EL on ärkamas – kasinuspoliitika polegi lahendus?

30. aprill 2013 kell 9:36



el_lippEuroopa Liidus on üha häälekamad need jõud, kes nõuavad senise kasinuspoliitika lõppemist. Majandusolukorra paigalseis, häälekad protestid ja uued uuringud on muutmas ka poliitikute meelt, kirjutab ERR.

 

USA doktorant lükkas ümber kuulsa kasinust soovitava uurimistöö

Euroopa Liidu kasinuspoliitika kriitikud on viimaste nädalatega saanud häält juurde. Oma teened on selles ka Massachusettsi ülikooli doktorandil Thomas Herndonil, kes analüüsis Ameerika majandusassotisatsiooni professori Carmen Reinharti ja endise IMFi peaökonomisti Kenneth Rogoffi kuulsat uurimistööd “Majanduskasv koos riigivõlaga”, mida teiste seas armastab tsiteerida Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.

Ilmselt edaspidi ta seda ei tsiteeri, sest Massachussetsi ülikooli doktorant leidis uurimusest rea lihtsaid arvutusvigu, mis lükkavad ümber Reinharti ja Rogoffi järelduse nagu muutuks majanduskasv negatiivseks hetkest, mil riigi võlg ületab 90% SKTst. Kasv küll aeglustub, aga jääb pidama 2,2 protsendile, leidis 20 arenenud majanduse näitajaid uurinud Herndon koos õppejõududega.

Noormehe avastus tekitas majandusajakirjanduses siin ja sealpool Atlandi ookeani paraja tormi. Ka tuntud USA poliitsatiirik Stephen Colbert kutsus Herndoni oma saatesse Euroopa kasinuspoliitka üle arutlema. “Ma arvan, et kokkuhoid annab praegu soovitust vastupidiseid tulemusi. Aga nad kasutavad seda kõikjal Euroopas ja see meeldib neile nii väga, et nad tähistavad seda koos tänavatel. Mõnikord isegi lõketega,” ütles Herndon saates.

 

Edasisse kokkuhoidu ei usu ka Euroopa Komisjoni president

Teise olulise tõuke debati elavdamiseks andis möödunud nädalal mõttekodade konverentsil esinenud Jose Manuel Barroso. Enamasti ettevaatlik Euroopa Komisjoni president ütles, paljude üllatuseks, et kokkuhoiupoliitika on jõudnud oma piirideni.

Barroso elevust tekitanud väljaütlemisega samal päeval avaldas Eurostat järjekordse majandusülevaate, millest selgus, et kärpepoliitikale vaatamata või selle tõttu euroala riikide võlakoorem hoopis suurenes.

 

Peame kurssi muutma

Eurostati ja Barrosoga samal päeval sisenes debatti oma värske uurimusega kriisi mõjust tööturule ka Euroopa ametiühingute instituut. “Lõpetage see pime säästmine ja palgakulude kokkuhoid, sest see ei vii kuhugi, see on katastroof. Peame kurssi muutma,” ütles Euroopa ametiühingude konföderatsiooni asepeasekretär Patrick Itschert.

“Valitsused peaksid investeeringuid stimuleerima, mitte kulutusi piirama, et anda majandusele positiivne impulss,” märkis Euroopa ametiühingute instituudi analüütik Romuald Jagodzinski.

Instituudi uuringu koostajate sõnul suurenevad Euroopas sotsiaalsed lõhed. Kasvav hulk Brüsselis pettunuid pöördub ksnenofoobia ja teiste radikaalsete ideede poole. Enam kui 26 miljoni töötu ülalpidamiseks kulub Euroopa Liidus igal aastal 153 miljardit eurot. Samal ajal planeerib komisjon kulutada seitsme aasta peale kuus miljardit eurot pidevalt kasvava töötusega võitlemiseks. Proportsioonid ja prioriteedid on paigast ära, ütleb Jagodzinski.

“Ilmselt kõige šokeerivam avastus meie raportis oli see, et meil on riigid, mida nimetame uueks Hiinaks. Need on Euroopa riigid, kus viie aasta pärast on miinimumpalgad sama madalad või madalamad kui Hiinas. Need, kes on Euroopa unistuses elanud, surutakse nüüd vaesuse poole,” selgitas Jagodzinski.

 

Analüütik: euroala eelarve oleks valuutatsooni rahamuredele lahendus

“Ideaalis tahaks Hispaania raha kulutada, aga valitsuse mänguruumi piiraksid turud. Lahendus sellele oleks küll poliitiliselt keeruline, aga põhimõtteliselt peaks osad ressursid kasvõi ajutiselt Lõuna-Euroopasse suunama. Meil on vaja mingil kujul euroala eelarvet. See ei peaks olema väga suur, sõltub, kuidas see struktureerida, aga see oleks ilmne lahendus eurotsooni rahamuredele,” rääkis Bruegeli analüütik Guntram Wolff.

Ideed solidaarsuse suurendamisest ei sobi hetkel tuumik-Euroopa poliitilisse kalendrisse. Saksa kantsleril Angela Merkelil on vaja septembris võita valimised. Saksamaa rahandusministeerium tegi pärast Barroso kommentaari kokkuhoiupoliitika ammendumisest avalduse, milles toonitatakse, et Euroopa peab jääma praegusele kursile, sest reformid ei anna tulemusi üleöö.

“Arusaamad mitmetes riikides on kivistunud. Kasinuspoliitikalt suuna muutmine on tugevates euroalariikides poliitiliselt väga keeruline,” märkis Bruegeli analüütik Zsolt Darvas.

Sellegi poolest ootavad vaatlejad juuni ülemkogul valitsusjuhtidelt ettepanekuid, kuidas sotsiaalset kriisi Euroopas leevendada.

 

Allikas: ERR

Lisalugemine: Bloomberg, US News

 

Toimetas Maarja Aljas