Foto: Dids / pexels.com

Nii koroonaviiruse kajastus meedias kui ka poliitikute tegevus viiruse ohjamisel põhineb üha selgemalt teadmatusel, vananenud infol või suisa valedel. Kõik keerleb ikka veel ümber kalkulatsioonidel põhineva Drosteni PCR-testi, mis töötati välja SARS-CoV-2 tuvastamiseks. On alust arvata, et selle testi loomisel, kontrollimisel, kasutamisel kui ka turustamisel on jagatud väära infot. Nagu räägivad arstid ja teadlased üle maailma, ka Eestis, ei pruugi PCR-testi põhjal kindlaks tehtud “juhtumite arv” midagi põhjapanevat tähendada. Saksa väljaande Naturstoff Medizin edasine analüüs ainult kinnitab seda kahtlust. Avaldame artikli täiskujul.

Kokkuvõtlik ülevaade

1. Põhimõtteliselt kordistatakse PCR-testis uuritavat DNA fragmenti paljude tsüklite jooksul. Arutelu selle protseduuri ümber ei vaibu “tänu” COVID-19 viirusele. Nii nagu võib PCR-testimismeetodi mõttekuse üle arutada, siis paneb mõtlema ka asjaolu, et testimiste arvule pole ülempiiri seatud…

2. PCR-testid on ülitundlikud ja reageerivad seega juba väga väikesele geneetilise materjali kogusele ning ei pruugi veel nakatumist tähendada. Seega positiivne testi tulemus ei näita veel, et ollakse nakatunud, haigestunud või nakkusohtlik.

3. PCR-testid on tavaliselt vähemalt kaheosalised, esimene osa (viiruse tuvastamine) ja teine osa (viiruse kinnitamine). Kahjuks lubavad Maailma Terviseorganisatsiooni ja Robert Kochi instituudi eeskirjad ja soovitused seda, et piisab, kui testi üks osa on positiivne ja seda eriti piirkondades, kus arvatakse SARS-CoV-2 laialt levinud olevat.