Ülle Madise: lõpetagem üldised koroonapiirangud ja keskendugem sihitud abinõudele

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. august 2021 kell 11:04



Nii eelmine kui praegune valitsus on tunda saanud, kuidas igasugune tasakaalukas, epidemioloogiliselt põhistatud riigimehelik otsustamine ära karistatakse, ütles õiguskantsler Ülle Madise värskes intervjuus ERR-ile. Ta lisas, et avalik ootus mõjutab valitsuse otsuseid ja nii võivad sündida piirangud, mis nakkuse levikut tegelikult ei pärsi.

 

“Kõik on omamoodi raskes olukorras ja mulle tundub, et siit rõõmsal meelel välja saab ainult nii, et me avalikkusena püüame valitsuselt ülereageerimist mitte nõuda ja usaldame epidemiolooge. Isegi siis, kui nende otsused ei pruugi hetkel tunduda mõistlikud. Nüüd võiks lõpetada sellised üldised piirangud ja keskenduda siis väga täpselt sihitud abinõudele. Täpselt nii, nagu Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser soovitas.

Koroonatõendi nõude tegelik eesmärk ei tohi olla kellegi karistamine või vaktsineerima ergutamine – sellisel juhul oleks tegu varjatud vaktsineerimise kohustuse sisseseadmisega. Vaktsineerimise vabadus on end maailmas õigustanud, elanikkonna hõlmatus saab suurem ja riidu on vähem,” sõnas Madise.

Madise hinnangul on meil hetkel kasutusel populistlik kriisihaldus ning selle viljad on Eestis ausalt öeldes vähem kibedad kui paljudes teistes riikides: “Aga tõepoolest käib asi nii, et valitsuskabineti põhimõtteline otsus tehakse kohe vabas vormis teatavaks. Aga see ei ole kindlasti ju veel õigusakt, mille järele inimesed peaksid oma tegevust korraldama.

Asi on ju tõsine, et kui ettevõtjale pannakse kohustus näiteks kontrollida koroonatõendeid või siis keelatakse tal lubada kas oma kinosaali või oma poodi inimesi, kas siis ilma maskita või siis inimesi ilma koroonatõendita. Sellel ettevõtjal peab jääma aega valmistuda. Ja kui nüüd öeldakse, et ette valmistama pidi hakkama juba siis, kui Facebookist või kuskilt mujalt võis lugeda valitsuse kavatsustest. Õigusriigis need asjad nii ei käi.”

ERR (Indrek Kiisler): Nii valitsus kui ka teadunõukoda on tunnistanud, et nn valgusfoori süsteem, mida me kasutasime talvel ja varakevadel, on praeguseks aegunud, sest kaks kolmandikku inimestest on koroonaviiruse antikehadega. Kas me üldse vajame sellist hoiatussüsteemi, millele otsustes viidata?

Ülle Madise: Kõik epidemioloogid on öelnud, et pandeemia olukord on väga muutlik. Muide, valgusfoor töötati välja jällegi avalikkuse survel, sellepärast et seda taheti. Arvati, et nii saab, aga tegelikult on kõigil teada, et ei saa.



 

Loe täispikka intervjuud ERR-ist.

Foto: Ken Mürk / ERR

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt