ERR kinnitab seda, mida Telegram on kajastanud ligi aasta: PCR-testid on liiga tundlikud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

25. jaanuar 2021 kell 11:31



ERR Novaator on 25. jaanuaril avaldanud uudise “Rakubioloog: praegu kasutatav koroonatest võib olla liiga täpne“, kus Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletas, et PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviirustest annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirusosakesi on proovis väga vähe. Nii võib positiivse proovi anda ka terve inimene – inimene, kes ei ole haige (nn asümptomaatiline) või isegi mitte nakkusohtlik.

 

Nimelt paljundatakse Maimetsa sõnul ahelreaktsiooniga viiruseosakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks tõi Maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut.

“Kui teilt sealt ninakaapest seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitris üks viiruspartikkel, siis leiab PCR-test selle üles,” selgitas Maimets ja lisas, et onn terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui tuhat partiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti, ei tekita viiruse levikut. Teiste sõnadega, meie PCR-test tundub justkui tuhat korda tundlikum kui vaja oleks.”

Nii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mittenakkusohtlik inimene. Siiski rõhutas Maimets ERR-ile, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümptomaatilised inimesed levitavad viirust või ei. Ometi on kogu maailmal juba novembrikuust kasutada 10 miljonit inimest hõlmanud uuring, millest selgus, et asümptomaatiline viiruse levik ei ole endiselt tõestatud.

Antud uuringus osalenute seast leiti 300 asümptomaatilist juhtumit, kuid nendega kokku puutunud inimeste seast ei tuvastatud ühtegi COVID-19 juhtumit. Asümptomaatiliste positiivsete juhtumite seast leiti kokku 1174 lähikontakti, kes olid kõik COVID-19 suhtes negatiivsed.

Nii asümptomaatilised patsiendid kui ka nende lähikontaktsed paigutati kaheks nädalaks isolatsiooni, kuid pärast aja möödumist jäid tulemused samaks. Ükski inimene ei muutunud isolatsiooni käigus sümptomaatiliseks ega saanud positiivset testi.

Lisaks näitasid tõendid, et kõik positiivsete asümptomaatiliste juhtumite “viiruse kultuurid” olid negatiivsed, mis viitasid “elujõulise viiruse” puudumisele.



 

WHO kinnitab: viiruse tuvastamiseks peavad lisaks positiivsele testile olema ka SÜMPTOMID!

Testide liigsele tundlikkusele ehk sisuliselt ülepaisutatud koroonajuhtumitele on tähelepanu pööranud ka Maailma Terviseorganisatsioon ise – 20. jaanuaril teatas WHO oma kodulehel , et soovitab testitulemuste tõlgendamisel ettevaatlik olla (mainides võimalikke valepositiivseid) ja rõhutades, et PCR-test on mõeldud vaid abivahendiks. Ehk siis see soovitus aitaks ehk vähendada COVID-i juhtumite arvu, kui seda võetaks piisavalt tõsiselt.

WHO juhis “SARS-CoV-2 diagnostiline testimine” peab vajalikuks nõrkade positiivsete tulemuste hoolikat tõlgendamist (1). Viiruse tuvastamiseks vajalik lävetsükkel (Ct) on pöördvõrdeline patsiendi viiruskoormusega. Kui testitulemused ei vasta kliinilisele pildile, tuleks võtta uus proov ja proovida uuesti sama või teistsuguse NAT-tehnoloogia abil.

WHO tuletab IVD kasutajatele meelde, et haiguste levimus muudab testitulemuste ennustavat väärtust; kui haiguste levimus väheneb, suureneb valepositiivsete oht (2). Seega tõenäosus, et positiivse tulemusega inimene on tõeliselt nakatunud, väheneb levimuse vähenemisega, olenemata väidetavast spetsiifilisusest. 

Enamik PCR-analüüse on määratud diagnoosimise abivahendina, seetõttu peavad tervishoiuteenuse osutajad kaaluma kõiki tulemusi koos proovide võtmise ajastuse, proovitüübi, analüüsi eripära, kliiniliste vaatluste, patsiendi ajaloo, kontaktide kinnitatud oleku ja epidemioloogilise teabega.

PCR testide ebatäpsusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka The New York Times. Näiteks andsid nad sõna dr Michael Minale Harvardist, kes ütles PCR-testide kohta järgmist: “Me oleme kasutanud kõige jaoks vaid ühte sorti andmeid, milleks on pluss või miinus – see on kõik. Me oleme kasutanud seda kliiniliste diagnooside, rahva tervise ja poliitiliste otsuste langetamiseks,” nentis ta ja lisas, et “jah-või-ei” ei ole piisavalt hea. Määravaks teguriks nakatunud patsiendi järgmiste sammude väljaselgitamisel peaks olema viiruse kogus: “Ma leian, et on vastutustundetu jätta kõrvale tõsiasi, et see on kvantitatiivne küsimus.” Samuti avaldas väljaanne põhjaliku artikli sellest, et valepositiivsetel testitulemustel on tõsised tagajärjed.

Tuletame meelde, et enamuse teise haiguste, sh gripi diagnoosimisel on alati olulist rolli mänginud sümptomid ise. Kui 2017/2018 hooajal oli hinnanguliselt 55 – 60 000 grippi haigestunud ehk siis neid, siis asümptomaatilisi “haigeid” sinna alla ei arvestatud. Sel ajal asümptomaatiliste või gripihaigete lähikontaktsete inimeste testimisega lihtsalt ei tegeletud.

PCR testide kohta soovitame aga lähemalt lugeda antud artikli all välja tootud “samal teemal” lugudest.

 

Allikad: ERR, Nature, WHO, lingid artikli sees

Foto: Anyaivanova / Dreamstime.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.