Eesti Päevalehe koroonakonverents: kas koroona oli valehäire?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. september 2020 kell 16:46



Eile, 10. septembril toimus Tallinnas kinos Kosmos (Cinamon) Eesti Päevalehe korraldatud nn koroonakonverents “Koroonakriisi ehk uue reaalsusega kohaldumine”, kuhu olid kokku tulnud peavoolumeedias tuntust kogunud koroonakriisiga kokku puutunud tegelased, nende seas peaminister ja kevadise eriolukorra juht Jüri Ratas, endine Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht Martin Kadai, Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane, endine Saare vallavanem Madis Kallas jpt.

 

Ka Telegramil õnnestus sündmusest kuulajana osa saada, sest üllatuslikult oli Eesti Päevaleht nõus akrediteerima meid ajakirjanikena, tingimuseks kajastada sündmust ka Telegrami veebis. Telegram läks siiski ühe sammu võrra kaugemale ning meie usinad abilised jagasid lahkelt kõigile osalejatele tasuta Telegrami värsket ajakirja “Koroonakriis: ajaloo suurim poliitiline pettus“. Täname Eesti Päevalehte, et võisime seda väljaspool kino territooriumit teha!

Konverents oli meie jaoks omamoodi naljakas, sest kohe sisse tulles pakuti meile võimalust ette panna Eesti Päevalehe maskid, millest me viisakalt keeldusime. Kuid maskide saaga sellega ei lõppenud – iga 5 minuti tagant lasti kino kõlaritest valjuhäälset reklaami, kus kutsuti üles pesema käsi ja kandma maske ning saalis istuma üle ühe istekoha. Iroonilisel kombel enamus inimesi maske ei kandnud, saalis istuti nii nagu ise sooviti ning ka päevajuhid, ajakirjanikud ise maske ei kandnud, kuigi nad soovitasid seda korduvalt.

Samuti panid muigama Päevalehe suured reklaamid, milles seisis, et nemad kajastavad erinevaid seisukohti ja seisavad sõnavabaduse eest, kuid samas keeldus Päevaleht, samamoodi nagu kogu ülejäänud peavoolumeedia, isegi raha eest avaldamast Telegrami koostatud Avalikku kirja Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19 tingitud kriisiga.

Kokku oli Koroonakonverentsil umbes 150 inimest, kellest maske kandis ehk kümmekond, sealhulgas oli kohal ka tuntud perearst Karmen Joller, kuid ka tema ei kandnud maski. Üldiselt oli sündmus väga hästi korraldatud, konverents sujus ladusalt, midagi ega kusagil ei pidanud ootama, kõikidele jagus suupisteid, smuutisid, teed ja kohvi ning tundus, et rahvas nautis ennast, sest kohvipauside ajal oli näha palju rõõmsaid nägusid.

Päeva juhtisid ajakirjanikud Kärt Anvelt ja Eeva Esse. Igale esinejale eelnes tutvustav video, päeva juhatas sisse traagilisena mõeldud ekraanitõmmist sellest, et koroonaviirus võttis esimese inimohvri, 83-aastase vanainimese. Eesti keskmine eluiga on alla 80 eluaasta aga meile hõõrutakse nina alla, et koroonaviirus tapab kõrges eas inimesi…

 

Kas koroonakriis oli valehäire?

Tuleme nüüd koroonakonverentsi sisu ja esinejate juurde ning toome välja meie hinnangul kõige olulisemad kõnelejate ütlused-mõtisklused. Kuigi kahjuks oli konverents ise üsna leebe ja ühetaktilise sisuga, sest alternatiivseid seisukohti ei olnud kajastamas mitte keegi, võis paljude esinejate sõnadest siiski välja lugeda, et kogu koroonakriisi puhul oli vähemalt osaliselt tegemist valehäirega.

Martin Kadai (endine Tervisameti erakorralise meditsiini osakonna juht) ei rääkinud midagi uut ega põneva vaid kordas juba varasemalt peavoolumeediast läbi käinud arvamust, et tema hinnangul riigi ja Terviseameti vahel puudus kriisi ajal korralik kommunikatsioon. Siiski õnnestus meil saata läbi www.slido.com platvormi kõnelejale küsimus, mille luges ette Kärt Anvelt:

Möödunud aastatel on gripihooajal surnud rohkem inimesi, kui käesoleval aastal. Statistika kohaselt on kogu koroona valehäire..

Martin Kadai: Noh, ma olen nagu varem seda, noh, nagu rõhutanud ka, et ühiskond on hästi eripalgeline, ühes nurgas on inimesed, kes on väga kramplikult selles koroonas kinni ja teises nurgas need, kes täna eitavad koroonaviiruse olemasolu. Et äärmuslus ei ole minu jaoks nii või teisiti reeglina õige. Me räägime ikkagi tervisealasest küsimusest, meil on vajalik ja mõistlik hoida kontroll tervisealaste meetmetega, need on need komponendid, mida ma rõhutan, ja meil peab olema see läbi mõeldud. Juhul, kui me kukuma läbi nendes komponentidest või juhtub mingi uus sündmus, siis me oleme valmis ka mingisuguseid piiranguid rakendama, tuleb mõelda, millised on kõige paremini rakendatavad piirangud Eestis, ja mis on meie võimalused.

Nagu näeme, siis sisulist vastust küsimusele ei tulnud. Ja kuigi meie teada ta hetkel kusagil ametis pole, räägib mees, et “me oleme valmis ka mingisuguseid piiranguid rakendama”. Huvitav, kelle eest härra Kadai selliseid väiteid ütleb?

Lisamärkusena tuleb mainida, et “äärmuslased” ei eita mitte koroonaviiruse olemasolu vaid seda, et viirus ei ole suures pildis ohtlikum kui talvised viirused varasematel aastatel ning just seda sama kinnitab ka ametlik statistika ning seda fakti Martin Kadai eirab.

Lisaks soovime juhtida tähelepanu sellele, et just Martin Kadai oli see, kes hakkas Eestis propageerima “teist lainet”, tehes seda (teadmatult?) otsese reklaamina farmaatsiakartellidele, mille kohta saad pikemalt lugeda siit.

Andreas Kaju (kommunikatsiooniekspert): Kui riik tahab mingeid piiranguid kehtestada, siis see eeldab tohutut usaldust ja koostööd (rahvaga), mille saavutamine tänases olukorras mulle tundub on raske.

Madis Kallas (Saaremaa endine vallavanem): 7. märtsil tehtud prognoosi kohaselt saab 20. aprilliks Saaremaal olema 100 koroonasurma.. Täna me teame, et isegi kõige positiivsem stsenaarium ei saanud teoks.

Arkadi Popov (Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja, Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht) rääkis, et tema korraldas 2019. aastal haiglatele suurõnnetuste õppuse “Pattaya tuul” ja 2006. aastal õppuse “Pandora” – mis kõik olidki valmistumised pandeemiaks – milline üllatus? Ekspressilt sai ta juba aprilli alguses “aasta inimese” ning nagu näha, siis tüüp on väga rahul sellega. Popov rääkis naerusui (raske oli tabada, kas irooniaga või mitte), kuidas ta ootab teist lainet ning et ta on tänulik koroona üle, sest nüüd pole igav.

Arkadi Popov: Ma olen hästi tänulik selle [covidi] üle, mulle hästi meeldis see aeg, see oli täitsa fun ja väga huvitav, ma tahaks veel. Siis kui see asi lõppes, siis oli hästi igav, poolteist kuud polnud midagi teha, kõik muud projektid .. noh see pole ikka päris see. Ootame teist lainet!

Maskide kohta ütles Popov, et väljas ei pea seda kandma: siin saalis ma kannan maski aga kui ma lähen tänavale, kus viirus ei lenda ringi, siis ma võtan selle ära.

Edward Laane (Kuressaare haigla ravijuht): mida rohkem me testime, seda rohkem me viirust leiame. Testide tundlikkus, kus veapiir ongi kuni 2%, siis puht teoreetiline küsimus, kas nad on päris haiged või need veapiiris valepositiivsed? Kui tehakse 3000 testi ja 200 000 eurot päevas – need on väga sügavad mõttekohad, mille üle tuleks arutada.

  • Kohvipausi ajal juhtusime kuulma, kuidas Edward Laane küsis ühelt konverentsi külaliselt: Miks sul mask ees on?

  • Külaline: Ma tegelikult ei kanna maske aga mõtlesin, et teen seda solidaarsusest korraldajate vastu.

  • Edward Laane: Ma küll mitte.

Viljar Arakas (kinnisvaraettevõtja): Kui epidemioloogilised mudelid ütlesid kevadel, et tipphetkel võib intensiivravis olla kuni 200 inimest, aga tipphetkel oli 20.. Kui mudel eksib 10 kordselt, ükskõik mis suunas, siis see ei ole väga usaldusväärne.

Ja taas loeti esinejale ette üks Telegrami küsimus:

Kui ennustusmudel eksis teie sõnul 10 korda, intensiivis oli 20 inimest, mitte 200.. siis kas tegemist oli valehäirega?

Viljar Arakas: Isegi kui see oli, siis kõik, mis selleks tehti, oli põhjendatud, sest me ei teadnud, mis meid ees ootab, nüüd me juba teame. Lihtsalt see ühiskondlik ärrituvuse tase on viidud juba sinna maani, et nii palju hirmu on külvatud, et see hirm ühiskonnas taas toodab ennast igasuguses vormis. Ainuke asi, millega maadeldakse on koroona. Ma olen ise pidanud maadlema raske diagnoosiga, kui ma peaksin nüüd mõtlema, et ma peaksin olema kuskil järjekorras, kus ma ei saa ravi, sest ainult tegeletakse ühte tüüpi diagnoosiga, siis see alternatiivkulu ühiskonna jaoks on liiga suur ja sellest ei räägita. (–) Ma ei poolda sellist ühiskonna sulgemist nagu oli kevadel.

 

Peaminister Jüri Ratas muudab oma lugu

Peaminister Jüri Ratas oli üks konverentsi tõmbenumbreid, kuid mees oli selgelt liimist lahti (kas hiljutise operatsiooni tõttu?) ning esines üpris agressiivses ja isegi üleolevas toonis, eriti ettekande järel küsimustele vastates. Kui 28. mail rääkis Jüri Ratas usutluses ERR-ile, et koroonakriisi haldamisel tehti suuri vigu, siis koroonakonverentsil oli mehe hoiak muutunud. Kogu tema kõne piirdus enamjaolt enda ja valitsuse tegevuse õigustamisega, sh arvab Ratas endiselt, et saarte ja kaubanduskeskuste sulgemine oli õige tegevus. Huvitav oli ka see, et mees väitis, et ta tegi mitmed otsused Itaaliast pärit videote põhjal. Aga need videod on teadaolevalt võltsitud/lavastatud/kokku monteeritud kõige dramaatilisema efekti saavutamiseks. Oleme need kurikuulsad videod korralikult lahti analüüsinud siin.

https://www.telegram.ee/nwo/koroonapropaganda-1-osa-meediamanipulatsioonid-nb-ainult-edasijoudnutele

Jüri Ratas:

12. märtsil ütlesin ametikaaslastele välja, et me peame välja ütlema, et me pole enam hädaolukorra ohus vaid me oleme hädaolukorras.

23. märtsil ütlesid teadlased, et nad ennustavad 20. aprilliks sellist situatsiooni Eestis:

– kui piirangute meetmed on väga efektiivsed, siis meil on 20. aprilliks 230 inimest intensiivis.

– kui piirangud on mõõdukalt efektviised, siis on 546 inimest intensiivis

– kui on vähe efektiivsed, siis on 963 inimest intensiivravis.

See on tagantjärgi tarkus, aga kõige keerulisem oli olukord 4. aprillil, kui intensiivis oli 20 inimest. Need prognoositud numbrid olid alguses ülikõrged.

Küsimused saalist:

Härra peaminister, mis on see üks asi, mida te täna teeksite teisiti, kui te saaksite ajas tagasi minna?

Jüri Ratas ohkab ja sellele järgneb 10 sekundiline paus, mille vältel on saalis haudvaikus:

See on väga keeruline küsimus.

(paus 8 sekundit)

Ma ei oska ühte asja tuua välja… Üks asi, mis oli toona, kui me läksime kaubanduskeskusi sulgema, siis oli mõte, et me anname infot ette ja me ei tee seda kohe samal päeval, seal jäi poolteist päeva vahele. Tagantjärgi tarkus on see, et see oleks tulnud kohe ära sulgeda.

Ise tunnistab, et kõik ennustused panid 10 korda puusse, sh ametlik statistika ütleb, et surmad olid väiksemad kui varasematel aastatel ning ütleb siis, et oleks pidanud veel karmimalt käituma..?

Kas sügisel läheb Eesti riik sarnaselt kevadele lukku?

Jüri Ratas:

Me ei olnud lukus, me saime minna metsa, sõita maale, mere äärde, me saime ehituspoodi minna, me saime jooksma minna, me saime tööle minna. Ma arvan, et me töötame selle nimel, et ei tuleks samal tasemel lukustus.

 

Konverentsil esines kokku 15 inimest, jagasime kõikide ettekannete muljeid ka sama päeva õhtul Facebooki live´is.

Ootame huviga, milliseks kujuneb Eesti Päevalehe enda koroonakonverentsi kogukajastus. Kas pööratakse tähelepanu ka nendele seikadele, mis me siin välja tõime, nagu Eesti peaministri selgesõnaline tunnistus, et igasuguste prognoosidega pandi korralikult puusse. Ning selle tagajärjel, nagu me täna teame, pandi majandus tanki ja seati ohtu tuhandete inimeste elud (seoses statsionaarravi pausile panemisega jne). Me veel ei tea enesetappude statistikat, aga Saksamaal ja Inglismaal on juba öeldud, et need on sagenenud.

Koroonakonverentsi toimumise päeval oli muide ülemaailma suitsiidiennetuspäev. Eestis on aastas ca 200 enesetappu ja hinnanguliselt 5000 enesetapukatset. Poole aastaga kogus koroonaviirus 64 surma ja 2600 positiivset testi (NB! positiivset testi, mitte haigestunut). Meie jaoks ei ole neid numbreid vaadates aus mängida inimeste tervise, töökohtade ja majandusliku seisuga neid hirmutades viirusega, mis ei ole selgelt nii letaalne kui üks epideemia olema peaks. 

Ametliku statistika kohaselt olid kevadised gripihooaja surmanumbrid väiksemad kui varasematel aastatel, aga millegi pärast nimetab Eesti peavoolumeedia Telegrami koroona valeuudiste levitajaks. Aga siin on teie endi konverents ja teie endi külalised, kes oma enda sõnadega räägivad samadest asjadest, millele on Telegram algusest peale tähelepanu pööranud.

Ei mingit vandenõuteooriat, ainult statistika ja faktid.

 

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Telegram.ee loojad



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.