Foto: fotos1992/ pixabay.com

Üle maailma on erinevate toidutaimede valik muutumas aina kitsamaks. Erinevate liikide hulk, mida tänapäeval suuremahuliselt kasvatatakse, on oluliselt väiksem kui 50 aastat tagasi. Ja see on suureks riskiks maailma toiduvarudele, sest mida väiksem on erinevate tarbitavate liikide arv, seda enam mõjutab ühe konkreetse taime saagi hävinemine inimkonda. Inimesed on ülimalt sõltuvad võtmetähtsusega taimedest, mis jätab meid väga haavatavaks võimaliku saagi nurjumise korral.

Mõned aastad tagasi avaldatud uurimustöös analüüsitakse seda teemat üsna põhjalikult. Viimase 50 aasta jooksul on globaalses plaanis toitumine muutunud sarnasemaks ning see põhineb aina enam nisul, riisil, kartulitel ja suhkrul. Lisaks on saanud väga oluliseks mõned toidutaimed, mis 50 aastat tagasi ei omanud suurt tähtsust – nagu näiteks sojaoad. Väheolulisest ja isegi tundmatust taimest on sojauba tõusnud pea kolmveerandi maailma rahvastiku jaoks oluliseks toitumise osaks. Ning nisu, mis on olnud erinevalt sojast kasutusel juba väga kaua, on 97% riikide jaoks võtmetähtsusega toiduaine. Samas on vähenenud näiteks selliste taimede, nagu hirsi, rukki, jamsi, maguskartulite ja manioki kasvatamine.

Kuigi arvatakse, et need toidutaimed on mänginud suurt rolli globaalse näljahäda leevendamisel, on sellel ka teine külg. Arenenud maades on see viinud olukorrani, kus inimeste dieet on energiarikas, kuid toitainete poolest vaene, mis on tõstnud südamehaiguste ja diabeedi esinemissagedust.