Avalik kiri Eesti teadlasetele: 12 küsimust

18. mai 2017 kell 11:42



artikli esipiltLugupeetud teadusringkond, saadan Teile avaliku kirja kaheteistkümne küsimusega, millele peaks olema võimalik lihtsalt ja mõistetavalt vastata. Esialgselt koostas selle kirja briti kodanik Dave Murphy möödunud aastal ja saatis selle avalikult maailmakuulsale astrofüüsik Neil DeGrasse Tysonile. Kuna terve aasta jooksul pole hr Tyson saanud mahti sellele vastata, siis saadan mina, Hando Tõnumaa, selle kirja nüüd avalikult Eesti teadusringkonnale, sest mind huvitab see teema ning loodan, et kohalik teaduse kahurivägi suudab nendele küsimustele vastuse anda.

Avaldasime Dave Murphy kirja möödunud aastal Telegrami ajakirja kevadnumbris ja nüüd esmakordselt täiskujul Telegrami kodulehel.

 

Neil DeGrasse Tyson on hetkel ilmselt maailma kõige kuulsam astrofüüsik, keda vähemalt Ameerika Ühendriikides võib pidada lausa superstaariks. Dr Tyson on New Yorgis asuva Ameerika Loodusloomuuseumi Haydeni planetaariumi direktor. President George W. Bush on nimetanud Tysoni kahe riikliku USA kosmosetehnika ja -uuringute tulevikku arutava komisjoni liikmeks.

Neil deGrasse Tyson tegeleb aktiivselt astronoomia tutvustamise ja loodusteaduste populariseerimisega, kirjutades raamatuid ning esinedes telesaadetes ja dokumentaalfilmides. Ta juhib telekanali PBS teadussarja “NOVA scienceNOW” ning osaleb The History Channeli sarjas “The Universe“.

Tunnustused:

  • Neil deGrasse Tyson on 9 ülikooli audoktor.
  • Tema järgi on nime saanud asteroid 13123 Tyson.
  • Aastal 2004 sai ta NASA kõrgeima eraisikule antava teenetemedali.
  • Ajakiri Time valis ta 2007. aasta 100 mõjukama inimese hulka.
  • Ajakiri People kuulutas Tysoni 2000. aastal maailma seksikaimaks astrofüüsikuks.

Paar aastat aastal taas ilmavalgust näinud lameda Maa teooria/liikumine ei näi rahunevat vaid kerib pidevalt hoogu juurde. Möödunud aastal avaldas kuulus USA räppar B.o.B. oma Twitteris, et ka tema hinnangul on Maa lame ning NASA ja kõik teised kosmoseagentuurid tegelevad selle fundamentaalse tõe varjamisega (Sel aastal on lameda Maa teemal sõna võtnud nt Shaquille O´Neal ja esitatud üks doktoritöö – toim.). Uudis B.o.B. tõekspidamisest ja ütlustest levis üle terve USA peavoolumeedia, mille tulemusena oli Neil DeGrasse Tyson lõpuks ometi sunnitud kommenteerima kogu lameda Maa teemat. Selle asemel, et tõsistele küsimustele arukalt vastata, astus Tyson üles komöödiasaates „Comedy Central” ja keeras kogu asja mõnitavaks pilaks ja naljaks. Kuni tänase päevani pole mitte ükski astrofüüsik lameda Maa teemat avalikult naeruvääristamata kommenteerida julgenud, sh ka Eestis mitte (väikese erandina Tarmo Soomere Maalehes! – toim.).

Toome teieni Youtube’i kasutaja „dmurphy25” ehk lihtsalt Dave’i koostatud avaliku kirja Neil DeGrasse Tysonile („An Open Letter To Neil DeGrasse Tyson”), milles esitatakse kuulsale astrofüüsikule 12 küsimust meie kodu kuju, füüsika ja kosmonautika teemadel.

 

Hea hr Tyson

Mina olen endine teadushuviline, kes on Teie tegemisi kaua jälginud ja Teie seisukohtadest inspiratsiooni ammutanud. Te tegutsete valdkonnas, kus karismaatilisi mustanahalisi on vähe. Võib öelda, et olin Teie fänn. Ma olen külastanud Haydeni planetaariumi, vaadanud kõiki Teie loenguid ja teleesinemisi. Mind hämmastas, kuivõrd lihtsalt ja arusaadavalt suutsite Te seletada keerulisi teemasid nagu kosmoloogia ja astrofüüsika. Aga Teie hiljutised sõnavõtud seoses lameda Maa küsimustega on olnud jultunud, lapsikud ja mõnitavad.

