Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Dinosauruste pettus – kas nad üldse eksisteerisid?

12. detsember 2016 kell 21:56



1Toome teie ette taas ühe uskumatuna tunduva, kuid mõtlema paneva teooria. Meile on varasest east alates räägitud, et kunagi ennemuiste, miljoneid aastaid tagasi, elasid Maa peal tohutud sisalikud, kellest arenesid välja dinosaurused, kuid 65 miljonit aastat tagasi tabas Maad meteoriit, mille tagajärjel nad välja surid. Aga hetkest, mil sa hakkad seda teemat uurima ja küsima, et kus on reaalsed tõestused dinosauruste eksisteerimisele, siis võid märgata, et neid polegi. Kas teadsid, et teooria dinosaurustest ilmnes veel enne, kui leiti esimesed skeletid? Või et kõik dinosauruse skeletid, mida on võimalik muuseumides näha, on kipsist „koopiad” ja et päris luud on peidus suletud uste taga? Neil pole ka enamikku originaalluudest, enamjaolt väidetakse, et nad leidsid ühe luu ja selle põhjal arvutati välja, milline nägi välja terve dinosaurus. Mõnel juhul ei olnud neil ka peakoljut. Ja mitmel puhul lõid nad sellest ühest luust terve liigi dinosauruseid. Kui uurida, et millal neid luid leidma hakati, siis selgub, et 19. sajandi keskel ehk täpselt samal ajal, kui rahvale hakati tutvustama evolutsiooniteooriat. Väidetakse, et dinosauruse käsi muutus aja jooksul tiivaks ja siis tekkisid linnud. Kui „looduslik valik” on tõsi, siis me saaks pigem viletsa käe kui hea tiiva. Öeldakse ka, et mõned hobused arenesid aja jooksul kaelkirjakuteks, kui nad üritasid kõrgematelt puuokstelt lehti süüa. Kas tegu võib olla teooriaga, mille abil (lisaks evolutsiooniteooriale) üritatakse meile öelda, et ka meie võime siit mõne looduskatastroofi tõttu dinosauruste kombel silmapilkselt kaduda, et me tunneks ennast haavatavate ja väikestena?

 

Alljärgnev põhineb Eric Dubay artiklil „Dinosaurs Never Existed” („Dinosauruseid pole kunagi eksisteerinud”) ja Austraaliast pärit uuriva ajakirjaniku John le Boni vestlussaadetel ja videotel.

 

Kõigepealt teooria, alles siis tõendid

Loomaliigi Dinosauria (dinosaurused) defineeris esimesena Sir Richard Owen Londoni kuninglikust seltsist aastal 1842. Owen oli ka Briti rahvusliku ajaloomuuseumi juhataja, seega dinosauruste eksistentsi käis esmalt spekulatiivselt välja rüütliks löödud kõrge muuseumitöötaja. Juhuslikult toimus see 19. sajandi keskpaigus ehk täpselt samal ajal, kui maailmale esitleti evolutsiooniteooriat. See kõik toimus enne seda, kui ükski dinosauruse luu oli veel avastatud. Vabamüürlaste kontrolli all olev ülemaailmne meedia hakkas koheselt populariseerima miljoneid aastaid tagasi välja surnud hiiglaslike loomi ning üllataval kombel üsna peagi, vaid 12 aastat hiljem, aastal 1854, avastas Ferdinand Vandeveer Hayden oma uurimusretkel Missouri jõe ääres kinnituse Oweni teooriatele. Ta leidis mõned identifitseerimata looma hambad ja postitas need juhtivale paleontoloogi Joseph Leidyle, kes mõned aastad hiljem teatas, et need hambad kuulusid iidsel ajal välja surnud Trachodoni dinosaurusele, mis iroonilisel kombel tähendab tõlkes „kõva hammas”.

Esmalt tuleks ära mainida, et paarist hambast on suhteliselt võimatu rekonstrueerida tervet hüpoteetilist iidset looma; kuid eriti kahtlane on asjaolu, et terve liik iidseid reptiillinde, reptiilimetajaid ja nende üleminekuvorme, mis on hädavajalikud evolutsiooniteooria koospüsimiseks, käidi hüpoteetiliselt välja ja peagi peale seda nad kõik avastatigi. Need avastused tegid meeskond evolutsioniste ja arheolooge, kes teadlikult just selliseid fossiile üle maailma otsimas olid. Veel kahtlasemaks teeb see, et sellised fossiilid on väidetavalt Maa peal eksisteerinud juba miljoneid aastaid aga neid polnud mitte kunagi leitud ega nendest polnud mitte kunagi räägitud üheski tsivilisatsioonis terve inimkonna ajaloo jooksul kuni evolutsionistide ja vabamüürlaste renessanssini 19. sajandi keskel.

2 

Miks polnud Ameerika pärismaalased kunagi selliseid avastusi teinud, kuigi nemad elasid nendes piirkondades juba sadu kui mitte tuhandeid aastaid varem?

Ameerika indiaanlaste traditsioonides pole mitte ühtegi sõna ega uskumust dinosaurustest. Ja miks polnud enne 19. sajandi keskpaika mitte kusagil maailmas avastatud dinosauruste fossiile?

Maailma entsüklopeedia (World Book Encyclopedia) andmetel ei teadnud enne 19. sajandit mitte keegi, et dinosaurused oleksid eksisteerinud. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul avastati tohutul hulgal dinosauruste fossiile ja säilmeid. Miks hakkas inimene järsku selliseid avastusi tegema? Mitte ükski hõim, kultuur ega maa polnud mitte kunagi varem avastanud dinosauruste säilmeid ja järsku hakati neid leidma kõikjal maailmas. Tuleb välja, et väidetavalt on Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aasias, Aafrikas ja kõikjal mujal leitud suuri kogused dinosauruste fossiile, mida varasemalt keegi näinud polnud. Kõik need piirkonnad olid olnud asustatud ja uuritud juba tuhandeid aastaid, kuid keegi polnud leidnud mitte ühtegi dinosauruste fossiili?

3

4

Raamatus „Dinosauruse projekt” räägib paleontoloogist ajakirjanik Wayne Grady, et aastatel 1870-1880 praktiseeriti Põhja-Ameerikas teaduse ajaloo suurimaid pettuseid, seda nimetati suureks dinosauruste tuhinaks ehk luude sõjaks, mille kaheks peategelaseks olid Edward Drinker Cope Drexeli ülikooli loodusteaduste akadeemiast ja Othinel Charles Marsh Yale’i ülikooli Peabody muuseumist, kes alustasid eluaegset rivaalitsemist ning jagasid dinosauruste otsimise kirge. Marsh on väidetavalt avastanud üle 500 erineva iidse liigi, sh 80 dinosaurust, Cope aga avastas 56 dinosaurust. Kahe peale kokku avastatud 136st dinosaurusest ainult 32 peetakse põhjendatuks, ülejäänud on osutunud võltsinguteks ja pettusteks. Kumbki mees pole kunagi avastanud ka tervet skeletti, seega kõik nende tööd põhinevad rekonstruktsioonidel ehk oletustel. Tegelikult pole kuni tänase päevani avastatud mitte ühtegi tervet dinosauruse skeletti, seega on kõik dinosaurused oletatava kehaehituse ja väljanägemisega.

Dinosauruste fossiile ei ole kunagi avastanud tavakodanikud nagu talupidajad, matkajad, ehitustöölised, kaevandajad jne, vaid alati tegelased, kelle huvides ongi leida dinosauruste fossiile, nagu paleontoloogid, teadlased, ülikoolide professorid ja muuseumi tipptöötajad, kes olid teadlikult dinosauruste luid otsimas. Tihtipeale avastatakse luid ja fossiile spetsiaalsetel dinosauruste otsinguretkedel ja piirkondades, kus inimesed on juba pikalt elanud. See kõik kõlab paljude uurijate jaoks ebausutavalt ja palju loogilisem on, et dinosauruseid pole kunagi eksisteerinud ning kõik need leiud on võltsingud ja pettused selle nimel, et evolutsiooniteooria massidele pähe määrida.

5 

Paistab, et ükskõik kuhu need valitsuse toetusel paleontoloogid ja teadlased saata, avastavad nad alati suurtes kogustes dinosauruste fossiile pisikestel aladel, ning just siis, kui nad neid sihilikult otsivad. Üks suurimaid dinosauruste fossiilide leiupaiku kannab nime The Rooth Mason Quarry, kust väidetavalt on avastatud üle 2000 dinosauruse fossiili ja nendest on kokku pandud dinosauruste skelette, mis on eksponeeritud rohkem kui 60-s muuseumis üle maailma. Rooth Masoni kaevandus müüb isegi pileteid tavakodanikele, et karjääri dinosauruseid kaevandama tulla. 2016. ja ka 2017. aasta hooaja piletid on hetkeseisuga läbimüüdud.

Argentiinas asuva La Plata muuseumi peapaleontoloog Florentino Ameghino avastas väidetavalt oma karjääri jooksul üle 6000 fossiili ja seda kõike Argentiinas. Dinosauruste jahtija Earl Douglass saatis oma karjääri jooksul Carnegie´i ajaloo muuseumile 350 tonni välja kaevatud dinosauruste fossiile ja luid, mis kõik pärinesid ühest piirkonnast Utah’s. Oma uurimusretkel Patagonias avastasid dr Luis Chiappe ja dr Lowell Dingus väidetavalt tuhandeid dinosauruste mune ja seda kõike pisikesel, mõne hektari suurusel maa-alal. Mitmed eksperdid on öelnud, et nii tohutud fossiilide kogused niivõrd pisikestel maa-aladel, mille on leidnud isikud, kel on omad huvid mängus, on vastuolus tõenäosusteooriaga ja viitab pettusele.

6 

„Dinosauruste luid müüakse oksjonitel väga kõrgete hindadega, tegemist on suure äriga. Akadeemikuid survestatakse avaldama uurimustöid, muuseumid teevad äri nende väljapanekutega, mis toovad kokku külastajaid ning filmiprodutsendid ja meedia peavad looma produkte, et hoida end elus. Peavoolumeediale meeldib esile tõsta väidetavaid dinosauruste leide. Väga palju on võimalik teenida, kui muuta tavaline kaasaegne mitte-dinosauruse luu avastus hoopis üheks muljetavaldavaks dinosauruse avastuseks, lastes kunstnike tõlgendustel ja ettekujutlustel tõusta rambivalgusesse. On inimesi, kes soovivad ja ihkavad kuulsust, prestiiži ja tähelepanu. Ja siis on tegelasi, kes ajavad taga poliitilisi ja religioosseid eesmärke. Suure majandusliku ja sotsiaalse kasu nimel võivad muuseumid, haridus-ja teadusorganisatsioonid, ülikoolide paleontoloogia osakonnad, dinosauruste luude avastajad ja omanikud, raamatu-, televisiooni-, filmi-ja meediatööstusega seotud isikud olla motiveeritud naeruvääristama ja alla suruma ausat uurimust dinosauruste teemadel,” kirjutab David Wozney, raamatu „Dinosaurused: teadus või väljamõeldis” autor.

7

Fakt, et T-Rexi luid on oksjonitel müüdud üle 12 miljoni dollarilise hinnaga, on ehe näide sellest, kuivõrd tulus äri on dinosaurused muuseumide jaoks. Esimene dinosaurus, mis avalikkuse ette välja pandi, oli Hadrosaurus foulkii Edward Drinker Cope’i nimelises Teaduste akadeemias Philadelphias. Nende luude kaasleidja oli Cope’i lugupeetud professor Joseph Leidy, mees, kes tõi meieni ka Trachodoni hambasauruse. Algne Hadrosauruse rekonstruktsioon, mis on näitusel väljas tänaseni, kujutab endast hiiglaslikku kipsist ehitatud kahejalgset, kes kasutab oma saba kui kolmandat jalga. Vaid vähesed teavad, et dinosauruse peakoljut pole päriselt mitte kunagi leitud ja et näitusel pole väljas mitte ühtegi originaalluud.

