ähvardamisele, ning kahjuks neid meie hulgas enam ei ole. Osadel nendel inimestel on tekkinud juba enam kui pooleaastane raske tervisekahjustus.”

Ja nende hulgas ei ole enam ainult eakad ja kaasuvate haigustega inimesed. Nende hulgas on noored ja täiesti terved inimesed, kes on nüüd eluks ajaks vigased. Kuna neid on juba nii palju, siis oldi sunnitud ka meil looma vaktsiinikahjustuste fond. Mis ilmselt neid inimesi ei aita, sest meil ju praktiliselt ei uurita vaktsiinikahjustusi. Perearst vaatab korraks otsa lihtsalt ja ütleb: “Me ei tea, millest teil see tekkis, aga kindlasti kohe kuidagi mitte vaktsiinist. Ärge kujutage endale ette.” Case closed.”

 

Kahtlemine on teaduslikum kui uskumine

Nagu paljud teadlased üle maailma juba korduvalt osutanud on, siis “usume teadust” ei ole just kõige teaduslikum hüüdlause, kuna suure osa teadustööst moodustabki just nimelt kahtlemine, küsimuste esitamine ja vastuste otsimine.

Lutsari sõnul on palju kahju teinud pidev kahtlemine vaktsiinides ja ekspertides. Lubage meede tuletada, et esimene uuring ekspertide mahitusel ette võetud lockdown´ide kahjulikkuse kohta avaldati uue koroonaviiruse 1. laine põhjal The Lancetis juba 2020. aasta suvel. Tänaseks on erinevate koroonameetmete ja piirangute kahjulikkust tõestatud juba enam kui 400 uuringus.

Irja Lutsar vihjab, et alternatiivmeedias levinud kahtluste uskumise tõttu jätsid mõned inimesed end vaktsineerimata ja surid. Ehk siis Lutsari jutust jääb mulje, nagu oleksid osad koroonasurmad olnud liigsurmad, mis tavaolukorras ei oleks aset leidnud. Kusjuures oma artiklis mainib ta lisaks põhjusi nagu “vananev ühiskond, kuum suvi ja ühiskonnas tekkinud teadmatus, ärevus ja pidev stress“. Küll aga jätab ta täielikult mainimata Terviseameti poolt kinnitatud fakti, et 99% koroonasse surnutest olid kaasuvate haigustega, öeldes hoopis, et “17 protsenti Covid-19sse surnutest olnud enne täiesti terved” – kust tuleb selline väide? Miks Irja Lutsar valetab? Terviseameti väitel on vaid 1% Covid-19sse surnutest olnud enne täiesti terved.

Vaktsineerimine algas 2021. aastal ja kui vaadata, kui palju inimesi suri möödunud aastal koroonaga, siis neid oli Terviseameti andmetel ca 1770. Kokku oli 2021. aastal surmasid ca 18 350, nendest siis ca 2800 olid liigsurmad (kuna viimase 10 aasta keskmine surmade arv on ca 15 500). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel suri eelmisel aastal üle 5200 topeltvaktsineeritu ja ligi 1000 1 süsti saanud inimest, seega kokku üle 6000 koroonavaktsiini saanu.

Irja Lutsari (ja ka paljude teiste arstide, teadlaste, ekspertide ja poliitikute) jutust jääb mulje, et nendest 1770-st koroonaga surnust kindlasti osad lähevad ka sinna ligi 3000 liigsurma alla, mida oleks saanud alternatiivse info puudumisel vältida, aga vot nende ca 6000 süsti saanu surmade osalist liigitamist liigsurmade alla ei puutu keegi poole sõnagagi. Kas see ongi teaduslik lähenemine?

 

Järgimisi lauseid kirjutades ei soovi me kedagi süüdistada vaktsineerimise tagajärjel surnud inimeste lahkumises (keda Eestis on ametlikel andmetel ju ainult 5).

Lihtsalt teaduse ja tõe otsimise/leidmise huvides tasuks professor Irja Lutsaril ja teistel koroonavaktsiinide ohutusse ja kasulikkusesse uskujatel vaadata otsa teaduslikele leidudele, mis on viimasel ajal tänu julgetele teadlastele ja ajakirjanikele valguse kätte jõudnud:

  1. Uurida Pfizeri koroonavaktsiini müügiloa jaoks USA Toidu- ja Ravimiametile (FDA) esitatud dokumente, mida FDA soovis algselt 75 aastaks salastada, kuid peab nüüd kohtuniku jaanuaris 2022 tehtud otsuse tõttu avalikustama 8 kuu jooksul.
  2. Võtta endale paar nädalat vaba aega ja töötada läbi üle 400 uuringu, milles on jõutud järeldusele, et koroonameetmetest on olnud lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui kasu.
  3. Tutvuda Uus-Meremaalt pärit andmetega, mis näitavad, et muust maailmast ära lõigatud ja väga rangete koroonameetmetega riigis tõi 2021. aasta kaasa märgatava liigsuremuse, ent koroonasurmad tulid “mängu” alles 2022. aastal. Samuti nähtub sealsest statistikast, et kaks süsti saanud haigestuvad rohkem kui üks või kolm süsti saanud või üldse mitte-vaktsineeritud.
  4. Lugeda dr Spiro Pantazatose ja kaasautorite hiljuti avaldatud vaktsiinidest põhjustatud suremuse määra uurivat teadusartiklit, kus jõutakse järeldusele: statistika näitab selgelt, et vaktsineerimisega tõuseb ka suremus. Pantazatose esialgne reaktsioon COVID-pandeemiale ühtis 100% peavooluteadusega, aga aja jooksul ilmnenud andmed ja nende teaduslik usaldusväärsus sundisid teda meelt muutma. Tegime värskest intervjuust Pantazatosega ja tema teadustööst ka Telegramis kokkuvõtte. PS. Tema sõnum teadlastele on leida oma hääl ja lõpetada vaikimine. Ta on veendunud, et teadlased peavad tegelema vaktsineerimisega kaasneva suremuse põhjaliku uurimisega.
  5. Võtta ühendust mõne Rootsi terviseameti töötajaga (nagu tegi näiteks Telegram.ee) ja uurida, miks ei ole neil olnud kordagi maskid kohustuslikud (v.a lühikest aega ainult täiskasvanutele, ainult ühistranspordis ja tipp-tundide ajal) ja miks ei ole neil vaktsineerimine kohustuslik isegi meditsiinitöötajatele.

Ja need on vaid üksikud näited olulistest materjalidest-teemadest, millega tutvuda.

 

Jätkuvalt räägitakse vaktsineerimise vajalikkusest, kuigi juba ammu on koroona nii suremuse kui ka muude näitajate poolest jõudnud gripi tasemele (ja jääb nooremates vanusegruppides suremuselt isegi sellele alla).

Äkki aitaks juba enese tegevuse ja otsuste õigustamisest + teisitimõtlejate süüdistamisest ja asuks viimast kahte koroona-aastat analüüsima nii, et kõik tõendid ja olemasolevad materjalid on laual. Sest avalik ja avatud arutelu koroonameetmete ja piirangute teemal on endiselt olematu.

 

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Telegrami asutajad

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt