Vaktsiinidest ja vaktsineerimisest – kas ja kuidas need toimivad?

11. jaanuar 2014 kell 16:07



tenpennyAasta alguses andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM” intervjuu osteopaat Sherri Tenpenny, kes on viimased 13 aastat tegelenud muu hulgas ka vaktsiinidega seotud probleemidega. Ta on sage külaline raadio- ja telesaadetes (sealhulgas “Dr Oz Show“) ning tema sulest ilmunud terviseteemalisi artikleid on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde.

 

Chloe Glassoni vaktsiinijuhtum ja narkolepsia

Teismelisele Chloele tehti 2009. aasta novembris Inglismaal gripivaktsiini süst, mille järel ta jäi päevas kuni 30 korda kontrollimatult magama. Pandemrixi-nimeline seagripi vaktsiin oli laialdaselt kasutusel aastatel 2009–2010, kuid siiani kannatavad sajad inimesed sellest tulenevate unehäirete ehk narkolepsia all.

Pandemrix on unikaalne vaktsiin, mille koostisosade hulka kuulub adjuvant ehk abiaine AS03, mille eesmärk on stimuleerida immuunsüsteemi tootma antikehasid. AS03 on õli baasil valmistatud abiaine, kõrvuti AS02 ja AS04 õlidega, mida toodab ravimi- ja biotehnoloogiaettevõte GlaxoSmithKline. Teine tuntum skvaleenil põhinev abiaine on MF59, mida kasutati Siberi katku vaktsiinis. Isegi kui abiaineid on kasutatud ligikaudu 50 aastat, ei olda kindlad nende toimimises.

pandemrix

 

Narkolepsia juhtumite puhul kahtlustatakse, et AS03 põhjustab autoimmuunset tüüpi reaktsiooni ajus. Narkolepsiat põhjustab aju suutmatus reguleerida normaalselt une-ärkveloleku tsükleid ja reaktsioonid tekivad just unega tegelevates ajukeskustes.

Pandemrixi gripivaktsiin loodi spetsiaalselt H1N1 seagripi epideemia jaoks mõni aasta tagasi. See ei saanud USA-s kasutusluba, nii nagu ka teised AS03-e sisaldavad vaktsiinid. Paraku kasutasid seda paljud teised riigid nagu Prantsusmaa, Inglismaa, Soome ja Rootsi. Euroopa Liit on uurinud narkolepsiajuhtumeid ja on seisukohal, et AS03 tekitab põletikulist reaktsiooni, kuid vaktsiin on siiani seaduslik ja tootmises.

 

Mida uut on vaktsiinimaailmas toimumas?

Rahvusvahelise vaktsineerimise nõukogu sõnul on vaktsiinide töökindlus keskmiselt 16%, samas kui üle 200 levinuma haigusetekitaja põhjustab gripile sarnaseid sümptomeid, sealhulgas ka puuduva vaktsiiniga metapneumoviirus (hMPV), mis moodustab 5% kõikidest gripi-sarnastest haigestumistest.

Kui inimene tunneb vajadust vaktsineerimise järele, siis on soovitatav alati uurida tootjat. Näiteks uus vaktsiin Flucelvax (tootja: Novartis) sisaldab põletikku tekitavat abiainet polüsorbaat 80, mida leidub ka Gardasili-nimelises vaktsiinis. Samuti sisaldab see kantserogeeni beeta-propiolaktooni, mille keemiline ühend on suguluses formaldehüüdiga.

Flucelvax

 

Gripivaktsiinide valmistamisel kasutatakse tavaliselt kana embrüot (st vaktsiini toormaterjali kasvatatakse kanamunades), mis tähendab, et valmistoode sisaldab kanavalku. Tänapäeva teadus kasutab vaktsiinide loomisel muu hulgas ka aborteerunud looteid ja röövikute mune. Inimesed peaksid täpsemalt teadma, mida neile süstitakse, sest paraku ei tähenda vaktsiin alati haigestumise vältimist ja võib olla väga tõsiste tagajärgedega.

Nii näiteks on vanematel inimestel gripisüsti ebatõhusus tõenäolisem. Vaktsiinide uurimise eestvedaja Thomas Jeffersoni vaktsiinikeskuse ja The Cochrane Collaborationi läbiviidud ülemaailmselt avalikustatud 217 vaktsiiniuuringu ülevaade leidis, et ainult 5% neist olid usaldusväärsed. Teisisõnu, 95% vaktsiiniuuringutest sisaldavad ebapiisavat tõestust vaktsiinide turvalisusest ja need tuleks tagasi lükata enne vaktsiini kasutuselevõtmist. Kuna vanematel inimestel ei tööta vaktsiin piisavalt hästi, siis ei soovitata neil ka süsti teha – sellega kaasneb vaid eelnevalt mainitud ohtlike ainete, sealhulgas elavhõbeda sattumine organismi.

süst

 

Helistaja Miles Californiast:

Sain gripisüsti, kuid pärast seda jäin aastavahetusel raskelt haigeks. Olin kolm päeva haiglas kõrge palavikuga ja see oli mu elu kõige hullem grippi haigestumine. Kõik mu kodused vaktsineerisid samuti, kuid vaatamata sellele haigestusid nemadki. Soovin teada, kuidas see võimalik on?

Sellise olukorra tekkimiseks on kaks põhjust. Esiteks: üks süst sisaldab miljoneid viiruseosakesi ja minu arvates ei suuda tootja 100% garanteerida, et iga osake on piisavalt nõrgestatud. Suure tõenäosusega on süstis aktiivseid viirusi, mis teie organismi sattudes teid haigeks teevad.

Teiseks on vaktsiinis mitmeid aineid, mis pärsivad immuunsüsteemi. See aga võimaldab gripi-sarnaste viirustega nakatuda, põhjustades kõrget palavikku ning teisi sümptomeid.

 

Helistaja Denise New Hampshire’ist:

Vaktsineerisin end esimest korda 2011. aastal ninakaudse vaktsiiniga FluMist ja järgmisel aastal sain gripisüsti. Hakkasin tundma end halvasti, unustasin pidevalt asju ja mulle pandi diagnoosiks insomnia ehk unetus. Sel aastal valmistati mind ette operatsiooniks ja taheti teha järjekordne gripisüst, millega ma nõus ei olnud.

See on nüüdseks saanud tavapäraseks protseduuriks haiglates, isegi kui teie perearst sellega nõus ei ole, siis medõed suruvad sulle süsti peale kuni lõpuks nõustud. On mitmeid juhtumeid, kus medõdesid ja terapeute on vallandatud ka selle eest, et nad ei lase iseennast vaktsineerida.

 

Helistaja Steve Texasest:

Minu mureks on küsimus, kas peaksin laskma end vaktsineerida kopsupõletiku vastu? Kui ohutu see on?

Kopsupõletiku vaktsiin võrdub 23 erineva vaktsiini korraga süstimisega, sest sisaldab erinevaid baktereid. Samuti sisaldab see ohtlikku fenooli. Kui kopsupõletiku vaktsiiniga tuldi mitmeid aastaid tagasi välja, siis piisas ühest süstist eluks ajaks. Siis aga öeldi, et ehk kuni kümneks aastaks, viieks aastaks ja nüüd iga paari aasta tagant – ilmselgelt see ei tööta.

 

Kuula intervjuud siit (tund 1, algab 0:11:00).

Sherri Tenpenny koduleht

Vaktsineerimise nõukogu veebileht

Fotod: hdrtenpenny.com, scotsman.com, s0.thejournal.ie, ncbiotech.org, summaries.cochrane.org, jewcy.com

 

Toimetas Laur Raudsoo