Foto: Arjun Kulal / Pexels

Varem harva esinenud ja peamiselt Aafrikas levinud ahvirõuged Eesti asjatundjate hinnangul pandeemiaks ilmselt ei kujune, vahendab ERR.

“Algab see palavikuga, pea-, lihasvaluga, lümfisõlmede tursega ja sellele järgneb tuulerõugeid meenutav lööve, mis saab alguse näopiirkonnast ja levib edasi jäsemetele, kehatüvele, kubemepiirkonda,” kirjeldab terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Seniste teadete kohaselt kulgeb haigus tagasihoidlike sümptomitega ja on valdavalt iseparanev. Haigus võib levida nii otsese kui ka kaudse kontakti teel.

“Ta levib erinevate kehavedelike kaudu, samamoodi kui on villid ja need armistuvad ja tekivad nahatükikesed, siis võib nende abil levida. Ta võib ka mõnevõrra levida piiskade kaudu väljahingamisel, aga üldine tendents on see, et erinevalt koroonaviirusest ei levi need nii kergesti,” rääkis Tartu ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.

Tema ei usu, et ahvirõuged võiksid põhjustada uue pandeemia, sest erinevalt koroonast, mis võis varjatult levida, on ahvirõuge sümptomid selgelt nähtavad.

Perearst dr Helen Lasn kommenteerib Facebookis, et see viirus ei levi õhuga, vaid otseselt kehavedelikuga kontaktis olles. “Seega, kainet mõistust, sõbrad,” kutsub Lasn üles rahu säilitama.

Allikad: ERR, Facebook

Toimetas Mariann Joonas