Kas erakonnad ei saaks kampaaniate miljoneid paremini kasutada?

4. september 2013 kell 10:26



Money seized by German customs agency Zoll during anti-money laundering operation is displayed before agency's annual statistics news conference in BerlinErakondade äsja käima lükatud valimiskampaaniate üüratud eelarved maksab erakonnaseaduse (§ 127, eraldised riigieelarvest) tõttu osaliselt kinni ka maksumaksja. Tuletame meelde, et näiteks Reformierakond saab tänavu riigieelarvest ümardatult 1 800 000 eurot, Keskerakond 1 400 000 eurot, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 1 300 000 eurot ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 1 000 000 eurot. Toetus kantakse üle igakuiste maksetena, riigirahast eraldatu moodustab lõviosa parlamendierakondade eelarvest. 

 

Nii IRL kui ka Reformierakond kulutavad kampaaniaks kumbki ligi miljon eurot, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid veidi vähem. Tekib küsimus: kas ei ole piinlik osaliselt rahva raha eest tervet Eestit oma nägusid ja kahtlase väärtusega valimislubadusi täis kleepida? Millal raiskab üks erakond oma miljoni millegi rahvale kasuliku jaoks ja kas sellisest aktsioonist tulev meediakajastus ei oleks parem valimiskampaania kui plakatid, pastakad, kalendrid, kohukesed ja muu säärane mõttetus?

Uudisteagentuur BNS võttis 3. septembril erakondadega ühendust ja uuris nende valimiskampaaniate täpseid maksumusi.

“IRL-i valimiskampaania hind jääb 700 000 ja miljoni euro vahele, täpsemalt saab öelda siis, kui kampaania läbi saab,” ütles IRL-i pressiesindaja Kaido Kukk BNS-ile. Ta ei soovinud täpsustada, millele ja kuidas raha täpsemalt jaguneb. “Strateegia küsimus, sellest räägime siis, kui kampaania läbi saab,” lausus Kukk.

Viis tundi pärast küsimuse saamist vastas Reformierakonna pressiesindaja Silver Pukk BNS-ile, et “Reformierakonna 2013. aasta kohalike valimiste kampaania maksumus tuleb ilmselt veidi suurem kui oli 2009. aastal”, põhjendades seda kõigi aegade suurema kandidaatide arvuga. 2009. aasta kohalike valimiste kampaania läks Reformierakonnale maksma 12,8 miljonit krooni ehk ligi 820 000 eurot.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobali sõnul kulutavad tsentristid valimisreklaamile 500 000 kuni 700 000 eurot. Suurimad kuluartiklid on tele- ja raadioreklaam ning välireklaam. Kuidas eelarve täpsemalt jaguneb, on Toobali sõnul sõjasaladus ja sellest räägitakse pärast valimisi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kampaaniajuhi Tarvo Sarneti sõnul jääb sotsiaaldemokraatide valimiskulu poole miljoni euro kanti. Sellest umbes 200 000 eurot kulub tele-, raadio- ja interneti- ning ajalehereklaamile. Ülejäänu läheb trükistele, nende kujundamisele ja levitamisele.

Väikeparteidest on valimiseelarve vaid konservatiividel. Martin Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast ütles BNS-ile, valimiste eelarve jääb 10 000 ja 15 000 euro vahele ja see summa sisaldab eelkõige teleklippide hinda. “Aga igaüks saab enda raha eest kampaaniat teha. Kulu ühele kandidaadile on meil laias laastus sada korda väiksem kui suurtel erakondadel,” lausus Helme. Konservatiivide erakonna aastaeelarve on 30 000 eurot.

Nii Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) kui Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on BNS-ile öelnud, et nende valimiseelarve on null eurot. VIK-i mõttekoja liikme Aimar Altosaare sõnul kannavad kõik kandidaadid enda valimiskulud ise. “VIK-i inimesed kandideerivad erinevates valimisliitudes, võimalik, et valimisliitude poolt tuleb midagi,” lausus Altosaar. “Oleme ka võimalikelt sponsoritelt raha küsinud, kuid saanud veel pole, sest keegi ei kipu raha andma neile, kelle võimuses veel pole suuri probleeme lahendada.”

EER-i esimehe Aleksander Laane sõnul roheliste erakonnal valimiskulusid ei tule ja kõik kandidaadid maksavad enda eest ise.

 

 

Allikad: BNS, 2013 riigieelarve seadus, Erakonnaseadus

Foto: biopro.ie

 

Toimetas Mariann Joonas