Neil DeGrasse Tyson: „The Earth isn’t fucking flat!”

Neil DeGrasse Tyson: „The Earth isn’t fucking flat!”

Te üritate väita, et pillates maha mikrofoni, saab tõestada gravitatsiooni?

Te küsite, millal lõpetatakse sajandeid kestnud vaidlused, millele teadus on ammu kinnitust leidnud. See kõlab minu jaoks naeruväärsena, sest teaduses pole mitte miski kunagi täielik tõde – teaduses kehtib üks teooria seni, kuni uus teooria eelmise ümber lükkab. Kas Te oleksite öelnud Einsteinile, et ta ei näeks vaeva oma võrranditega, sest Newton avastas gravitatsiooni juba ammu, 200 aastat varem? Vabandage härra, aga Te peate rohkem pingutama oma sõnavõttudega.

Lameda Maa uurimisega ei tegele ainult üksikud „fooliummütsikestega hullud“, kellel puudub intelligents, vaid tegemist on teadvuse nihkega tavakodanike seas, kes on hakanud uuesti analüüsima kõiki neid valesid, mida meile koolis räägiti. Teie ülesanne on viisakalt vastata õigustatud küsimustele, sõltumata sellest, missugust Maa mudelit Teie pooldate. Ajaloost on teada, et teaduslik protsess ei ole lähtunud üksnes teaduslikest ringkondadest, vaid oma panuse on andnud ka teisitimõtlevad lihtinimesed. Teaduslik meetod näeb ette, et Te suhtute igasse vaatenurka austusega, sest ei või iial teada, kus peitub potentsiaal luua uusi mudeleid. Kui teadus keeldub isegi analüüsimast alternatiivseid ideid, siis pole tegemist enam teaduse, vaid religiooniga, mille nimeks on teadusism.

Ma tahaksin esitada Teile 12 küsimust ja ma annan Teile võimaluse vastata neile lugupidavalt, selgelt ja arusaadavalt ning konkreetselt – täpselt nii, nagu Te seda tavaliselt teete. Sest mina olen lihtne inimene, kes pole kaugeltki nii tark kui Teie. Seega, ehk saaksite vastata nendele küsimustele lihtsasti mõistetavalt, kasutamata kõrgemat matemaatikat ja abstraktseid kontseptsioone ega viiteid NASA-le või mõnele muule organisatsioonile, millele minul juurdepääsu pole ning seega ei saaks ma neid väiteid ise järele kontrollida. Aitäh juba ette!

 

1. Miks on ekvaatori juures maa?

Teie enda sõnul on „Maa alati pöörelnud ja nõnda on ta aja jooksul ekvaatori juurest läinud laiemaks ehk täpsemalt öeldes ei ole Maa mitte kerakujuline, vaid ovaalne”, suurem kumerus on nõnda ekvaatori juures. Kumba on lihtsam liigutada, kas kivimeid või vett? Kui gravitatsioon on niivõrd tugev, et ta hoiab enda küljes vett ega lase sellel kosmosesse ära lennata, siis peaks ta olema ka piisavalt tugev, et hoida palju tihedamat materjali nagu kivi ühe koha peal paigal. Seega, loogiliselt mõeldes peaks ainult vesi olema kumeras olekus ekvaatori juures, miks on aga ekvaatori juures maa-alad? Ja palun ärge öelge mulle, et põhjuseks on Maa kõrgus veepinnast. Enamik Aafrikast on täiesti lame ja tihti isegi allpool merepinda. Danakili kõrb Kirde-Etioopias on teadaolevalt madalaim koht maa peal ja sealhulgas ka üks lamedamaid piirkondi.

1 1

 

2. Kas Maa kumerust on võimalik näha või mitte?

Teie enda sõnul pole võimalik Maa kumerust näha ka mitte lennuki aknast, sest Maa on niivõrd suur. Neil DeGrasse Tyson: „Maa paistab lame, sest esiteks pole sa piisavalt kaugel, teiseks võrreldes Maaga, ei ole sa ise piisavalt suur, et üldse märgata mingisugustki kumerust. Tegemist on fundamentaalse diferentsiaal- ja integraalarvutuse ning Eukleidese geomeetria faktiga. Suurte kaardus pindade väikesed alad tunduvad nende peal roomavatele elukatele alati lamedad.”

