Karantiin võis tekitada 17 miljonile sakslasele majanduslikku kahju, kuidas on lood eestlastega?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

23. juuni 2020 kell 13:03



Saksamaal avaldati äsja uuring, mis näitab, et teatud grupp inimesi ei saa vaatamata lõdvenenud reeglitele siiski veel majanduslikus plaanis rahulikult hingata. Koroonameetmed võisid viia enam kui 17 miljonit sakslast majanduslikku kriisi (Saksamaa rahvaarv on 83+ miljonit – toim.), nagu selgub värskest krediidiportaali Smava uuringust. Aprilli lõpus küsiti Saksamaal umbes 10 000 inimeselt, kas nad on koroona tõttu “rahalises kitsikuses” ja võrreldi neid tulemusi juuni esimese nädala tulemustega.

 

Kontaktikeeldude ja paljude äride sulgemise tagajärjel on miljonid inimesed sattunud väga raskesse olukorda. Karantiini ajal oli rahalistes raskustes iga viies, alates reeglite pehmenemisest on raskustes iga neljas inimene. Kui laiendada seda mudelit kogu elanikkonna peale, siis Smava andmetel 3,1 miljonit inimest ei olnud pärast piirangute leevendamist enam majanduslikes raskustes. Enam kui 14 miljonit on aga endiselt kitsikuses, seega kokku võis koroonakarantiin rahalisi probleeme tekitada enam kui 17 miljonile inimesele.

Enamik poode, restorane ja hotelle olid karantiini ajal nädalateks suletud. Lisaks vähendasid paljud tehased tootmist ning töö toimus osalise ajaga. Riik küll üritas meetmete halvimaid tagajärgi leevendada mitmesuguste abiprogrammidega töötajatele ja ettevõtjatele, kuid nagu näha, siis need programmid ei töötanud piisavalt edukalt.

Smava andmetel olid enne reeglite leevendamist koroona tõttu rahalistes raskustes pea pooled füüsilisest isikust ettevõtjad, praegu kehtib see kolmandiku kohta. Tavatöölistest on praegu rahalises kitsikuses 21,7 protsenti, mis on 10,7 protsenti vähem kui karantiini ajal. Ennekõike põhjustaski lühendatud tööaeg ja koormus just rahaprobleeme.

Postipanga (Postbank) uuringu kohaselt kannatavad rahaliselt kriisi tõttu kõik ühiskonnagrupid. Haridustase ega leibkonna netosissetulek ei mõjutanud fakti, et küsitletud pidid leppima sissetulekute vähenemisega.

Keskmisest rohkem on aga mõjutatud perekonnad ning kõige rohkem sai majanduslikult kannatada vanusegrupp 30–39 aastat. 6,8 protsendile neist on see finantsiline kukkumine kujunenud lausa eksistentsiaalseks ohuks. Selles vanusegrupis töötatakse tavaliselt täiskoormusega ja nende tarbimisvajadus on eriti silmapaistev.

Kokku väitis 5,3 protsenti küsitletutest, et säästavad täna vähem kui enne kriisi, 5,4 protsenti ei säästa üldse midagi ja kaheksa protsenti peavad praegu varem säästetu ära kasutama, et ots otsaga kokku tulla.



Milline on olukord Eestis? Kus on vastavad küsitlused ja uuringud?

 

Allikad: Welt, Smava

Foto: maitree rimthong / Pexels

 

Toimetas Karita Bachmann



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.