/data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/htdocs/wp-content/themes/telegram/single.php

Lubaduste rikkumine: Jaapan liigub üha kaugemale oma rahumeelsest põhiseadusest

22. juuli 2015 kell 14:31



protests-against-constitutional-revision-japan-01Vaatamata rahva tugevale vastuseisule ja suurtele protestidele võttis Jaapani valitsuse alamkoda vastu eelnõud, mis annaks Jaapani sõjaväele piiratud võimu osaleda välismaistes relvastatud konfliktides. Seaduste kriitikute ja protestijate sõnul on need eelnõud vastuolus riigi patsifistliku põhiseadusega, mis on kehtinud alates Teise maailmasõja lõpust. Seaduseks saamiseks peavad ettepanekud läbima ka hääletuse ülemkojas, kuid seal läbikukkumise puhul on alamkojal õigus 60 päeva möödudes seadus siiski välja kuulutada.

 

16. juulil võttis Jaapani alamkoda vastu vastuolulised seaduseelnõud, mis 90% spetsialistide sõnul rikub riigi rahumeelset põhiseadust. Jaapani patsifistliku põhiseaduse koostasid Teise maailmasõja lõpus riiki okupeerinud ameeriklased ning selles on kehtestatud, et “Jaapani rahvas loobub igaveseks sõjast kui riigi suveräänsest õigusest ning jõu või ähvarduste kasutamisest rahvusvaheliste tülide lahendamiseks“. Ühtlasi ei tohi Jaapan põhiseaduse kohaselt pidada sõjaväge ning võib tegutseda enda kaitsemiseks vaid siis, kui neid ohustab otsene rünnak.

Kõnealused eelnõud aga lubaksid Jaapani sõjaväel ehk Enesekaitse Vägedel (SDF) teha veelgi lähedasemat koostööd USA vägedega, pakkudes neile logistilist tuge ning mõningate asjaoludega sekkudes rahvusvahelistesse relvastatud konfliktidesse, saates sinna varuvägesid. Lisaks võib Jaapan võidelda, et kaitsta oma liitlasi, kuid ainult siis, kui teisiti käitumine ohustaks “Jaapani ellujäämist ja inimelusid“. Seaduste vastaste sõnul on sellised kriteeriumid liiga hägused ning neid võidakse kergesti ära kasutada, et saata Jaapanit ebavajalikku sõtta. Hoiatavaks näiteks tuuakse tihti USA juhitud Iraagi sõja.

 

Eelnõud suurendavad pingeid Aasias

“Kollektiivset kaitset“ edendavad seadused märgivad Jaapani peaministri Shinzo Abe sõjaka poliitika eskaleerumist ning suurendavad pingeid Aasias. Võimuloleva partei sõnul aitavad seadused aga Abel saavutada tema nägemust Jaapanist, millel on suurem roll ülemaailmsetes küsimustes. Nende seaduste eesmärk on ennekõike ümber tõlgendada riigi patsifistlikku põhiseadust ning täiustada aprillis Abe ja USA presidendi Barack Obama vahel sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt võivad Jaapani väed osaleda USA sõjaväelistes tegevustes teistes riikides.

See aga tekitab ärevust ja viha üle Aasia, ennekõike riikides, mida Jaapan kunagi on okupeerinud ning kus selle väed saatsid korda sõjakuritegusid. Arvatakse, et valitsus püüab esialgu põhiseadust vaid teisiti tõlgendada, sest selle päriselt muutmiseks tuleks korraldada ja võita rahvahääletus, kuid arvestades rahva tugevat vastumeelsust eelnõudele, ei saavutaks Abe soovitud tulemust.

Tallinna Kadrioru parki asuvasse Jaapani aeda paigaldatud mälestuskivi “Rahusõnum Hiroshimast”, kuhu tahvlile on kirjutatud muuhulgas: “Oleme oma põhiseaduses tõotanud mitte iial enam pöörata relvi teiste riikide vastu.” ja “…lootuses, et kogu inimkond soovib, nagu meiegi, sõdadeta maailma…”

photo 2

photo 3

Untitled

 

Eksperdid: seadused rikuvad Jaapani põhiseadust

Mitu kuud arutlusel olnud eelnõud pandi alamkoja julgeolekukomitees hääletusele 15. juulil ning opositsiooni parlamendiliikmed püüdsid hääletust blokeerida. Samal ajal toimus parlamendihoone ees ka protest, milles osales umbes 100 000 inimest, tehes sellest suurima valitsusvastase protesti alates 2012. aastast, kui meelt avaldati tuumaelektrijaamade taaskäivitamise vastu.

Kui eelnõud siiski läbisid komitee hääletuse, boikoteeris opositsioon järgmisel päeval toimunud alamkoja hääletust ning tuhanded inimesed jätkasid protestimist. Arvamusküsitluste kohaselt on 80% avalikkusest uute seaduste vastu. Sellele vaatamata lähevad eelnõud edasi arutlusele ja hääletusele ülemkotta, kus Abe Liberaaldemokraatide partei ning selle koalitsioonipartnerid omavad enamust ning ilmselt võtavad seadused vastu.

Juhul kui ülemkojas siiski otsustatakse eelnõu vastu, saab alamkoda sellele veto panna ning eelnõud siiski vastu võtta 60 päeva pärast. Ainsaks võimalikuks takistuseks võib seadustele olla asjaolu, et üle 90% Jaapani ekspertidest leiavad, et seadused rikuvad Jaapani põhiseaduse nn patsifistlikku klauslit. Ka juuni alguses tunnistasid kolm põhiseaduse uurijat parlamendi allkomiteele, et väljapakutud eelnõud on põhiseaduse vastased. Paraku on Jaapani kohtunikud minevikus üldiselt otsustanud mitte tagasi lükata julgeolekuküsimusi.

 

Mängus on Jaapani huvid Vaikse ookeani piirkonnas

Kuigi Jaapani militariseerituse suurenemine on tekitanud pahameelt paljudes riikides (ennekõike Hiinas), on selle lähedane liitlane USA sündmuste käiku väga rõõmsalt tervitanud. Aprillis lubas Abe USA Kongressile, et toona allkirjastatud lepe ning nüüd arutluselolevad eelnõud tugevdavad USA-Jaapani niigi tugevaid sidemeid. Washingtoni välissuhete nõukogu Jaapani uuringute vanem Sheila A. Smith nentis, et liitlastega koostöö üle sügavalt lõhestunud Jaapani avalikkus polnud tulemus, mida USA poliitikaloojad lootsid. Jaapani suurima opositsioonipartei juht Katsuya Okada usub, et selline olukord tekkis, sest Abe tegi suure vea, heites kõrvale 70 aastat valitsuste poolt ehitatud põhiseaduse tõlgenduse, pidamata avalikku debatti ning saavutamata piisavat mõistmist rahva hulgas.

Shinzo Abe õigustab vastuolulisi eelnõusid Jaapani julgeolekuolude pingestumisega ning kinnitab, et seadused on eluliselt vajalikud Jaapani inimeste elude kaitsmiseks ja sõja ennetamiseks. Kriitikud on aga veendunud, et tegu on Jaapani Vaikse ookeani huvide agressiivsema kinnitamisega. Samuti usutakse, et tegelikkuses valmistatakse ette USA juhitud ühtset riikide telge Aasiasse ning Hiina vastu relvastumist. Viimastel aastatel on tugevnenud Hiinaga seotud provokatsioonid, neist üheks tuntumaks oli 2012. aastal vaidlusaluste Senkaku/Diaoyu saarte riigistamine. Tänavu juunis viisid USA ning selle piirkondlikud liitlased, sealhulgas Filipiinid ja Austraalia, läbi provokatsioone Hiina vastu ning nii USA kui ka Austraalia on kaalunud Hiina võimu all olevatele aladele viia sõjalaevu ning lennukeid. Selline samm võib aga sütitada sõjalise konflikti.

16. juulil ütles Washingtonis viibinud Jaapani sõjaväe tippametnik admiral Katsutoshi Kawano reporteritele, et nad on arutanud ka Lõuna-Hiina merele Jaapani patrullide ning allveelaevade vastaste tegevuste paigutamist. Ühe suurima provokatsioonina osalevad Jaapani väed sel kuul Põhja-Austraalias esimest korda iga kahe aasta tagant toimuvas Talisman Saberi sõjaväeharjutuses. Nendes sõjamängudes harjutavad umbes 33 000 USA, Austraalia ning Jaapani sõjaväelast USA juhitavat sõda Hiina vastu. Jaapani sammude kohta on Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying väljastanud avalduse, milles ta ütles, et on täiesti õigustatud küsida Jaapanilt, kas see plaanib loobuda oma kaitsele orienteeritud poliitikast. Ta lisas, et Hiina ergutab Jaapanit kuulama ajaloost raskeid õppetunde ning hoiduma Hiina suveräänsust ning julgeolekuhuve ohustamast ja piirkondlikku rahu ning stabiilsust halvamast.

 

Allikad: The New York Times, Japan Today, Washington Post, Global Research

Fotod: japancrush.com, Telegram

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.