Aga samal ajal räägitakse meile, et me näeme, kuidas laevad kaovad ära Maa kumeruse taha. Kuid vaadates merele ühest äärest teise, pole Maa kumerust võimalik näha isegi 16 km pealt, aga samas me näeme, kuidas väidetavalt kaob laev Maa kumeruse taha ära juba 8 km pealt. Kui ma vaatan otse merele, siis ühest äärest teise peaks olema Maa kumerust juba niivõrd palju, et ära peita kaks laeva, aga seda ei juhtu, sest me näeme, et vesi on sile. Seega, kui otse vaadates on Maa kumerust näha juba 8 km pealt, siis kuidas ei ole võimalik Maa kumerust näha 16 km pealt?

2 1

 

3. Miks me pole kunagi näinud kaardus olekus vett?

Kui Maa kumerdab vett enda ümber ja moodustab kera, siis, kui peaks tekkima järsk jäätumine, siis peaksime me olema võimelised nägema kumerust vees? Seega, miks on nii, et kui Siberis jäätub Baikali järv ära, siis see on üks lamedamaid kohti Maa peal, olles 636 km pikk ja 80 km lai? Järve keskel peaks olema ligi 30 km kõrgune muhk. Miks me pole kunagi näinud kaardus olekus vett?

3

 

4. Kuidas me saame praegu hingata?

Kuidas saab olla kõrgrõhu süsteem (atmosfäär) vastu madala või isegi negatiivse rõhuga süsteemi (vaakum) ilma rõhkude liikumiseta kõrgelt madalale? Traditsiooniline vastus on, et gravitatsioon hoiab õhku Maa ligi. Aga kui võtta üks mahuti ja imeda õhk välja nii, et seal tekiks vaakum ja kui selle mahuti sisse torgata augud, siis mis juhtuks? Õhk tuleks sisse ja täidaks mahuti. Seega, kuidas saab see nõrk vaakum jagu oluliselt tugevamast gravitatsioonist, mis on maapinna ligi? Kuidas saab õhku soojendades tekkinud aur jagu gravitatsioonist ja tõusta üles? Kas õhk ei peaks mitte lahkuma Maa kohalt, kui päike paistab ja seda soojendab? Õhku soojendades peaks see õhk liikuma aina üles kõrgemale kuni vaakumini välja, sest mida soojem on õhk, seda vähem mõjub talle gravitatsioon. Kui teadus ütleb, et kõrgrõhusüsteem (atmosfäär) saab eksisteerida vastu negatiivse rõhu süsteemi (vaakum), siis peaks seal vahel olema mingisugune sein, mis takistab õhul liikuda ühelt alalt teisele. Seega, kuidas me saame praegu hingata?

4

 

5. Kas Maa on väga, väga väike või on Päike väga, väga lähedal?

Eratosthenesi Maa ümbermõõdu arvutus sõltub Päikeselt tulevatest paralleelsetest valguskiirtest ja just nõnda peakski olema juhul, kui Päike on 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Aga me kõik näeme, et Päikese kiired, mis tulevad Maa peale, ei ole paralleelsed. Kiired langevad erineva nurga alt, mis viitab sellele, et Päike on väga lähedal. Teadus ütleb selle peale, et Maa atmosfäär põhjustab kiirte murdumise (refraktsioon) ja seetõttu me näeme erineva nurga alt tulevaid kiiri. Aga kui Päikeselt tulev valgus jõuab meieni murdunud kiirtega, siis see tähendab, et Eratosthenesi arvutused põhinesid murdunud valgusel ja seega on tema arvutused väärad ning Maa peaks olema oluliselt väiksem. Kumb siis on? Mulle tundub, et kui Te endiselt väidate, et Eratosthenesi arvutused olid tõesed, siis valguskiired ei saa murduda. Aga kui kiired ei murdu, siis see tähendab, et Päike on meile väga lähedal. Ja kui Päike on lähedal, siis Eratosthenese arvutuste põhjal peab Maa kindlasti olema lame.

