19. veebruaril avaldas Telegram loo pedofiiliaskandaalist Suurbritannias, mille keskmes oli BBC tuntud saatejuht Jimmy Savile. Pärast tema surma 2011. aastal on välja tulnud ligi 450 ohvrit, keda ei võetud staari elu ajal piisavalt tõsiselt, et Savile’ile ametlik süüdistus esitada. Siiani oli suurimaks küsimuseks, kas Sevile’i juhtum oli Suurbritannias hämmastav erand või on avaliku elu tegelaste kaitsmine tavapärane praktika.

Pärast pikka uurimist ning politsei tegevuse analüüsi on selgunud tõsiasi, et sajad kuulsuste ja poliitikute seksuaalkuritegude toimikud on nii range kaitse all, et see on võimatuks muutnud igasuguse info liikumise erinevate jaoskondade ja uurimisasutuste vahel.

Kogu informatsioon, mis aastakümnete jooksul kuulsuste kohta politseisse jõudis, pandi kaustadesse, mis on märgistustega “salajane” või “piiratud juurdepääsuga” ning peideti nii hästi ära, et need olid kättesaadavad vaid väga väiksele arvule töötajatest. Tundlikku infot hoiti saladuses peamiselt selle pärast, et töötajad ei lekitaks seda raha eest meediasse.

Uurimise käigus selgus ka, et Savile’i kohta oli olulisi uurimismaterjale 1964., 1998. ja 2003. aastast, kuid teistel jaoskondadel polnud aimugi, et need eksisteerisid. Kui Savile 2007. aastal taas luubi alla võeti, ei leitud taaskord mitte midagi.

Londonis korda pidava Metropolitan Police’i juht Peter Spindler kinnitas, et kuulsuste toimikutele rakendatakse ülisuurt konfidentsiaalsuskaitset, sest nad ei saa lubada, et umbes 50 000 töötajal oleks ligipääs sedavõrd tundlikule materjalile.

2011. aastast on Suurbritannias kasutusel uus rahvuslik andmebaas, mis peaks võimaldama senisest oluliselt paremat info liikumist, hoides samal ajal ära tundliku info väärkasutust. Samuti on algatatud uued uurimised mitmete kuulsuste kohta, kelle osas on põhjust arvata, et nende kuritegudest on siiani mittetöötava süsteemi tõttu mööda vaadatud.

Allikad: The Telegraph, Daily Mail, The Times

Toimetas Maarja Aljas