8 

„Et leiutada dinosauruse peakolju, palgati visuaal-ja skulptuurikunstnik, kes kasutas omakorda veel teise kunstniku loodud illustratsioone Iguanodon dinosaurusest ja nõnda loodi kahepeale kokku kujutlus Hadrosaurus foulkii peakoljust. Projektist osa võtnud inimesed said nüüd tehniliselt kaitsta selle dinosauruse eksistentsi, kui keegi oleks aru pärinud. See trikk toimis hästi ja pettis avalikkust niivõrd põhjalikult, et muuseum võis hiljem kunstnike loodud dinosauruse pea tavalise iguaani pea vastu välja vahetada ja mitte keegi ei pannud seda isegi tähele. Hadrosaurus foulkii on tänase päevani väljas Loodusteaduste Akadeemias Philadelphias. Väidetavalt on dinosauruse originaalluud peidus suletud ja turvatud uste taga ja selle asemel eksponeeritakse muuseumikülastajatele kipsist tehtud koopiat,” kirjutab David Wozney.

 

9 

Nagu juba eelnevalt mainisin, pole kuni tänase päevani mitte kunagi avastatud mitte ühtegi terviklikku dinosauruse skeletti. Kõik muuseumide väljapanekud, mudelid, mannekeenid, joonised ja filmid eelajalooliste koletistega, mida te eales näinud olete, on kõik kunstnike kujutlusvõimete abil loodud rekonstruktsioonid, mida paleontoloogid kõige realistlikumaks peavad. Muuseumide eksponeeritud skeletid on küll keeruliste kandekonstruktsioonidega, aga nad on valmistatud kipsist, klaaskiust, epoksüvaigust ja teiste loomade luudest, aga mitte dinosauruste originaalfossiilidest.

-

 

Paleontoloog Rolf Johnsoni kirjutatud artiklis „Fossiili teekond kaevandusest näitusele” seisab, et kipsist saab täielikult järgi teha dinosauruse jäsemeid, ribisid, selgroolülisid jne. Enim levinud materjalid on kips, klaaskiud ja epoksüvaigud. Suuremad puuduolevad fragmendid saab luua koha peal samadest materjalidest. Teisisõnu töötab muuseumi personal pidevalt skelettide replikate loomiseks töötab kipsi ja teiste materjalidega. Tegelikkuses muuseumid isegi ei varja asjaolu, et näidistel on väljas koopiad, mitte dinosauruste päris skeletid. Mitte ükski sõltumatu teadlane pole eales saanud uurida päris dinosauruste luid, fossiile ega skelette. Väidetavalt hoitakse päris fossiile kõrgete turvameetmete abiga peidus, kuhu pääsevad ligi ainult üksikud paleontoloogid, seega puudub sõltumatutel uurijatel võimalus nende autentsust kindlaks teha. See tähendab, et mitte ükski sõltumatu uurija pole eales näinud ehtsat Tyrannosaurus Rexi luud.

„Kui lapsed lähevad dinosauruste muuseumisse, siis kas siis neile esitletakse seal teadust või kunsti ja väljamõeldist? Kas meid petetakse ja ajupestakse juba varases eas, et panna meid uskuma dinosauruste müüti? Me peame esitama tõsiseid küsimusi kogu dinosauruste äri suunas. On väga tõenäoline, et alates esimeste väidetavate dinosauruste luude avastustest on tegelikkuses kokku segatud erinevate loomade nagu krokodillide, alligaatorite, iguaanide, kaelkirjakute, elevantide, karjaloomade, kängurute, jaanalindude, emude, delfiinide, vaalade, ninasarvikute jt luid, et konstrueerida inimese poolt loodud eelajalooline loom nimega dinosaurus. Kui olemasolevate loomade luud ei ole piisavalt head, et pettus toimiks, luuakse puuduolevad kehaosad ise erinevatest materjalidest. Mis on kogu selle pettuse motivatsiooniks? Ilmselge motiiv oleks tõestada evolutsiooni ja ümber lükata Looja olemasolu ja idee üsnagi noorest Maast. Dinosauruste kontseptsioon viitab, et isegi kui Looja on olemas, siis mängis ta mõnda aega dinosauruste ideega ning siis peale tüdinemist hävitas ta dinosaurused ja lõi asemele inimese, ehk Looja on justkui ebatäiuslik,” kirjutab David Wozney.

 

11

Kui sisestada otsingumootorisse sõnapaar „Dinosaur skull(dinosauruse kolp), siis leiame erinevaid dinosauruste pealuude koopiaid, käsitsi tehtud dinosauruseid ja ka „muuseumi kvaliteediga skelette”. Üks suurimaid ja enim hinnatud võltsdinosauruste varustajaid on Zigong Dino Ocean Art Company Hiinas, mis varustab päris loomade luudest tehtud realistlikke dinosauruste skelette ajaloomuuseumidele kõikjal üle maailma. Sulatades nt kana, konna, koera, kassi, hobuse ja sea luud kokku liimi, vaigu ja kipsi abil, luuakse „realistlikke dinosauruste luid”. Vajadusel need veel maalitakse üle, et luua ehe antiikne fossiililik efekt. Firma kodulehel on kirjas: „Üle 62% meie toodangust läheb USA ja Euroopa turule, mis tähendab, et oleme teadlikud kõikidest võimalikest regulatsioonidest. Me oleme Dinosauruste Muuseumi ametlikud partnerid, kõik meie tooted valmivad Hiina teadusakadeemia ekspertide järelvalve all. Me oleme saavutanud globaalse müügivõrgustiku, ulatudes üle USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Poola, Venemaa, Saksamaa, Saudi-Araabia, Lõuna Korea, Tai, Inoneesia jne.”

12 

Veel üks probleem dinosauruste puhul on nende ebaloomulik struktuurne dünaamika. Mitmed skeletid kuvavad kahejalgseid monstrumeid nagu T-Rex oma ettekalduva torso ja peaga, mis on palju raskemad, kui nende tasakaalu hoidev saba. Mitmed muuseumide eksponaadid ei suuda isegi püsti seista oma enda raskuse all, on väga ebatõenäoline, et nii suured ja ebaproportsionaalsed olendid üldse eksisteerida saaksid. On välja arvutatud, et suuremad dinosaurused pidid kaaluma niivõrd palju, et nende luud ei peaks sellele raskusele vastu. Eksperdid on ka välja toonud, et dinosaurused oleksid pidanud liikuma oluliselt aeglasemalt, kui see, mis filmides on animeeritud.

13

 

Robbin Koefoed, mõned aastad tagasi alternatiivmeedias levinud kõmulise artikli „Dinosaurs never existed” autor: „Hollywoodi, televisiooni, ajakirjade ja koomiksite vahendusel on kulutatud miljoneid dollareid, et promoda ideed monstrumitest, kes kunagi maa peal elasid. Filmimaailm ja paleontoloogia on nagu siiami kaksikud. Inimeste arvamused dinosaurustest põhinevad filmielamustel, mitte reaalsetel asitõenditel. On vändatud ka hulk n-ö dokumentaalfilme, kus värvikalt illustreeritakse dinosauruste karakteristikat, sh nende värvi, kaalu ja lihasemassi aga filmi „Jurassic Park” nõustaja Don Lessem on tunnistanud, et see kõik on tegelikkuses ainult spekulatsioon.”

14

Dinosauruseid esitletakse rahvale koos kunstniku loodud värviliste rekonstruktsioonidega; muuseumides, filmides ja multikates näha olevad dinosauruste joonised, mudelid, mannekeenid ja skeletid säravad oma detailides, aga tegelikkuses põhinevad kõik dinosauruste rekonstruktsioonid 100% väljamõeldisel, mille taga seisavad suurte huvidega evolutsionäärid. Dinosauruseid esitletakse lastele sihilikult, et ära kasutada nende süütut kujutlusvõimet oma enda mahhinatsioonideks. Multikad nagu „Ice Age”, „The Land Before Time” ja filmid nagu „Jurassic Park” ja „Dinosaur Island”, värviraamatud, mänguasjad, algklasside kooliõpikud ja tohutud eksponaadid lastemuuseumides on kindlasti jätnud jälje laste mõistusesse.

Dinosaur Island

National Geographicu dokfilmid ja „Ice Age” multikad toodeti vabamüürlase Rupert Murdochi News Corporation´i ja 20th Century Foxi poolt. Vabamüürlastele kuulub ka Universal Studios, mis andis välja filmid „Jurassic Park” ja „The Land Before Time”. Need omakorda kuuluvad Comcastile, kelle põhiosanikud on vabamüürlastest JP Morgan ja Rothschildid. Ka Discovery Channelile, mis näitab väga paljusid dinosauruste dokumentaalfilme, annab majanduslikku nõu N M Rotschild and Sons Limited, kirjutab Eric Dubay.

Endine paleontoloogia õpilane Michael Forsell nimetas raadiointervjuus üht maailma kuulsaimat paleontoloogi Jack Hornerit täielikuks petiseks, kes võltsib asitõendeid, et hoida elus müüti dinosaurustest. Ta ütles, et ta hakkas õppima paleontoloogiat aga jättis õpingud pooleli, kui taipas, et tegemist on pettusega. „See on jama! Enamus dinosauruste skeletid, mis muuseumites väljas on, on tehtud kipsist. Nad väidavad, et teevad seda kõike sellepärast, et päris luud kuidagi viga ei saaks ja seega hoitakse neid peidus. Mul oli raske olla paleontoloogia õpilane, sest ma ei suutnud teha vahet kivistunud munal ja tavalisel kivil, loomulikult neil polnudki vahet. Mind koheldi, kui pidalitõbist, kui ma keeldusin uskumast nende propagandat ja peale seda jätsingi oma õpingud pooleli. Dinosauruseid pole iialgi eksisteerinud, see kõik on täielik freakshow, nad lihtsalt võtavad mingid luud ja moodustavad neist Frankensteini monstrumeid, mida näitustel näidata. Meid kõiki lollitatakse ja see on vale, aga üheskoos suudame me selle peatada,” rääkis Forsell.

Maailmakuulus paleontoloog Jack Horner

Maailmakuulus paleontoloog Jack Horner

Paljud väidavad, et kuna dinosauruste fossiilid on radiomeetriliselt dateeritud kümneid miljoneid aastaid vanaks, on nende ehtsus seega tõestatud. On aga fakt, et meetod, mida kasutatakse dinosauruste fossiilide vanuse määramiseks, ei uuri fossiili ennast vaid fosiili ümber asuvaid kive. Enamus fossiile leitakse maapinna lähedalt ja kui mõni tänapäeva loom seal sureks, siis kindlasti leiduks paleontolooge, kes määraks tema vanuseks sama, mis lähedal asuvatel kividel. Dr Margaret J Helder kirjutab oma raamatus „Completing The Picture” järgmist: „Vanasti avaldas radiomeetria potentsiaal teadlastele väga suurt muljet, sest mõnede kivide vanust suudeti tuvastada üllatava täpsusega. Nad ei tunne enam nii. Kuna mitmed arvutused on andnud tulemusteks liiga noore või liiga vana võrreldes sellega, milliseid tulemusi nad ootasid, on teadlased nüüd tunnistanud, et vanuse määramise protsessides on palju rohkem ebatäpsust, kui nad varem oleksid arvanud. Avalikkus ei tea praktiliselt mitte midagi sellest, et teadlastel on kivimite vanuse määramisel palju segadust ja ebakindlust. Enamus inimesed on arvamusel, et paljud kivid on väga vanad ja eksisteerib tehnoloogia, mis võimaldab täpselt ära määratleda nende vanuse. Teadlased on aga üha enam aru saanud, et arvutused, mida masin teeb, ei pruugi öelda meile mitte midagi kivi tegeliku vanuse kohta.”

Üks peamisi põhjuseid, miks evolutsionäärid „vajasid” dinosauruste olemasolu, seisnes selles, et vastata evolutsiooniteooria keerukatele probleemidele, nagu näiteks kuidas mereelukad said muutuda maaelukateks, kuidas roomajatel said külge kasvada tiivad ja suled ning kuidas nad ühel hetkel lendama hakkasid, kuidas külmaverelistest elukatest arenesid välja soojaverelised loomad, kuidas tekkisid imetajad jne? Läbi kujutletava mitme miljoni aasta pikkusele ajaskaalale on paleontoloogia asutused maalinud erinevaid üleminekuperioodi dinosauruste vorme, reptiil-linde ja reptiil-imetajaid, et neid puuduolevaid lünki täita. Smithsonian Instituudi teadlane dr Storrs Olson on kirjutanud: „Idee karvastest dinosaurustest ja Theropod-päritolu lindudest on välja käinud kirglikud teadlased, kes teevad koostööd teatud toimetajatega ajakirjadest Nature ja National Geographic, mis mõlemad on väga kallutatud informatsiooniga. Tõde ja hoolikalt kaalutud teaduslikud asitõendid on esimesed ohvrid nende programmis, millest on nüüd kiirelt saamas üks meie aja suurimaid teaduslikke pettuseid.”

