/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Kas planeediparanduse monopol kuulub Bill Gatesile?

22. märts 2013 kell 19:48



If-You-Can-Calm-Weather-You-Can-Intensify-it-–-Bill-Gates-to-Enter-Geoengineering-Business

Väike rühm juhtivaid kliimateadlasi, keda rahastab teiste miljardäride hulgas ka Bill Gates, mõjutab valitsusi ja rahvusvahelisi fonde tegema olulisi otsuseid geotehnika valdkonnas. Kes saab raha kellelt, kuhu see liigub ja kas mure keskkonna pärast teeb rikkad veel rikkamaks? See küsimus paneb muretsema „kliimaeliidist“ väljaspool seisvad keskkonnaeksperdid.

 

Teadlased, kes pooldavad planeediparanduse (ka geotehnika; ingl k geo-engineering) meetodeid, mille hulka kuulub ka miljonite tonnide päikesekiirgust tagasipeegeldavate vääveldioksiidiosakeste paiskamine atmosfääri ligi 50 km kõrgusele maapinnast, väidavad, et on vaja plaan B-d kliimamuutuse aeglustamiseks, kui ÜRO ja poliitikud ei suuda täita kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise eesmärke. Geotehnika teadlased nõuavad USA-lt ja teiste riikide valitsustelt raha ulatuslikeks rahvusvahelisteks uuringuteks.

Päikesekiirguse juhtimisega seotud geotehnoloogiad on vastuoluline teema: kui osa teadlasi usub, et nende võimuses on välja arendada kiired ja üsna taskukohased viisid aeglustada globaalset kliimasoojenemist, siis teised kardavad, et atmosfääris teostatavad manipulatsioonid võivad avaldada ettenägematut mõju vihmatsüklitele ja häirida oluliselt maakera kliimat.

 

Erasektori huvi kliimamanipulatsioonide vastu on suurenenud

Paljud keskkonnakaitsjad on planeediparanduskavade vastu, öeldes, et sellised tehnoloogiad võivad mõjutada kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist ja rikkamad riigid võivad hakata vaesemaid ära kasutama. 2010. aastal jõustunud ÜRO Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsioon (Convention on Biological Diversity) kuulutas välja merel ja kosmoses tehtavate eksperimentide moratooriumi, lubades selliseid katsetusi teha üksnes hädavajalikul määral ja rangelt teaduslikke eesmärke silmas pidades.

Seoses erasektori üha kasvava osalusega kliimauuringute rahastamisel on suurenenud mitte-asjaosaliste mure selles suhtes, et too väike, aga mõjukas grupp teadlasi ja nende rahastajaid võivad hakata liigselt ja erapoolikult mõjutama planeediparanduse valdkonnas tehtavaid otsuseid ja poliitikat.

 

„Me peame end kaitsma ja kindlustama selle eest, et asjakohaseid valikuid ei mõjutaks osapooled, kes võivad teenida märkimisväärses koguses raha kliima mõjutamise eksperimentide kaudu, eriti kasutades oma ettevõtete intellektuaalset omandit,“ ütles Jane Long, USA-s asuva Lawrence Livermore’i riikliku laboratooriumi peadirektor, hiljutisel planeediparanduse eetika konverentsil esitatud ettekandes.

„Panused on väga kõrged ja teadlased ei ole just parim valik, kes oleks pädev otsustama geotehnikat puudutavate sotsiaalsete, eetiliste ja poliitiliste küsimuste üle,“ ütles Greenpeace’i juhtivteadlane Doug Parr, lisades, et idee anda väikesele valitute grupile selles küsimuses nii suur võim, on kummaline.

 

Surve leida kiire tehnoloogiline moodus kliimamuutuse aeglustamise vastu kasvab, kui poliitikutel ei õnnestu jõuda kokkuleppele kasvuhoonegaasi emissiooni vähendamise osas. 2009–2010 esitati USA valitsusele üle 2 miljardi dollari hõlmavaid taotlusi geotehnika uuringute läbiviimiseks, aga välja anti vaid 100 miljonit dollarit.