5a

wallup.net

 

6. Kuidas saab kumer lääts põhjustada valguse hargnemise?

Nagu äsja mainisime, väidab peavoolu teadus, et Maa atmosfäär põhjustab kiirte murdumise täpselt nagu lääts. Aga Maa atmosfäär on nähtavasti kumer kõverjoon, mis käitub nagu kumerlääts ja peaks seega valgust koondama ühte puntki. Et tekitada kiirte murdumist nii, nagu me näeme, oleks vaja kasutada nõgusläätse, et tekitada kiirte hargnemist. Mõned väidavad, et pilvekihtide vahelised nurgad põhjustavad valguse hargnemise, aga vaatlused kinnitavad, et see pole tõsi. Siin pildil me näeme, et lennuki ja pilve vahel pole mitte midagi ning valgus ilmselgelt hargneb. Ning see NASA foto on tehtud pilvede kohal ja me näeme, et Päike on ilmselgelt lähedal. Seega, kuidas saab atmosfäär põhjustada valguse hargnemise?

6a

6b

6c

6d

6e

 

7. Miks ei kuva lennukites olev tehishorisondi näidik otse lennates Maa väidetavat kumerust ega liigu vastavalt?

Tehishorisont on indikaator, mis põhineb güroskoobil. Kui lennuk tõuseb õhku või maandub, siis güroskoop liigub sellele vastavalt ja tehishorisont aitab piloodil rihtida lennukit otseks. Aga kui lennuk lendab pikka vahemaad ja liigub justkui üle Maa kumeruse, siis tehishorisont ega güroskoop ei liigu ega kuva mitte mingisugust kallet. Mõned piloodid väidavad, et tehishorisont põhineb GPS-il ja kõrgtehnoloogial ning see sätib ennast ise otseks vastavalt sellele, kus nad parasjagu Maa kohal asuvad. Aga tehishorisondi tootja ütleb, et see on puhtalt mehaaniline seadeldis, mis ei kasuta GPS-i ega muud elektroonikat ning põhineb güroskoobil, mille tööpõhimõte on olnud aegade algusest muutumatu. Seega, miks ei kuva lennukites olev tehishorisont meile seda, kui me liigume üle Maa kumeruse?

7

7b

 

8. Miks on Coriolisi efekt nii valiv?

Üks väidetav relvaekspert kirjeldab Coriolisi efekti nõnda:  „Kui kuul tulistatakse relvast välja, siis ta lahkub Maa pinnalt, aga samal ajal Maa pöörleb, kuid kuul ei pöörle kaasa. Ehk Maa pöörleb kuuli all, kui kuul on õhus.”

Seega, kuulid ja mürsud ei liigu Maa pöörlemisega kaasa aga ühe seletuse järgi juhtub sama ka paberlennukitega: „Kujutage ette, et olete Texases ning Teil on paberlennuk, mis suudab lennata sadu miile. Kui visata see lennuk otse põhja suunas, siis võiks ju arvata, et ta maandubki põhjas, näiteks Nebraskas. Aga samal ajal Texase juures pöörleb Maa kiiremini kui Nebraskas, sest see on lähemal ekvaatorile. See tähendab, et paberlennuk pöörleb samuti kiiremini ja kui seda visata, siis see mõjutab lennukit. Nii et kui visata paberlennuk otse põhja suunas, siis maandub see tegelikult Nebraskast paremale, näiteks Delaware’i juures.”

Kui see vastab tõele ja Coriolisi efekt mõjutab kuule ja paberlennukeid, siis miks ei mõju see pärislennukitele. Lennukid ei suunda põhja, et lennata itta. Kui lennukitele ei mõju Coriolisi efekt, siis peaks idast läände lennud võtma palju rohkem aega kui läänest itta. Ning liikuvate lennuväljade kohal maandumine peaks olema väga raske, kui mitte võimatu. Seega, miks on Coriolisi efekt nii valiv?

8

 

9. Mille kohal lendab rahvusvaheline kosmosejaam (ISS)?

(Kirja autor viitab rahvusvahelise kosmosejaama videotele, mille taustal oleval Maal puudub igasugune parallaks – toim.)

