X

10 eurot =

Kas 1986. aastal hävinenud kosmosesüstik Challengeri meeskond on tegelikult elus?

6. detsember 2015 kell 19:48



0a - challenger_flight_51-l_crewKui sa oled 40-aastane või vanem, siis tõenäoliselt mäletad 28. jaanuari 1986, mil toimus kosmosesüstik Challengeri katastroof. Miljonid inimesed üle maailma olid kogunenud televiisorite ette, et vaadata Challengeri kosmoselendu, kuid 73 sekundit pärast starti plahvatas raketi parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu süstiku välispaak, tappes selle pardal olnud seitse meeskonnaliiget.

 

Katastroofi tunnistajateks oli televisiooniülekannete vahendusel ligi 17 protsenti ameeriklastest, sest süstiku pardal viibis programmi “Õpetaja kosmoses“ raames astronaut ja pedagoog Christa McAuliffe. Meedia pööras programmile palju tähelepanu, sest McAuliffe pidi olema esimene õpetaja kosmoses ja plaanitud oli ka koolitunni andmine kosmosest. Pardal viibis ka prantsuse muusiku Jean Michel Jarre’i sõber, astronaut ja saksofonist Ronald McNair, kelle tarbeks oli Jarre kirjutanud spetsiaalse loo, et seda kosmoses salvestada. Sellest pidi saama esimene kosmoses salvestatud teos ja lugu pidi ilmuma Jarre’i tulevasel albumil “Rendez-Vous“. Ron McNairil oli kavas osaleda saksofonisoologa kosmosest otseülekande vahendusel ka Jean-Michel Jarre’i kontserdil. Õnnetuse meediakajastus oli niivõrd võimas, et ühe uuringu kohaselt kuulis 85% küsitletud ameeriklastest süstiku katastroofist vähem kui tunni aja jooksul.

 

Õnnetuse peamiseks põhjuseks peetakse NASA hooletust

NASA sattus hiljem ränga kriitika alla, sest nad teadsid, et tihendid võivad olla ohtlikud ja neli inseneri olid korduvalt hoiatanud, et selline asi võib juhtuda, aga neid ei võetud kuulda enne, kui katastroof oli juba juhtunud. Meeskonna kabiin ja mitmed teised süstiku osad leiti ookeani põhjast pärast pikki otsingu- ja päästeoperatsioone. Meeskonna hukkumishetk pole täpselt teada; oletatavasti olid mõned meeskonna liikmed peale süstiku esmast purunemist ellu jäänud. Aga süstikul puudus avariiväljapääsu süsteem, meeskonna kabiini kokkupõrge ookeani pealispinnaga oli liiga ränk, et eluga pääseda. Katastroofile järgnes 32-kuuline paus NASA süstikuprogrammis ja president Ronald Reagani ettekirjutusel loodi Rogersi-nimeline erikomisjon, uurimaks õnnetuse asjaolusid. Komisjon leidis, et NASA üleüldine hooletus ja kergekäelised otsused olid õnnetuse peamised põhjused.

 

Siin on Challengeri seitsmeliikmelise meeskonna nimed:

 

Challengeri meeskond on tegelikult elus?

Mis aga oleks, kui keegi ütleks, et enamik Challengeri meeskonnast on elus ja terved ning neil on uued ametid ja kõik pole sugugi nii, nagu meile räägitud on?

Just nõnda väidetakse Simon Shacki eestvedamisel loodud uurimisfoorumis “Clues Forum“ (www.cluesforum.info). Simon Shack on Prantsusmaalt pärit uurija, kes tootis tänaseks juba klassikaks saanud dokumentaalfilmi “September Clues” (2007), mis uurib 11. septembri terrorirünnakuid kajastanud USA meediakanalite kaasrolli selle sajandi suurima libaoperatsiooni pähemäärimisel maailmale. Film “September Clues” tõi esimesena välja ilmselged tõestused, et maailmale edastatud kaadrid 9/11 terrorirünnakutest olid võltsitud ja USA meedia on selles selgelt kaasosaline ning et ükski reisilennuk tegelikult WTC tornidesse ei lennanud. Uurijad, kes endiselt räägivad midagi kaaperdatud lennukitest 11. septembril, on kas kinnimakstud libainfo edastajad või lihtsalt väga lohakad uurijad.

“Clues Forumi” liikmed on jõudnud järeldusele, et vähemalt kuus seitsmest Challengeri meeskonnaliikmest on elus ja mõned neist pole isegi oma nime muutnud.

 

  1. Francis Richard Scobee (komandör)

Sündinud 19. mail 1939; komandör Francis Richard Scobee oli 46-aastane, kui ta Challengeri katastroofis hukkus. Kui ta oleks elus, siis ta oleks 76-aastane.

Huvitaval kombel on aga Richard Scobee nimeline mees Chicagos asuva marketingi- ja reklaamifirma Cows In Trees tegevjuht ning näeb jahmatavalt sarnane välja (võttes arvesse 30-aastase ajavahe) komandör Richard Scobeega – samasugune kõrge laup, samasugused kulmud, samasugune lai silmade vahe ja silmad on samamoodi kergelt allapoole viltused.

Pilt pärineb tegevjuht Richard Scobee Linkedini kontolt.

1 - richard-scobee

Naljakal kombel, kui minna firma Cows In Trees kodulehele, siis seal avaneb animatsioon raketimootoriga lendavast lehmast, mis jätab enda järel keerleva tossupilve, mis on kummaliselt sarnane Challengeri katastroofile järgnenud tossupilvele.

2 - cows-in-trees-challenger-explosion

 

  1. Michael J. Smith (piloot)

Sündinud 30. aprillil 1945; Challengeri piloot Michael J. Smith oli 41-aastane, kui ta katastroofis hukkus.

Kuid olemas on täpselt sama nimega mees, kellel on samasugused kulmud, samasugused sinakashallid silmad ja samasugune nina. Ta on emeriitprofessor Michael J. Smith Wisconsin-Madisoni ülikoolist.

3 - michael_j_smith_compared

Kui astronaut Michael J. Smith oleks elus, siis oleks ta praegu 70-aastane. Look Up Anyone andmebaasist leiab aga 69-aastase Michael J. Smithi, kes meenutab hukkunud astronauti.

 

  1. Ronald MCNair (missiooni spetsialist)

Sündinud 21. oktoobril 1950; Challengeri missiooni spetsialist Ronald McNair oli teine mustanahaline USA astronaut ajaloos ja doktorikraadiga füüsik, kes olnuks täna 65-aastane, kui ta poleks Challengeri katastroofis hukkunud. Kui Ronald oleks elus, siis näeks ta välja täpselt samasugune nagu tema väidetav vend Carl siin pildil.

4 - ronald-mcnair

Carl McNair on kirjanik ja konsultant ning inspiratsioonikoolitaja. Ta on rajanud ka Ronald E. McNairi nimelise sihtasutuse oma venna auks. See pilt pärineb Carl McNairi Linkedini kontolt.

 

  1. Ellison Onizuka (missiooni spetsialist)

Teine Challengeri missiooni spetsialist Ellison Onizuka oli esimene jaapani päritolu USA astronaut, kellel on samuti teisik. Sündinud 24. juunil 1946, oleks Ellison nüüd 69-aastane, kui ta poleks Challengeri katastroofis hukkunud. Kui Ellison oleks elus, siis näeks ta välja täpselt samasugune nagu tema väidetav vend Claude siin pildil – samasugused kulmud, samasugused silmad, samasugused kortsud silmade juures, samasugune nina ja samasugused juuksed.

5 - ellison-and-claude-onizuka

Claude Onizuka on Hawaiil tegutseva Alkoholiohutuse ametkonna juhatuse liige.

 

  1. Judith Resnik (missiooni spetsialist)

Sündinud 5. aprillil 1949; Challengeri missiooni spetsialist Judith Arlene Resnik oli doktorikraadiga insener ja esimene juudi päritolu USA astronaut kosmoses ning teine naissoost USA astronaut. Praegu oleks ta 66-aastane.

