Eesti Interneti Kogukond: Valitsus peab hakkama luureskandaali uurima

10. juuni 2013 kell 9:43



eik-logo

Eesti Interneti Kogukond teatab oma pressiteates, et valitsus peab tagama eestlaste põhiseaduslikud õigused ka internetis. Hiljuti lekitati Washington Postile ja The Guardianile dokumendid, mis näitavad, et USA valitsuse eriteenistustel on olnud PRISM-nimelise projekti raames juba aastaid suhteliselt piiramatu juurdepääs privaatsetele isikuandmetele, mis asuvad mitmete USA tehnoloogiafirmade serverites ja teenustes: Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, Paltalk, YouTube, AOL, Skype, Apple.

 

“Kahtlemata on projekti raames kogutud ja analüüsitud ka eestlaste privaatseid andmeid ning kirjavahetust,“ arvab EIK esindaja Elver Loho.

The Guardiani ajakirjanikud on avastanud, et PRISM-i raames kogutud andmed ei jäänud ainult USA eriteenistustele, vaid neid jagati ka liitlastega. Siiani on kinnitust leidnud andmete jagamine Suurbritannia eriteenistusele GCHQ.

“Juhul kui selgub, et USA eriteenistused on eestlaste kohta kogutud privaatseid isikuandmeid ja eestlaste kirjavahetust jaganud ka oma liitlastega Eestis, on kahtlemata tegu Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumisega,” ütles Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Saskia Kiisel. “Teabe hankimine läbi sõnumisaladuse rikkumise nõuab ka Eesti vastuluurelt kohtu loa hankimist. Sellest nõudest ei tohi mööda minna mitte mingil juhul.”

Eesti Interneti Kogukonna juhatuse aseesimees Elver Loho lisas, et riikidevaheline JOKK-skeemitamine inimeste põhiõigustega on lubamatu. “Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil tuleb kindlaks teha kas Eesti eriteenistused on kogunud eestlaste kohta andmeid rikkudes Eesti põhiseadust, kasutades allikana PRISM-projekti või muud eriteenistuste rahvusvahelise koostöö JOKK-skeemi, minnes niimoodi mööda põhiseaduse antud garantiidest, kus eestlase sõnumisaladuse rikkumise peab iga juhtumi korral heaks kiitma Eesti kohtunik.

“Käesoleva skandaali puhul on USA ametivõimud korduvalt rõhutanud, et projektil oli korralik järelevalve, mis vähendas või välistas USA kodanike liigse jälgimise. Nii see tõesti on, et USA põhiseadus kaitseb ainult tolle riigi kodanikke. Sisuliselt ei ole teiste riikide kodanikel USA globaalse lausjälgimissüsteemi ees mingit õigust privaatsusele.”

Loho näeb probleemi ka Eesti kodanikest Skype’i arendajate tegevuses. “Kui peaks välja tulema, et eestlastest Skype’i arendajad osalesid tagaukse ehitamises, või olid sellest teadlikud, siis võisid nad käituda küll USA seaduste järgi, aga Eesti seaduste järgi võib tegu olla kriminaalkuriteoga. Seda peab nüüd Eesti politsei kontrollima.”

Koostöös riigikogu liikme Olga Sõtnikuga esitasime veebruaris siseminister Ken-Marti Vaherile terve rea küsimusi täpselt neilsamadel teemadel. Toome siinkohal ära siseministri vastuse küsimusele kuidas on eestlased kaitstud USA riikliku nuhkimise eest ning mida kavatseb Eesti valitsus teha kodanike kaitseks:

Ken-Marti Vaher: “Interneti kasutamise puhul on tegu isiku vaba otsusega, millises riigis paikneva teenusepakkuja teenuseid ta kasutab. Kasutustingimustega nõustumisel peab isik arvestama ka, et riigiti võib olla juurdepääs tema andmetele ja edastatud sõnumitele erinev.

“Siseministeerium on astunud proaktiivseid samme programmiga “Targalt internetis”, mis on suunatud üldistele internetiga seonduvatele ohtudele. Sõnumisaladuse riive on demokraatlikes riikides ennekõike lubatud üksnes kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks õigusaktidega ette nähtud juhtudel ja korras. Tuleb märkida, et kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks teevad erinevate riikide eriteenistused ka omavahel koostööd.”

 

 

Allikas: Eesti Interneti Kogukond

 

Toimetas Mariann Joonas