Koos sauruste fossiilidega pole leitud mitte ühtegi autentset sulge, küll aga on tõendeid, et seda on üritatud võltsida. Dr Olson nimetas sulgedega dinosauruste fossiilide leidmist „haibiks, soovunelmaks, propagandaks, jamaks, pettuseks ja fantaasiaks”. 1990ndatel aastatel avastati Hiinas väidetavalt mitmeid sulgedega fossiile, leiukohale kahtlaselt lähedal asub ka Zigong Dino Ocean Art Company. Dr Timothy Rowe, kes uuris nn Confuciusornist, avastas, et tegemist on viimistletud pettusega. Tema avastas ka, et nn Archeoraptor, mis väidetavalt 1990ndatel välja kaevati, koosnes viie erineva looma luudest. Kui dr Rowe esitas oma leiud National Geographicule teatas nende esiteadlane, et „kõikide skelettidega on mängitud”. Pärast seda jätkas National Geographic oma pressikonverentse ja kirjutas meedias, et Archeoraptori fossiilid on ehtsad ja nemad täidavad puuduva lüli evolutsiooniteoorias.

 17

20

„Aastal 1999 jäi ajakiri National Geographic vahele, kui nad esitlesid suurejoonelise artikli „The Missing Link” (puuduolev lüli), mis rääkis Archeoraptor dinosaurusest, mis pidi toetama evolutsiooniteooria põhidoktriini, et miljonite aastate jooksul olevat dinosaurused vaikselt arenenud erinevateks liikideks. Nende tõendiks oli fossiili trükipilt, mille eesmärgiks oli jätta mulje, et tegemist on pooleldi dinosaurusega ja pooleldi linnuga. Kelmus tuli välja kompuutertomograafiaga, millega avastati ebaloomulikke luude lülisid. National Geographicule avaldati survet ja nad pidid hiljem tunnistama, et too fossiil oli ise tehtud ja see artikkel eemaldati ajakirja kodulehelt,” räägib Robbin Koefoed.

18

19

Paleontoloogid väidavad, et Archaeopteryx (ürglind) on samuti üks üleminekuaja lind, mis arenes dinosaurusest, aga see teooria ei püsi mitte kuidagi koos, sest asitõendid viitavad selgelt vastupidisele. Teised liigid nagu Confuciusornis, Liaoningornis ja Eoalulavis on sarnaselt nn ürglinnule osutunud olema kaasaegsemad ja eristatamatud tänapäeva lindudest. Üks maailma kuulsamaid ornitolooge Alan Feduccia Põhja-Carolina ülikoolist on öelnud: „Theropod-päritolu lindude teooria on minu arvates paleontoloogia suurim häbiplekk 20. sajandil”. Paleontoloog Larry Martin Kansase ülikoolist: „Ausalt öeldes, kui mina peaksin tõestama dinosauruste päritolu toetudes nendele lindudele, siis oleks mul piinlik iga kord, kui ma nendest rääkima peaksin.”

21

 

Isegi, kui dinosaurused oleksidki arenenud lindudeks, et täita puuduolev lüli evolutsiooniteoorias, siis see ei seleta, kuidas saanuks välja areneda tavaline toakärbes. Kärbes liigutab oma tiibasid kuni 500 korda sekundis, vähimgi vibratsiooni dissonants põhjustaks kärbsele tasakaalu kaotuse ja alla kukkumise, aga nii ei juhtu. Kuidas saanuks nad välja areneda niivõrd hämmastava ja spetsiaalse võime? Miks polnud ühtegi dinosaurust avastatud enne 19. sajandi evolutsionistide renessanssi? Miks arvavad paleontoloogid, et nemad võivad üksikute hammaste põhjal rekonstrueerida terve liigi iidseid olendeid? Miks on niivõrd paljud dinosauruste avastused osutunud pettusteks? Miks hoitakse kõiki „autentseid” dinosauruste fossiile avalikkuse eest peidus ja luku taga? Miks pole erosioon ja murenemine hävitanud neid väidetavalt miljoneid aastaid vanu fossiile? Kui meteoriidi kokkupõrge Maaga või mõni muu suurem katastroof hävitas ära kogu dinosauruste pere, siis kuidas said kõik teised loomaliigid ellu jääda? On veel väga palju küsimusi, mis ootavad vastuseid, enne kui ükski selge mõistusega inimene peaks arvama, et dinosaurused on kõike muud, kui üks mugav evolutsionistide müüt.