Judith Resniku nimekaim Judith Resnik on aga juuraprofessor Yale’i ülikooli juurateaduskonnas, kellel on samasugused tumedad lokkis juuksed, samasugused tumedad silmad, samasuguse kujuga kulmud ja samasugused lohud suu juures.

6 - judith-resniks

7 - judith-resniks15

Simon Shack juhib tähelepanu sellele, kuidas mõlema Judith Resniku ülemised huuled moodustavad rääkides samasuguse kuju.

8 - judith-resniks2

Clues Forumist leiab ka lingi Youtube’i videole, kus saab võrrelda mõlemat Judith Resnikut rääkimas ning nende hääled on äärmiselt sarnased.

 

  1. Sharon Christa MCAuliffe (laadungi spetsialist)

Sündinud 2. septembril 1948; Sharon Christa McAuliffe oli pedagoog ja õpetaja Concordi-nimelises keskkoolis New Hampshire’is, kes valiti enam kui 11 000 kandidaadi seast osalema NASA programmis “Õpetaja kosmoses“. Kui Challenger poleks plahvatanud, olnuks tema esimene õpetaja kosmoses ja McAuliffe olnud praegu 67-aastane.

Aga olemas on Sharon A. McAuliffe’i nimeline professor Syracuse ülikoolis, kes võiks välja näha nagu vanemaks jäänud astronaut McAuliffe, võttes arvesse 30-aastase vahe.

9 - ChristaMcAuliffe_compared

Simon Shack toob välja, et “puhtjuhuslikult“ on Syracuse ülikooli professor Sharon McAuliffe Virginia osariigi kuberner Terry McAuliffe’i nõbu. Terry McAuliffe oli president Bill Clintoni 1996. aasta valimiskampaania üks juhtidest ja Hillary Clintoni 2008. aasta presidendikampaania juht. Terry McAuliffe on avalikult pooldanud ameeriklaste relvaseaduse piiramist ning tal on lähedased suhted NASA-ga.

Kui üks Challengeri katastroofis hukkunud meeskonnaliikmetest meenutaks oma praegu elavat nimekaimu, siis võiks öelda, et tegemist on juhusega. Aga kas on võimalik, et tervelt kuuel meeskonnaliikmel on teisik, kellest mõned kannavad täpselt sama nime (Richard Scobee, Michael J. Smith, Judith Resnik, Sharon McAuliffe)? Ei pea olema matemaatikaekspert, et aru saada, et selline tõenäosus on ebareaalne.

Kui küsida, et kui see kõik vastab tõele ja kosmosesüstiku katastroof oli lavastus, siis miks peaks NASA niivõrd lohakalt oma asju ajama, et laseb nendel inimestel vabalt elada, tihti isegi samade nimede all, siis ütleksin, et maailmavalitsejatel on kummaline käekiri, mida me ei mõista. Näiteks 2012. aasta Sandy Hooki koolitulistamises väidetavalt hukkunud Noah Pozneri fotot kasutas peavoolumeedia kaks aastat hiljem Pakistanis korraldatud terrorirünnakus, kus hukkus väidetavalt 145 inimest, nende seas 132 koolilast.

Noah Pozner, kes hukkus Sandy Hooki koolitulistamises

Noah Pozner, kes hukkus Sandy Hooki koolitulistamises

BBC reportaaž Pakistanis toimunud terroriaktis, taustal sama foto Noah Poznerist

BBC reportaaž Pakistanis toimunud terroriaktis, taustal sama foto Noah Poznerist

On täiesti ajuvaba, et seda fotot teist korda kasutati, aga just selliseid kummalisi lükkeid kontrollsüsteem millegipärast teeb. Võimalik, et sellega antakse lihtsalt ülbelt märku, et nad teevad, mis tahavad. Võimalik, et nad kontrollivad, et näha, kui terased on uurijad. Eks põhjusi ole veelgi, aga kokkuvõttes näitab see artikkel taas, et kogu rahvusvaheline kosmoseprogramm on võlts, ja annab hoogu juurde lameda Maa teooriale.

 

Toimetas Hando Tõnumaa

Originaaluurimuse autor Darrell Foss