Ajalugu nelja psy-opi kaudu: kas Iraan on alati kuulunud “klubisse“?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. märts 2026 kell 10:46



Fotokollaaž: Off-Guardian / ekraanikuvad

On rohkelt tõendeid selle kohta, et elame juba pikemat aega rahvusriikide-järgses ajastus, ning see sai eriti selgelt nähtavaks Covidi “pandeemia“ ajal. Iraani varajane ja oluline roll koroonapettusega seotud operatsioonis on üks neist faktidest, mis “müksab” meid olema ettevaatlikud ka praeguse sõjanarratiivi suhtes. Samas võib oletada, et see areng ulatub ajas veelgi varasemasse perioodi.

Võib isegi väita, et Iraani lähiajalugu näitab järjepidevat osalemist erinevates psühholoogilistes operatsioonides ja meedianarratiivides. See viitab võimalikule koostööle lääneriikide valitsuste ning laiemalt globalistlike jõududega, alustades praeguse režiimi kujunemisest.

 

Tuletamegi järgnevalt meelde nelja märgilist psühholoogilist operatsiooni, mis neid väiteid toetavad:

  • Ajatolla Khomeini võimuletulek 1979. aastal
  • Teherani USA saatkonna 1979-1980 pantvangikriis
  • Iraani–Contra afäär
  • Koroonapettus

 

1. Ajatolla võimuletulek

Enamik inimesi on (või peaks olema) kursis operatsiooniga Ajax – 1953. aastal läbi viidud MI6 ja CIA ühise riigipöördega Iraanis, mille käigus kukutati demokraatlikult valitud peaminister Mohammad Mosaddegh. Väidetavalt tehti seda selleks, et takistada Iraani naftavarude riigistamist.

Selle tulemusena kujunes Iraanis välja absoluutne monarhia šahh Reza Pahlavi juhtimisel.

Palju vähem räägitakse aga CIA võimalikust rollist 1979. aasta Iraani revolutsioonis.

Näiteks: pärast seda, kui šahh 1978. aastal Khomeini Iraanist välja saatis, anti talle varjupaik Prantsusmaal. Selle otsuse põhjused ei ole selged, kuid on teada, et USA presidendi Jimmy Carteri administratsioon suhtles Khomeiniga tema Prantsusmaal viibimise ajal märkimisväärselt. Nende kontaktide sisu ja eesmärk ei ole aga selgelt dokumenteeritud.

Endine šahh ise väitis oma mälestustes, et USA ja Suurbritannia olid tema valitsuse vastu pärast seda, kui ta 1973. aastal Iraani naftatööstuse riigistas ja hindu tõstis. (Tasub meenutada, et varasem valitsus kukutati väidetavalt samalaadse riigistamiskatse takistamiseks.)

Olenemata sellest, kuivõrd me šahhi väiteid usume, on teada, et 1978. aasta lõpuks teatas USA suursaadik Iraanis Washingtonile, et šahh on “määratud langema“. 1979. aasta alguseks lendasid USA kindralid Iraani, et arutada sõjaväega võimaliku riigipöörde stsenaariume ning luua kontakt Khomeini lähikondsetega.

Šahhi valitsus kukkus mõne nädala jooksul, need sündmused on dokumenteeritud.

Võimalike motiivide üle võib pikalt arutleda, kuid raske on eitada, et vähemalt mingil määral oli lääneriikidel roll praeguse Iraani režiimi kujunemises.

 

2. Pantvangikriis

Vaevalt oli uus Iraani valitsus võimule aidatud, kui see juba osales rahvusvahelises “kriisis“. 1979. aasta novembris tungis relvastatud rühmitus USA saatkonda Teheranis ja võttis üle 50 pantvangi.

Üheks ametlikuks põhjuseks peeti USA vastuseisu Iraani uuele revolutsioonilisele valitsusele ning toetust šahhile. Samas teame, et see seletus ei ol

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt