X

10 eurot =

Tulevikumajandus, 1. osa: P2P inimvõrgustik kui uue ajastu selgroog

9. veebruar 2016 kell 13:36



inimv6rkTelegramis on kirjutatud kapitalismiajastu lõpust, kuidas muutused, mis sarnanevad feodaalsüsteemi lõpule enam kui 500 aastat tagasi, ennustavad kapitalismi asendumist uut tüüpi sotsiaalse infrastruktuuriga. Üks osa uuest süsteemist – jagamismajandus, on tänu erinevatele tehnoloogilistele lahendustele juba praegu laialdaselt kasutusel (nt Hooandja, Bondora, Autolevi, GoWorkaBit, Netflix, Spotify, Airbnb, Uber, Couchsurfing jt) ja on olemuslikult seotud P2P inimvõrgustikuga. Samas on probleemiks, et jagamismajanduse uute ärimudelite tõttu pankrotistuvad vanamoodsad firmad ja paljud inimesed kaotavad töökoha. Lisaks on kohale jõudmas neljas tööstusrevolutsioon, mille all peetakse silmas massilist robotite, isejuhtivate autode, värkvõrgu ja muude nn küberfüüsiliste süsteemide kasutuselevõttu. Mida aga teha, et tulevikuühiskond ei upuks vaesuse ja tööpuudusega seotud probleemidesse?

 

Enamus suurettevõtteid ja organisatsioone on oma võimustruktuurilt tsentraliseeritud hierarhiad, mis moonutavad informatsiooni vaba voogu, sest nende põhifunktsiooniks on säilitada paljude arvel väheste privileege. Sellised hierarhiad põhinevad allumisel ülemustele ja oma käskude maksmapanekul ning optimiseerivad kontrolli. Et aus tagasiside oma ülemustele võib kahjustada alluvate huvisid, soovivad alluvad oma ülemustele heameelt valmistada ja vähendavad negatiivset tagasisidet, see aga tähendab, et informatsiooni vaba voog on moonutatud. Infoühiskonnas on tekkinud püramiidsele hierarhiale alternatiivne organisatsioonistruktuur, mida võib nimetada P2P inimvõrgustikuks.

Mõiste P2P (inglise k. peer-to-peer) ei iseloomusta mitte ainult arvutivõrgus toimuvaid protsesse, vaid seda kasutatakse ka inimvõrgustikku iseloomustava väljendina. P2P inimvõrgustikul pole tsentraalset struktuuri ja selles osalejad on võimu poolest võrdväärsed. Osalejaid ühendab ühine eesmärk, otsuste langetamine ja autonoomia on jagunenud üle võrgustiku. P2P dünaamikaga süsteemis on informatsiooni vaba voog ülioluline, see toetab usaldust ja asjatundlikku otsuste langetamist.

 

P2P inimvõrgustikku iseloomustavad järgnevad tunnused:

  • Võrdsed osalejad ja vabatahtlik osavõtt;
  • Tugevuseks paindlikkus, võimalus kasutada iga osaleja tugevaid külgi;
  • Vastastikune ressursisõltuvus, üks osaleja ei jõua eesmärgile, kui ignoreerib partnereid;
  • Kõige laiem võimalik osalus (kõik, kes nõustuvad võrgustiku eesmärkidega).

 

Üheks lahenduseks tulevikus suurenevale tööpuudusele pakutakse kodanikupalka. Millest peaksid aga riigid seda rahastama, kui töötuse kasvades väheneb ka tööjõumaksudest saadav tulu? Tarbimismaksud on aga juba praegu kõrged ja nende tõstmine mõjub majanduskasvule negatiivselt. Vähenevad ka mitmete majandussektorite kasumid, nt tänu digimuusikateenuste populaarsusele oli USA muusikatööstuse kasumite tipphetkeks aasta 2012 ja peale seda on kasumid olnud languses. Arvan, et utoopiline tulevikunägemus kodanikupalgast, mis võimaldab kõikidel inimestel tegeleda sellega, mida hing ihaldab, vastaks tõele vaid kõige motiveeritumate ja haritud inimeste puhul. Kodanikupalga laiemal levikul võib paljude inimeste elu sisuks saada keskendumine meelelahutusele ja tarbimisele.

Praeguses süsteemis otsustavad raha jagamise üle erapangad, sest raha tekib juurde siis, kui erapank laenab keskpangalt raha. Majandus kasvab, kui tootjad ja tarbijad võtavad erapankadelt laene ning ringluses oleva raha hulk suureneb. Miks ei võiks aga sellise tsentraliseeritud süsteemi asemel, milles raha jagamise üle otsustavad võimupüramiidi tipus olevad inimesed, olla hajutatud inimvõrgustik?

Bitcoin on internetis P2P võrgustiku abil töötav rahasüsteem, mille funktsioneerimine ei sõltu keskpankadest. Sarnaselt torrentite tehnoloogiale on riikidel peaaegu võimatu krüptoraha oma kontrollile allutada. Bitcoinide koguhulk on aga määratud süsteemi looja poolt, see pole seotud majandusaktiivsusega. Et krüptoraha poleks mitte lihtsalt kapitali ekvivalent, vaid majandusvõrgustiku aktiivne osa, oleks vaja, et selle juurdeloomine vastaks toodete ja teenuste hulgale, mida luuakse ja tarbitakse.

Rahal on kaks põhilist funktsiooni – olla väärtuse säilitamise vahend (seda saab koguda ja kasutada tulevikutehingutes) ning olla maksevahendiks (ringluses peab olema piisavalt palju raha, et “õlitada” toodete ja teenuste vahetamist). Kui raha juurde loomine vastab majanduse kasvamisele st toodete ja teenuste loomise ja tarbimise kasvule, siis ülemäärast inflatsiooni ei teki. Majanduskirjanik C. H. Smith soovitab luua P2P tarkvara, milles kogukonnale kasulike projektide teostajaid tasustatakse majandusvõrgustikus juurde loodud rahaga. Põhimõtteliselt võib selline süsteem kasvada globaalseks võrgustikuks, mis hakkab konkureerima kaasaegse kapitalismiga. Tema poolt välja pakutud lahendust kirjeldan aga lähemalt järgmises artiklis “P2P majandusvõrgustik CLIME”.

Vaata ka videot, mis tutvustab Jeremy Rifkini raamatut piirväärtuse kahanemisest:

 

Teilo T. London

 

Artikkel põhineb C. H. Smithi raamatul “A Radically Beneficial World: Automation, Technology and Creating Jobs for All: The Future Belongs to Work That Is Meaningful“.

Pilt: business.kaist.ac.kr

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.