See, mille kohal nad lendavad, võiks meenutada Maad. Aga nii ei saa olla. Kui jälgida mõnda konkreetset ala siin sinise ja valge asja peal, siis me näeme, et kiirus kaamera suunas on ühesugune kõikjal. Hetkest, mil ta tuleb horisondile, on tema kiirus pidevalt ühesugune, kuni ta lahkub kaamera vaateväljast. See tähendab, et puudub parallaks.

Kui me võrdleme seda mõne lennukist filmitud videoga, siis me näeme, et kui miskit tuleb horisondile, siis ta liigub aeglaselt ja mida lähemale ta jõuab, seda kiiremini ta liigub.

Täpselt samamoodi, nagu me näeme päriselus kaugel olevaid objekte liikumas aeglasemalt kui lähedalolevaid. ISS-i videotes liigub kõik pidevalt ühe ja sama kiirusega. See tähendab, et see, mida me siin videos näeme, ei liigu tuhandeid kilomeetreid, vaid pigem sadu meetreid. Seega, mille kohal lendab ISS?

9

9b

 

10. Kuidas saab mikrogravitatsioon olla valiv?

(Kirja autor viitab ISS-i videole, kus me näeme anomaaliaid, et tegemist ei saa olla mikrogravitatsiooni keskkonnaga – toim.)

Vaadake neid inimesi mikrogravitatsioonis. Kas te märkasite probleemi? Vaatame uuesti. Kas Te nägite, et tagaplaanil oli näha vett tilkumas?

Siin videos pöörake tähelepanu ketšupipudelile, kui see asetatakse lauale. Siin me näeme, et ketšupipudeli all pole mitte midagi, pole krõpsu ega magnetit, see on nagu tavaline pudel. Aga kohe Te näete, kuidas see asetatakse laua peale. Märkasite, kuidas pudel liikus, kui seda müksati? Seda on näha korduvalt. See pudel on ilmselgelt gravitatsioonist mõjutatud. Kuidas saab mikrogravitatsioon olla valiv?

10

 

11. Miks on Kuu peal kraatrid?

Kui Kuu oli kunagi Maale palju lähemal ja nüüd liigub tasapisi meist eemale ning on justkui lukustatud Maa gravitatsiooniväljale, ja seega me näeme ainult üht Kuu külge, siis miks on Kuu peal olevad kraatrid selle külje peal, mida kaitseb Maa? Ma oletan, et Te kordate seda sama lugu, et Kuu gravitatsioon kaitseb Maad meteoriitide ja asteroidide eest. Aga kas Maa palju suurem gravitatsiooniväli ei peaks mitte neid asteroide ja meteoriite enda poole tõmbama ja kaitsema hoopis Kuud? Seega, kuidas saavad komeedid, asteroidid ja meteoriidid liikuda läbi Maa või vältida Maa gravitatsiooni nii, et nad saaksid lennata hoopis vastu Kuud, mida kaitseb Maa?

11

 

12. Miks me ei näe püsivaid mägesid ja orgusid ookeanides?

Maa ei ole sile pall ja ta ei ole ka ideaalne kera. Tal on tohutud geoloogilised tunnusjooned, nagu näiteks Mariaani süvik ja veealused mäestikud. Maa ilma ookeanideta näeks välja nagu kartul. Tavaelus me näeme, et vesi püsib alati vesiloodis, aga Teie ütlete, et vesi püsib kaardus olekus. Miks ei püsi vesi samasuguses olekus vastavalt ookeanide põhja kujule? Kui gravitatsioon hoiab ookeane Maa küljes kinni ja gravitatsiooni jõud sõltub sellest, kui kaugel see on Maa keskmest, siis miks ei püsi vesi samas kujus vastavalt ookeanide põhja kujule?

12a vesi püsib sellises olekus

12b.vesi püsib ka sellises olekus

12c teie väidate et vesi püsib sellises olekus

12d miks ei püsi vesi nii

 

Hr Tyson, need on õigustatud küsimused, mille ma esitan Teile täie tõsidusega. Need küsimused on lihtsad ja konkreetsed. Seega, ma palun Teilt ka lihtsaid ja konkreetseid vastuseid. Ma saadan need Teile e-kirjaga ja postitasin ka Teie Facebooki ja Youtube’i kontole. Douglas Adamsi sõnu tsiteerides: „Kui Te ei suuda mulle vastata, siis ma tean, et Te ei ürita.“

 

Dave Inglismaalt

Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa