Fotod:recover-europe.eu, ekraanikuva

22 rahvusvaheliselt tuntud teadlast on andnud oma sõltumatu hinnangu uuringule, mis oli SARS-CoV-2 PCR-testi loomisel fundamentaalne ja milles viroloog Christian Drosten mängis olulist rolli. Nad jõudsid hukkamõistva järelduseni: uuring sisaldab ulatuslikku huvide konflikti, üheksat tõsist teadusviga ja kolme väiksemat ebatäpsust.

Teadlased esitasid uuringu tagasivõtmise taotluse ajakirjale Eurosurveillance (Europe’s journal on infectious disease surveillance, epidemiology, prevention and control) 27. novembril 2020.

Huvitav on see, et professor Drosten ise kuulub mainitud ajakirja toimkonda, mis võttis eelretsenseerida 21. jaanuaril 2020 esitatud teadusartikli – mis näib nüüdseks olevat liiga pealiskaudne – ja avaldas selle absoluutse rekordajaga vaid kaks päeva hiljem, 23. jaanuaril.

Kriitika on järgmine:

1. Praimerite disain on puudulik: ebatäpne aluse koostis, liiga madal GC sisaldus, liiga suured kontsentratsioonid testis. Esitatakse ainus teaduslikult asjakohane PCR (N-geen), kuid seda ei ole kontrollitud ja ka WHO ei soovita seda testimiseks.
2. Seondumistemperatuur valitakse liiga kõrge, nii et soodustatakse mittespetsiifilist seondumist, mis tähendab, et test võib tuvastada ka muid geenijärjestusi peale SARS-CoV-2.
3. Tsüklite arv on antud teadusartiklis 45. Lävetsüklit, milleni peetakse reaktsiooni tõeliselt positiivseks, pole määratletud. Üldiselt on teada, et PCR-testid, mille tsüklite arv on üle 30, ei võimalda teha lõplikke järeldusi proovi nakatumise kohta.
4. Biomolekulaarset valideerimist ei ole läbi viidud, mistõttu pole kinnitust, et amplifikatsiooni produktid oleksid ehtsad ja tuvastaksid soovitud järjestuse.
5. Viiruse tuvastamise osas ei tehtud positiivseid ega negatiivseid kontrolle.
6. Puuduvad standardsed käsitsemisjuhised, mis tagaksid katsete kordamise samades tingimustes.
7. Ebatäpse testi ülesehituse tõttu on valepositiivsete tulemuste oht.
8. Arvestades uuringu esitamise ja avaldamise vahelist väga lühikest perioodi (2 päeva), on väga ebatõenäoline, et vastastikuse eksperdihinnangu protsess (peer-review ehk eelretsenseerimine) oleks üldse toimunud. Kui vastastikune eksperthinnang on läbi viidud, ei olnud see adekvaatne, kuna vigu, sealhulgas vormivigu, ei leitud.
9. Lisaks probleemile, et kaks autorit (prof Drosten ja Chantal Reusken) on Eurosurveillance’i toimetuse liikmed, on vähemalt neljal autoril massilised huvide konfliktid. 29. juulil 2020 avalikustati kaks huvide konflikti: Olfert Landt on TIB Molbioli tegevjuht, Marco Kaiser on GenExpressi vanemteadur ja TIB Molbioli teadusnõunik. Neid huvide konflikte ei mainitud uuringu esialgses versioonis ja PubMedis avaldatud versioonis on need endiselt puudu. TIB Molbiol oli väidetavalt esimene ettevõte, mis tootis Corman-Drosteni käsikirjas avaldatud protokolli alusel PCR-komplektid (Light Mix). Ettevõtte enda avalduse kohaselt olid ettevõte testikomplektid juba enne uuringu esitamist liikvele lastud. Victor Corman ja prof Drosten on jätnud ütlemata oma kaks ametialast kuuluvust: nad töötavad lisaks Charité aktsiaseltsile ka laboris Berlin Charité Vivantes GmbH. Reaalaja PCR-teste teostavas laboris vastutavad nad viirusdiagnostika eest.

Kaasatud ekspertide sõna kaalub palju, kuna nad on kõnealuse valdkonna eksperdid. Nende hulgas on näiteks Pfizeri endine teadusnõunik dr Michael Yeadon; geneetik Kevin McKernan, inimgenoomi projekti peamine algataja, kellel on mitu patenti PCR-diagnostika valdkonnas; molekulaargeneetik dr Pieter Borger (PhD); nakkushaiguste ja ennetava meditsiini spetsialist dr Fabio Franchi; mikrobioloog ja immunoloog dr Makoto Ohashi ja rakubioloog dr Ulrike Kämmerer.

Drosten-Cormani teadustöö on võtnud luubi alla ka Retraction Watch. 7. detsembril 2020 avaldas USA-s asuv organisatsioon postituse, milles käsitleti 22 tuntud teadlase tõstatatud kriitikat. See andis prof Drostenile 48-tunnise tähtaja, et nendele küsimustele vastata. 10. detsembri 23:24 seisuga ei ole veel ühtegi vastust avaldatud.

2020News väidab tuginedes oma allikatele, et rahvusvaheline poliitikakujundajate rühm on täiendavalt pöördunud Eurosurveillance’i poole, et paluda neil kaebuse esitanud teadlaste väited viivitamata üle vaadata ja jõuda lõpliku hinnanguni 14. detsembriks 2020.

Väljendati ka pahameelt, kuidas see nii olulise uuringu puhul üldse juhtuda sai, et teaduslikult põhjendatud süüdistusi on üldse võimalik esitada. 2020. aasta jaanuari ülilühike kahepäevane ülevaatamise periood annab mõtlemisainet. Jääb loota, et Eurosurveillance, mida üle maailma peetakse oluliseks teabekandjaks, teostab selgitustööd samasuguse kiirusega nagu ajakiri oli teinud uuringule eelretsensiooni. Lõppude lõpuks on ohus ju nende maine.

Allikad: 2020news.de, Corman-Drosten Review, ResearchGate, lingid artikli sees

Fotod:recover-europe.eu, ekraanikuva

Toimetas Madis Mark