22 

„Paleontoloogia asutused sätestavad ja kontrollivad, milliseid hüpoteese esitletakse kooliõpikutes ja õppekavades. Sellisel moel saab õpilasi ajupesta pseudoreaalsusesse, mida kontrollivad tekstid õpikutes ja õpetaja autoriteet. Lühike praktiline näide: kaevetööde käigus avastatakse suvaline hambaluu ja sellest luust luuakse kogu olendi ülejäänud skelett. See ei ole nali. Terve paleontoloogia dinosauruste programm on täielik pettus,” kirjutas Robbin Koefoed.

Uurija Paul Michael Bales on öelnud: „Dinosaurused on lihtsalt üks osa kogu fantaasiast ja valest, mis meile on ette söödetud. Ei iidsetes kultuurides ega ka Piiblis pole mitte mingit juttu dinosaurustest, kui mitte sisse arvestada Hiina mütoloogias olevaid draakoneid, aga see on teine teema. Arvatakse, et draakoni sümbolism pärineb iidsest Egiptusest, kus kasutati inimhinge tugevuse kirjeldamiseks krokodilli, öeldi, et sa oled tugev nagu krokodill. Hiina võttis selle idee üle ja vahetas krokodilli välja draakoniga. Aga see on kõigest sümbolism ja sel pole mitte mingit seost hiiglaslike dinosaurustega. Dinosaurused loodi selleks, et evolutsiooniteooriat massidele pähe määrida. 1990ndatel algas tohutu dinosauruste propaganda Hollywoodis koos Steven Spielbergi „Jurassic Park” filmidega, lastele toodeti dinosauruste mänguasju jne. Nüüd on uus põlvkond lapsi ning juurajastu filmid on saanud juba teab mitmenda järje „The Lost World”. Paljud lapsed oskavad isegi peast nimetada erinevate dinosauruste nimesid ja ka seda, mida nad täpselt sõid. Lapsed on süütud hinged ja neile ei õpetata kriitilist mõtlemist, seega koolis olles lapsed ei mõtle sellele, kas see, mis neile räägitakse on üldse tõsi või mitte, vaid nad õpivad kõik need asjad pähe. Meist treenitakse välja roboteid, kes oskavad ainult pähe tuupida ja siis seda sama infot korrata.“

Uurija John le Bon: „Enamus inimesi, õpetajad, paleontoloogid ja arheoloogid, kes õpetavad lastele, et dinosaurused kunagi eksisteerisid, usuvad ka ise, et nad tõesti eksisteerisid, seega nemad ei valeta teadlikult. Kuuldes mingit uudist dinosauruste kohta usuvad seda täielikult, sest nad ei tule isegi selle peale, et tegemist võiks olla pettusega. Sarnaselt heliotsentrilisele maailmamudelile ja pöörlevale pallile õpetatakse ka dinosauruseid lastele algklassides, kui lapsed on veel niivõrd süütud, et nad ei oska kriitiliselt mõelda. See idee sisestab inimestesse arvamuse, et universum on miljoneid aastaid vana ja sarnaselt dinosaurustele võime ka meie siit silmapilkselt kaduda, kui mingi meteoriit Maad tabama peaks. Selle tulemusena usuvad miljonid inimesed üle maailma, et nad on siia sattunud juhuslikult ja nende eludel pole erilist tähtsust. Ja vaadakem inimesi enda ümber – kui paljud neist teie arvates tegelevad vaimsusega ja on teadlikud? Selline maailmavaade on väga dramaatiline. Kui sa suudad inimest veenda, et ta on siia juhuslikult sattunud ja et tema elul pole erilist mõtet, siis saad sa teda veenda ükskõik milles.“

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

Allikad märgitud artikli alguses. Artikkel ilmus esmalt Telegrami 5. paberajakirjas.