Puuvõõrik – heasoovlik parasiit ja paljulubav ravimtaim

3. aprill 2016 kell 8:37



puuvoorik2Aegade jooksul rahvasuus paganliku ja nõidusliku oreooli omandanud ning isegi kuradipeletajaks ja kõikeravijaks nimetatud puuvõõrik on poolparasiittaim, mille suurepäraseid raviomadusi alles kaasaajal järk–järgult tundma õpitakse. Tänapäeval peetakse puuvõõrikut paljulubavaks  ravimtaimeks ning see on Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal, populaarne jõuluaksessuaar.

 

Puuvõõrik on laialehiste puude võraokstel kasvav poolparasiittaim, mis võib olla nii punane, kui valge. Tuntuim liik on valge puuvõõrik (Viscum album, ka harilik puuvõõrik). See taim on levinud Kesk-Euroopas ning kasvab seal sagedamini mändidel, paplitel, tammedel, lehistel ja õunapuudel. Leviala põhjapiiriks on Läti, kuid vahel harva on seda leitud ka Eestist – näiteks 2007. aastal leiti see Tartumaalt Meerapalust.

Puuvõõriku lehed on  nahkjad, teravatipulised, igihaljad. Väikesed õied asetsevad kimpudes. Puuvõõriku vili (mari) on lihakas, valge ja väga kleepiva sisuga. Marju söönud linnud hakkavad okstel nokka puhastama, ning vabanedes seemnetest, külvavad puuvõõrikut laiali.  Seemned hakkavad puukoorel idanema, arenevad juured tungivad koore sisse, kust taim hakkab ammutama vett ja mineraalaineid. Puuvõõrik pole peremeestaime suhtes kuigi nõudlik, seetõttu võib ta puuvõras elada pikka aega, ilma emapuud liigselt välja kurnamata. Rohelisel aastaajal jääb ta puuvõras enamasti märkamatuks või peetakse seda nõialuuaks. Raagus puudel paistavad puuvõõriku kollakasrohelised kerakesed kergemini välja.

 

Puuvõõriku all suudlemise komme pärineb iidsest folkloorist

Euroopa folklooris on puuvõõrikut peetud müstiliseks ja maagiliseks taimeks juba väga pikka aega. Usuti, et see tagab viljakuse, kaitseb mürgistuste eest ja on afrodisiaakum. Eriti suures aus oli see taim Keldi druiidide hulgas. Seda koguti suvise ja talvise pööripäeva ajal eriliste rituaalide käigus. Ka Vana-Kreekas omistati puuvõõrikule müstilisi omadusi ning see on seotud mitmete rahvakommetega. Inglise ja Ameerika filmidest tuntud komme puuvõõriku all suudelda pärineb tegelikult Vana-Kreeka festivalidelt ning iidsetest abielurituaalidest. Keskajal riputati seda lakke ja laudaustele halbade vaimude ja nõidade eemale peletamiseks. Skandinaavias peeti puuvõõrikut rahuandjaks taimeks, mille all vaenlased said vaherahu sõlmida ning tülitsevad kaasad ära leppida. Tänapäeval on läänemaailmasse kandnud uskumus, et ukseavasse riputatud puuvõõriku alla seisma jäänud tütarlaps ei saa suudlusest keelduda. Kui puuvõõriku all seisvat tütarlast keegi ei suudle, siis ta järgmise aasta jooksul mehele ei saa. Olenemata sellest, kas tänapäeval keegi sellesse usub, peetakse puuvõõriku all suudlemist lubaduseks abielluda ning pika ja õnneliku elu ennustuseks.

 

Õige kasutamise korral tõhus ravimtaim

Puuvõõrikus on palju mineraale (Na, Fe, Zn, Se, Ca, Cu), antioksüdante, vitamiine (C- ja B-kompleks), looduslikke ensüüme ja eeterlikke õlisid, millest suure osa algmaterjale on ta kogunud just sellelt taimelt, millel kasvab.

Ravimtaimena peetakse puuvõõrikut paljulubavaks. Lehti ja noori võsusid kogutakse vahetult enne marjade välja arenemist ning kuivatatakse. Puuvõõriku marjad on inimese jaoks mürgised. Taime aktiivaineks on selles sisalduv vaik. Tavaliselt tehakse sellest teed või kasutatakse lehtedest valmistatud pulbrit. Puuvõõrik mõjutab peamiselt närvisüsteemi, olles rahustav ja krampe leevendav. Juba sajandeid tagasi teati puuvõõrikut epilepsiahoogude vastase taimena. Kuid sellega puuvõõriku omadused ei piirdu – seda kasutatakse vererõhu alandajana, vanematel inimestel esinevate kaebuste leevendajana ning isegi vähiravis. Puuvõõrik on oskuslikul tarvitamisel üks tõhusamaid ravimtaimi, seda soovitatakse:

  • insuldijärgseks taastumiseks,
  • normaliseerib vererõhku, on rahustava toimega südame löögisageduse häirete korral ning tugevdab südame tööd
  • aitab mitmesuguste südame- ja veresoonkonna probleemide vastu
  • hoiab ära või leevendab krambi- ja hüsteeriahoogusid, sealhulgas epilepsiat.
  • soovitatakse tarbida naistel, kel raskusi viljastumisega
  • usutakse, et puuvõõrik aeglustab veresoonte lupjumist ja alandab halva kolesterooli taset veres.
  • Naistele toob puuvõõrik leevendust üleminekuajanähtude tekkides: taanduvad peapööritus, kõrvade kohin, veretulv pähe, samuti higistamishood.
  • Puuvõõriku tarbimisel kaovad ajapikku ärevus, hirmuhood, südamekloppimine, hingeldus.
  • Soovitatakse menstruatsioonihäirete, eriti ohtra igakuise verejooksu korral.
  • Puuvõõrikuekstrakt on tugev antioksüdant, mis kaitseb nahka vabade radikaalide eest ning on laialdaselt kasutusel noorendavas kosmeetikas. Ekstraktil on nahka rahustavad, põletiku- ning ärritusevastased omadused. Puuvõõrikuekstraktiga tooted sobivad ka probleemsele nahale, aitamaks taltsutada aknet ning probleemset näonahka.

 

Saksa filosoof ja õpetaja Rudolf Steiner avaldas 1920. aastal esmakordselt arvamust puuvõõriku vähivastaste omaduste kohta. Tema hinnangu kohaselt mobiliseerib puuvõõrik organismi oma varusid kokku võtma. Hilisemad uuringud Saksamaal, Prantsusmaal ja Šveitsis on seda arvamust kinnitanud ning tänaseks on puuvõõriku ekstrakt kasutusel vähiravipreparaatides. Puuvõõrikust on organismi tugevdajana ja immuunsüsteemi käivitajana abi neile, kes juba saavad keemia– või kiiritusravi. Ka kroonilise valusündroomi leevendamiseks võib puuvõõriku poole pöörduda.

NB! Kõikidest headest omadustest hoolimata ei tohiks aga lasta end eksitada, ning vaja on meeles pidada, et tegu on siiski mürgise taimega. Ükskõik millise häda puhul puuvõõrikut uisapäisa kasutama ruttama ei peaks – enne tuleb nõu pidada vähemalt perearsti või apteekriga. Samuti tuleb igal juhul kinni pidada etteantud annustest ning neid omatahtsi mitte ületada.

 

Allikad: Puuvoorik.eu, Delfi Maakodu, Delfi 2, The Holiday Spot, Botanical, British Medical Journal

Artikkel on valminud koostöös Puuvoorik.eu-ga

Foto: footstepsintheforrest.com

 

Toimetas Katrin Suik