Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Üks rumal küsimus: Kui Eestis käib miljoneid turiste, siis kus on majanduslik edu?

4. detsember 2013 kell 17:42



EST_BOver_tallinnTourSeekordne rumal küsimus tuleb turismivallast. Lugeja kirjutas: “Eestit külastab igal aastal miljoneid turiste, kes keskmiselt jätavad üle 100 euro inimese kohta siia maha (majutus, toit jne). Miks ei suuda Eesti riik sellest turismist saadava rahaga olla edukas riik? Või vähemalt riik, mille keskmine palk on suurem kui 300 eurot?”

Vastab EHTE (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli) arendus- ja uuringute osakonna juhataja ning õppejõud Ain Hinsberg.

 

Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli eelmisel aastal 1,24 miljardit eurot ja väliskülastajate kulutused Eestis (reisiteenuste eksport) moodustasid sellest 950 miljonit eurot. Siia tuleks veel lisada siseturism (eelmisel aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 966 376 siseturisti).

Need tunduvad tõesti suured numbrid ja statistikaameti andmetel võib turism koos kaudsete mõjudega olla umbes 7% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Seegi pole üldse paha osakaal – tegelikult igati tubli. Aga isegi kui eeldada, et meie enda statistikasüsteem ei anna päris adekvaatset pilti ja turismi osakaal on tõenäoliselt suuremgi, kuid me lihtsalt ei oska seda veel välja arvutada, siis ka kümnendikuga meie sisemajanduse koguproduktist ikka otseselt riiki edukaks ei tee ja keskmist palka juurde ei too. Küsimus on selles, kuidas seda teenitut osatakse uuesti majandusse ja ühiskonda tagasi investeerida ehk kasutatakse turismist teenitavat edu muu majanduse ja eluolu arengu toetamiseks.

Turismimajanduse enda jaoks on pigem probleem hoopis selles, et turismi erinevad tegelikud mõjud on üsna läbiuurimata, lahtianalüüsimata ja kogukonnale äraseletamata, mistõttu näiteks riikliku turismiarengukava 2014–2020 seletuskirjas (vt väljavõte allpool) on eelmainitud mõjude koha pealt ainult ilus jutt ja ei leia pea ühtegi mõõdetavat mõjuindikaatorit, mida, kuidas, kui palju, kus ja kellele siis ikkagi turismimajandus meile peale turismivaldkonna enda näitajate kasvu ja nendega seotud makrotasandi ehk SKP ja ekspordi meile tegelikult annab.

Soovitan uurida ka riiklikku turismiarengukava aastateks 2014–2020 ja selle juurde käivat seletuskirja.

 

Rubriik “Üks rumal küsimus” keskendub teemadele ja mõistetele, mis erinevaid poliitika-, majandus-, teadus- ja terviseuudiseid läbivad, kuid tihti lisaküsimusi tekitavad või segaseks jäävad. Kui sul on mõni küsimus, mida ametnikelt, teadlastelt või teistelt ekspertidelt küsida, saada see aadressile info@telegram.ee, pealkirjaga “Üks rumal küsimus”.

Varasemad küsimused:

– Kui riik läheb oma aasta kuludega miinusesse, siis kas riigil on tagavararaha või laenatakse puudujääk pangalt? – Vastab rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Rainer Laurits.

– Kuidas on võimalik, et võetakse vastu seaduseid, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas? – Vastab Riigikogu Kantselei pressinõunik Martin Vallimäe.

– Kui reaalne on terrorirünnaku oht Eestis? – Vastab Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp.

– Kas kanep on kehale mürgisem kui alkohol? – Vastab MTÜ Ravikanep üks eestvedaja, Mart Kalvet.

 

Foto: atozworldbusiness.com

 

Toimetas Mariann Joonas