Samas on Bill Gates, aga ka teised multimiljonärid, nagu näiteks Suurbritannia ettevõtja Sir Richard Branson, Kanada naftamagnaat Murray Edwards ja Skype’i üks loojatest, Rootsi ärimees Niklas Zennström sõna võtnud mitmes ametlikus raportis tulevikus kasutatavate tehnoloogiate kohta.

Richard Branson, kes on korduvalt teinud üleskutseid asuda planeediparanduse eest lahingusse, aitas 2011. aastal rahastada Suurbritannia teaduste akadeemia (Royal Society) päikesekiirguse juhtimise uuringut oma sõltumatu mittetulundusühingu Carbon War Room heategevuskampaania kaudu.

 

Troika Gates, Keith ja Caldeira – raha ja ajude mõjuvõimas liit

Professorid David Keith Harvardi ülikoolist ja Ken Caldeira Stanfordi ülikoolist on kaks maailma juhtivat stratosfääris läbiviidavate planeediparandusoperatsioonide – mis põhinevad maakera katmisel päikesekiirgust tagasipeegeldava kattega – läbiviimise pooldajat. Nad on saanud Gatesilt toetust 4,6 miljoni dollari ulatuses, rajamaks fondi Ficer (Fund for Innovative Climate and Energy Research).

Umbes pool Ficeri rahast tuleb otse Gatesi isiklikest fondidest ja seda on kasutatud asjakohasteks uuringuteks, ülejäänud osa on teadlased välja maksnud teiste suuremahuliste uuringute jaoks.

 

Majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt saab Keith igal aastal Gatesilt seni avalikustamata summa, olles samas ise geotehnika ettevõtte Carbon Engineering president ja suuromanik, kusjuures selle ettevõtte suurosanikud on ka nii Gates kui ka Edwards, kellel on kokku umbes 10 miljoni dollari väärtuses aktsiaid.

Teine Edwardsi ettevõte Canadian Natural Resources on plaaninud kulutada 25 miljardit dollarit, et toota bituumenliivast toornaftat. Caldeira sõnutsi saab ta igal aastal Gatesi käest 375 000 dollarit, tema käes on süsinikdioksiidi kogumise patent ja ta töötab patendiettevõtte Intellectual Ventures heaks, mis on geotehnoloogiaga tegelev eraettevõte, mille üks omanikest on taas Gates ja mida juhib Nathan Myhrvold, endine Microsofti peainsener.

 

Vastavalt Ficeri viimastele kontoväljavõtetele on need kaks teadlast seni saanud Gatesilt 300 000 dollarit, millega on rahastatud osaliselt kolme prominentset uuringut ja geotehnika analüüsi („UK Royal Society report on Solar Radiation Management“, „The US Taskforce on Geoengineering“ ja „Novini raportit“). Keith ja Caldeira osalesid mõlemad raporteid koostanud kolleegiumi töös ja uuringute läbiviimises. Kõik kolm raportit soovitavad tungivalt teha rohkem uuringuid päikesekiirguse juhtimise valdkonnas.

Fond andis ka 600 000 dollarit juhtivale kliimateadlasele Phil Raschile, kes töötab Pacific Northwesti riiklikus laboratooriumis, mis on üks kümnest uurimisinstituudist, mida rahastab USA energiaministeerium.

Rasch andis tunnistusi ka esimeses Suurbritannia teaduste akadeemia raportis planeediparanduskava kohta 2009. aastal ja oli 2011. aasta raporti konsiiliumi liige. Ta kinnitas USA kongressile laiaulatuslike planeediparanduse uuringute riigipoolse rahastamise vajadust.

 

Lisaks said Caldeira ja Keith veel 240 000 dollarit planeediparanduse ürituste ja töötubade korraldamiseks, 100 000 dollarit kohtumiseks Carnegie Melloni ülikooli tehnikaprofessori Jay Aptiga, kes on geotehnika valdkonna pooldaja. Apt töötas koos Keithi ja USA ettevõttega Aurora Flight Sciences, mis arendab droonide tehnoloogiat USA sõjaväele – Apti ülesandeks oli uurida, kui palju läheb maksma ühe tonni sulfaadiosakeste saatmine stratosfääri igal aastal.

 

Keskkonnakaitse organisatsiooni ETC esindaja: kits ei kõlba kärneriks

Kaheksa suuremahulise riikliku ja rahvusvahelise geotehnika uuringu analüüs viimase kolme aasta jooksul näitab et Keith ja Caldeira, Rasch ning Carnegie Melloni ülikooli (kus Keith töötab) professor ja tehnikaosakonna juht on osalenud seitsmel konsiiliumil, millest ühe korraldajaks oli ÜRO. Kolm teist päikesekiirguse juhtimise pooldajat, sealhulgas Rasch, võtsid osa riiklikest uuringutest, mida osaliselt rahastas Ficer.

„Paljude kliimamanipuleerimise debatis osalevate inimeste vahel on selge huvide konflikt,“ ütles Diana Bronson, Montrealis asuva planeediparanduse uuringutel silma peal hoidva keskuse ETC spetsialist. „Muretsema paneb see, et ühed ja samad väikesesse gruppi kuuluvad inimesed tegelevad kõrge riskiga geotehnoloogiaga, püüdes ühtlasi mõjutada rahvusvahelisi seadusi ja regulatsioone. See on sama hea, kui panna kits kärneriks!“

 

„See öko-klikk teeb hiigelsuure rahasüsti geotehnika uuringute avalikesse fondidesse. Nad domineerivad enamikus sellealastes uuringutes. Nad on esindatud peaaegu kõikides ekspertide aruteludes. Nad on juhtivad nõuandjad parlamendi ja kongressi tellitud uuringutes ja nende arvamus domineerib ka ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutmise Nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) seisukohtades, tekitades küsitavusi asjakohaste uuringute teadusliku ja eetilise külje üle,“ ütles Clive Hamilton, Austraalia riikliku ülikooli eetikaprofessor Guardiani blogis.

 

Teadlased ei võtnud seda kriitikat omaks. Keith ütles, et isegi kui eksisteerib ettekujutus, et väikesel grupil inimestel on valdav (seaduslik) mõju sellise geotehnika väljaarendamisele ja kasutamisele, pole asjad enam nii, nagu nad enne olid. „Olukord on muutumas, kui kaasatakse ka sellised maad nagu India ja Hiina – see aeg, kui minu hääl või vaid mõnede väheste hääl, oli valdav, on möödas. Me vajame väga laiapõhjalist debatti,“ ütles ta.

„Igal teadlasel on teatud huvide konflikt, sest me soovime, et rohkem ressursse kulutataks just nendele uuringutele, mida ise kõige olulisemaks peame,“ ütles Caldeira. „Kas mul on liiga suur mõjuvõim? Mul endal on tunne, et see on liiga väike. Olen püüdnud mitu aastat üles kutsuda CO2 emissiooni kuulutamisele ebaseaduslikuks, aga keegi ei kuula mind. Inimesed, kes pole minuga nõus, võivad mõelda, et mul on liiga suur mõjuvõim. Parim viis vähendada minu mõjuvõimu on rajada rohkem avatud uuringufonde – praegu on kuulujuttude aluseks meie fondid. Kui valitsus täidaks selles vallas oma osa, ei peaks me rohkem Gatesilt raha vastu võtma,“ ironiseeris ta.

„Mis puutub minu patentidesse, siis ma olen korduvalt öelnud, et kui mis tahes mulle kuuluvat patenti kasutatakse kliima muutmise eesmärgil, siis suunaksin kogu sellest tuleva vara valitsusevälistesse organisatsioonidesse ja heategevusse. Mul pole mingeid ootusi ega huvisid arendada välja mingit isiklikku tuluallikat, mis põhineks kliimamuutmise patentidel,“ sõnas Caldeira.

Rasch lisas: „Mina ei näe selles mingit huvide konflikti. Ma ei tee lobitööd ega tööta patentide või intellektuaalse omandiga, kasutades neid äriettevõtetega tulu teenimiseks. Minu uuring planeediparandamise valdkonnas puudutab arvutisimulatsioone ja võimalike tagajärgede ettenägemist. Ficeri fond, kes mu uuringuid rahastab, üritab olla oma tegevuses igakülgselt läbipaistev – nagu ka mina.“

 

Allikas: The Guardian

Samal teemal: Hingepeegel, The Guardian, Postimees

Toimetas Õnne Puhk