Saksa majandusime hind on kasvav vaesus

1. mai 2013 kell 20:06



2011-11-01-german-workers

Endise liidukantsleri Gerhard Schröderi abil ellu viidud tööreformid on viinud Saksamaa tööstuse tõusule. Töölisi on nüüd lihtsam tööle võtta, aga ka lahti lasta, uuenduste käigus kärbiti ka soodustusi ja makse. Kuid teisest küljest on kõrge tööhõive protsent omalaadne suitsukate. Suur osa loodud töökohtadest on ebatraditsioonilised – see tähendab madalapalgalised osalise tööajaga ametid, millest ära ei ela.

 

Saksa parlamendis 25. aprillil toimunud debatil püüdsid sotsiaaldemokraadid ja rohelised tulutult läbi suruda miinimumpalga ideed.

Tööminister Ursula von der Leyen tõdes, et Saksamaal lõhe sissetulekute osas aina kasvab, samas leidis ta, et miinimumpalga määramine ei ole vajalik, kuna kõige haavatavamates valdkondades nagu ehitus ja tervishoid on tasu künnis määratud.

Ajalehes Süddeutsche Zeitung avaldatud valitsuse aruannete kohaselt vilistavad miinimumpalga piirile sajad ettevõtted – neid on küll trahvitud, kuid kontrollimist tuleb ette nii vähe, et vahelejäämise risk on minimaalne.

Regensburgi ülikooli makromajanduse ja tööturu professor Enzo Weber sõnas, et isegi kui Saksamaa võtaks vastu miinimumpalga seaduse, ei lahendaks see sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.

“Madalapalgalisusest tulenevad probleemid algavad sellest, et on liiga palju halvasti koolitatud töötajaid liiga väheste ametite kohta. Saksa tööturg keskendub liialt sellele, et inimesed saaksid tööle, olgu see siis milline tahes, tihti ajutine ja kehvasti tasustatud.”

Weber ei soovita Saksa mudelit mujale, näiteks Itaaliasse ja Hispaaniasse, üle viia. “Saksamaal vedas ajastusega. Muutused viidi läbi, kui Saksa majandus oli heas seisukorras ja sellist massilist tööpuudust nagu kriisiriikides ei olnud. Hetkel on Saksamaal 5,4% töötuid, Hispaanias aga pea 27%.

Weberi arvates on Saksa mudelil varjupool, mis viib prekariaatklassi sündmise suunas. Prekariaat tähendab ajutises või ebatüüpilises töösuhtes olevaid inimesi ehk tööturu alamklassi.

 

Allikas ja täispikk artikkel: EU Observer

Foto: leftcom.org

 

Toimetas Mariann Joonas