Uuringud näitavad läkaköha vaktsiini ebatõhusust

19. detsember 2013 kell 15:05



00Vaccine_vials_2Valdavalt on laiemas meedias vaktsiinide osas ainult üks õige arvamus ning kõik erinevat vaatenurka esindavad inimesed tehakse kärmelt maatasa. Nagu USA saatejuht Katie Couric, kes käsitles oma saates HPV-vaktsiiniga seonduvaid vastuolusid. Couricit süüdistati paanika ja valeinfo levitamises ning ta oli sunnitud edastama avaliku vabanduse ning kinnitama oma ustavust ametlikule dogmale vaktsiini turvalisuse suhtes.

 

Kuid vahel on arstid ja meedia sunnitud tunnistama avalikult ka seda, et seni ainuõigeks peetud lahendus võib olla ebatõhus. New York Times avaldas novembris artikli, milles tunnistatakse, et viimastel aastatel suurenenud läkaköha juhtumite hulk võib olla tingitud vigasest vaktsiinist, mitte vanemate vastuseisust vaktsineerimisele.

 

Läkaköha on üle terve maailma sagenemas 

USA-s on mitmetes piirkondades esinenud haiguse taaspuhkemine ja seda kohtades, kus inimesed on pea 100% selle haiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha on bakteriaalne infektsioon, mis kestab pikaajaliselt ning ei allu antibiootikumiravile – ravimite abil on võimalik vaid haigust veidi piirata. Imikute jaoks on see nakkus olnud mõningatel juhtudel surmav, suuremad lapsed ja täiskasvanud põevad sageli 2–3 kuud, kuid paranevad.

Väga sageli ei suudeta haigust diagnoosida, sest inimesed peavad seda lihtsalt visalt kestvaks köhaks. Läkaköha nakkab väga kergesti just varajases staadiumis ja esimese kahe haigusnädala jooksul, mil nakatub kuni 90% nakkusega kokkupuutunutest – vaktsineeritud, või mitte. Vaktsineeritutel kulgeb haigus ebatüüpilisemalt ja osadel juhtudel kergemini. Kuna haigusel on mitu erinevat tüve, siis ei anna ei haiguse läbipõdemine tingimata eluaegset immuunsust.

 

Ka Eestis on läkaköhasse nakatumine suurenenud

Kuigi 1940-ndatel hakkas haiguse esinemissagedus langema, siis alates 1970-ndatest on see vaikselt, kuid kindlalt tõusuteel. Darthmouthi ülikooli meditsiiniteaduskonna pediaatria osakonna juhi dr John Modlini sõnul on läkaköha “ainus vaktsiini abil ennetatav haigus, mida ei ole rutiinsete lapseeas tehtud vaktsineerimistega kontrolli alla saadud“. Kuna on leitud, et vaktsiini mõju kaob viie aasta vältel, siis kaalutakse vaktsineerimise laiendamist täiskasvanutele.

Ka Eestis ja naaberriikides on läkaköhasse nakatumine suurenenud. 2010. aasta 11 kuuga registreeriti 1193 läkaköha juhtumit, eelmisel aastal samal ajal 503 ja veel aasta varem 438 juhtu.  2010. aasta 11 kuuga kasvas läkaköhasse haigestumine 2009. aastaga võrreldes 2,4 korda ja 2007. aastaga 2,7 korda.

 

Vaktsiin ei hoia ära nakatumist ega haiguse edasikandumist

Praegu kasutusel olev vaktsiin töötati välja 1990-ndatel, kuna varasemalt kasutusel olnud variant tõi kaasa liiga palju raskeid kõrvalnähtusid. Selleks, et uurida põhjuseid, miks läkaköha taas laiemalt levima on hakanud, vaatlesid teadlased vaktsiini mõju paavianide peal ning leidsid, et vaktsineeritud loomad kannavad ja levitavad haigust edasi. “Kui sa oled värskelt vaktsineeritud, oled asümptomaatiline haiguse kandja, mis on sinu jaoks hea kuid ülejäänud inimeste jaoks mitte,” sõnas  uuringut juhtinud teadlane Tod J. Merkel. Seega on teadlased sunnitud tunnistama, et suurenenud läkaköha levik ei ole põhjustatud mitte lapsevanemate vastuseisu tõttu vaktsineerimisele, vaid kasutuseloleva vaktsiini ebatõhususe tõttu.

Kui vaktsiin ei hoia ära haigestumist ega nakkuse edasikandumist ning ometi sisaldab äärmiselt toksilisi lisaaineid, nagu formaldehüüd, tiomersaal ja alumiinium, siis annab see uue vaatenurga küsimusele, kas läkaköha vaktsiini kasu kaalub üles võimaliku kahju. Peavoolumeditsiini esindajad on veendunud, et läkaköha vaktsiin tõi kaasa haigestumisjuhtude vähenemise. Kuid on ka neid, kes viitavad statistika põhjal sellele, et läkaköha esinemissagedus oli languses juba enne seda, kui vaktsineerimine kohustuslikuks tehti.  Immuunsüsteem õpib nakkusega kokku puutudes sellega toime tulema ning seda teadmist pärandadakse edasi ka oma lastele. Vaktsiinid samasugust efekti kaasa ei too ning nende toime on ajutine. See tähendab seda, et pseudoimmuunsuse tekkeks tuleb inimesi ikka ja jälle taasvaktsineerida sünnist surmani, mis loomulikult tähendab suuremat kasumit vaktsiini tootjale.

 

Allikad: NY Times, PNAS, ABC News, Delfi, Green Med Info

Foto: australiandoctor.com.au

 

Toimetas Katrin Suik