Pilt: oiguskantsler.ee

Õiguskantsler Ülle Madise märgib oma äsja avaldatud aastaülevaates, et koroonaajaga on kaasnenud ühiskonna üldine tigeduse tõus, ühtlasi teeb Madisele muret riigikogu eemalejäämine riigijuhtimisest. Mullu 1. septembrist kuni tänavu 31. augustini sai õiguskantsler kokku 5018 erinevat laadi pöördumist, taotlust ja kirja, mida on aasta varemast ajast umbes tuhande jagu rohkem, vahendab ERR.

“Möödunud ülevaateaastat iseloomustab Eesti ühiskonnas üldine meeleolu langus ja tigeduse tõus. Kui selles saab üldse midagi head näha, siis võimalust heita kõrvale väljamõeldud piir “heade” ja “halbade” vahel. Kellelgi pole õigust teisi inimesi väärtuse järgi ritta seada, ennast paremaks ja ülemaks pidada. Needsamad inimesed, kes varem alavääristasid ja hurjutasid massilist sisserännet pelgavaid kaaskodanikke, on valmis koolist minema ajama suurpere ema, kel pole koroonatesti tegemiseks raha ja kes pole saanud veel end vaktsineerida. Tuleb välja, et hirmu ajel öeldakse ja tehakse halba nii ühel kui ka teisel pool rindejoont. See on kurb, aga ühtaegu inimlik,” seisab õiguskantsleri ülevaates.

“Pandeemia on viinud meid selleni, et oleme kõik üksteisega justkui sõjas, ja mitte ainult piirangute asjus vaieldes. Vaenlane – kui seda üldse on – on aga koroonaviirus. Pigem on tegu järjekordse ohtliku loodusnähtusega, nagu puugid, gripp ja raju tuul. Elu läheb edasi, võidab parim kohaneja,” märkis Madise.

Õiguskantsleri sõnul tuleb põhiseaduslikel institutsioonidel, sealhulgas eriti õiguskantsleril ka raskeima kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. Avalikku arvamust ja poliitilist tahet ei saa demokraatlikus riigis eirata, ent ametivandele tuleb truuks jääda. “See kehtib, muide, kõigi kohta. Just kriisi ajal on see tähtis, sest siis kipuvad kiiruga pähe tulema “lihtsad” lahendused, just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma. Põhiseaduse kesksed põhimõtted on just selles järjekorras: vabadus, õiglus ja siis õigusnormid. Alati, ka pandeemia ajal, tuleb põhjendada piiranguid ja vabaduste võtmist, mitte vastupidi,” ütles Madise.

Ta soovitab Eestil eeskuju võtta riikidest, kus pandeemia ohjamiseks vajalikud käsud ja keelud kehtestab parlament seadusega, sest sel juhul oleks tagatud nii avalik arutelu kui ka tõhus põhiseaduslikkuse järelevalve.

Vigu ja puudujääke on Madise sõnul nii riigijuhtimises kui ka inimeste andmete kogumist ja kasutamist käsitlevates seadustes. Nimelt on tundlike, kuritarvitamise korral lausa ohtlike andmekogude kohta seadustesse kirja pandud piltlikult öeldes vaid raam, millesse pikema jututa ja avalikkuse eest varjus saab pista mistahes pildi. Seadusesse on kirjutatud vähetähtis, oluline pannakse paika kusagil mujal. Nii see Madise hinnangul olla ei tohiks.

Õiguskantsler toob aastaülevaates esile ka selle, et riigieelarve ebamäärasus ja üldisus on olnud probleemiks juba pikemat aega.

“Riigieelarve kulud liigendatakse valdkondade ja programmide kaupa, kuid nende sisu on jäetud seaduses määratlemata. Seega puudub riigikogul kontroll selle üle, milliseks kujuneb aastaeelarve kulude lõplik jaotus. Kulude tegeliku liigendamise määrab valitsus. Samas on põhiseaduses ette nähtud, et just riigikogu võtab vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve,” märkis õiguskantsler ja lisas, et riigikogu eelarve kohta olulisi otsuseid üsna sageli ei tee.

Madise tõdes, et eelarve ebamäärasusega ning sellega, et täidesaatvale riigivõimule on antud raha kasutamise üle suur otsustusõigus, kaasneb suurem korruptsioonirisk. Ühtlasi on tema sõnul suurem oht, et maksumaksja raha kasutatakse ebaotstarbekalt ja mitte-eesmärgipäraselt.

Loe pikemalt ERR-ist.

Toimetas Sander Soomaa

Pilt: oiguskantsler.ee