Soome uutes toitumissoovitustes kiideti veganlus heaks igas eluetapis

22. märts 2016 kell 21:29



Soome-toitumissoovitused-274x300“Soome Tervise ja Heaolu Instituut avaldas selle aasta jaanuaris uued toitumissoovitused lastega peredele. Segatoitujaid puudutav muudatus võrreldes varasemaga on, et taimseid toiduaineid soovitatakse süüa rohkem ning liha ja lihatooteid ei soovitata iga päev tarbida. Soovitustesse on juurde tulnud ka multikultuursus ning alternatiivsed toitumisviisid, teiste hulgas soovitused vegantoitumise osas,” kirjutab Soome netiajakirja Vegaia üks peatoimetajatest Anniina Ljokkoi Eesti Vegan Seltsi lehel.

 

 

Taimset valku juurde, vältida punast liha

Üleriigilised toitumissoovitused on enamasti olnud segatoitujatele meeltmööda, kuigi aed- ja puuvilju on alati soovitatud süüa rohkelt. Ka uutes soovitustes seisab, et tervist edendav söömine põhineb taimsetel toiduainetel ehk täisteraviljadel, köögiviljadel, marjadel, puuviljadel. Siiski kiidetakse jätkuvalt heaks vähese rasva- ja soolasisaldusega piimatooted ja kala ning mõõdukas koguses linnuliha.

Uus on varasemaga võrreldes see, et võid ja punast liha ning sellest valmistatud vorste ja viinereid soovitatakse vältida. Nende asemele pakutakse variandina välja taimsed valguallikad ehk herned, oad, läätsed, seemned, sojatooted ja tempeh.

Taimsete toitude suurt osakaalu põhjendatakse muuhulgas sellega, et sääraselt toitujad on uurimuste järgi teistest saledamad ning neil on võrreldes teistega paremad vere rasvanäitajad, madalam vererõhk ning vähem südame- ja veresoonkonna haiguseid ja II tüübi diabeeti.

 

Vegantoitumine nõuab teadmisi, kuid on võimalik

Eritoitumisele on uutes soovitustes pühendatud eraldi peatükk, milles veganlus on omaette välja toodud. Väljaanne rõhutab, et vegantoitumine peab olema mitmekülgne ning hoolikalt planeeritud, kuid on sellisena sobilik ka rasedatele, imetavatele emadele ning lastele ja noortele.

Kui piimatooteid ja muna söövad lakto-ovo-vegetaarlased saavad väljaande sõnul järgida üldiseid toitumissoovitusi, siis veganitele on omaette soovitused.

Oluline on kindlustada valgu saamine, süües taimseid valguallikaid mitmel toidukorral päevas. Toitainete poolest terviklikud ja tasakaalustatud valguallikad on täisteraviljad, kaunviljad, soja erinevates vormides, pähklid, mandlid ning seemned. Kui segatoitujal soovitatakse süüa ainult täisteraviljatooteid, et tagada kiudainete piisav kogus, siis veganil lubatakse süüa mingil määral ka n-ö valgeid teraviljatooteid piisava energiakoguse saamiseks.

Vältimatute rasvhapete allikatena nimetatakse rapsiõli, taimset margariini ning pähkleid ja seemneid kas tervel kujul või võidena.

Vitamiinidest tuuakse eraldi välja B12, D ning jood, mille vajaduse vegan saab täidetud rikastatud taimsete piimade, nagu kaera- ja mandlijoogi, ning toidulisandite abil.

Raua ja tsingi kohta ütleb väljaanne, et nende saamine pole veganitel tavaliselt mureks, sest neid leidub rohkelt mh kaunviljades ning täisteraviljades. Vegantoidu rohke C-vitamiini sisaldus aitab kaasa raua imendumisele.

 

Uued soovitused on veganluse osas kooskõlas Ühendriikide suurima toitumisorganisatsiooni omadega

Soome Veganliidus aastaid toitumisnõustajana töötanud koolitatud toitumisterapeut Johanna Kaipiainen leiab, et uute soovituste juures on positiivne see, et toitumisnõukogu on viimaks tunnistanud vegantoitumise sobivaks ka rasedatele ja imetavatele naistele nagu ka lastele ja noortele. Veganluse kohta käivad soovitused on nüüd kooskõlas ka Ühendriikide suurima ja hinnatuima toitumisorganisatsiooni Academy of Nutrition and Dietetics seisukohaga.

Kaipiainen näeb positiivse sammuna ka seda, et segatoitujat julgustatakse sööma loomse proteiini kõrval taimseid valguallikaid. “Taimsed valguallikad on teemana uus ka paljudele toitumisala spetsialistidele, näiteks toitumisterapeudi koolitusprogrammis ei käsitleta neid üldse variantidena teiste kui taimetoitlaste jaoks,” nendib ta.

Kaipiainen on lõpetanud toitumisteaduse eriala Helsingi ülikoolis aastal 2005. Pärast seda täiendas ta ennast Ida-Soome ülikoolis, lõpetades 2011. aastal toitumisterapeudi diplomiga. Oma magistritöös uuris ta veganitest emasid ja lapsi, jõudes tulemuseni, et emad olid teadlikud vegantoitumise eripäradest, nad olid otsinud aktiivselt infot selle kohta ning sääraseid probleeme, mis ei võimaldaks vegantoitumist soovitada, ei ilmnenud. Sünnist saati veganina kasvavaid lapsi osales uurimuses 13.

Kaipiaineni sõnul ei nõua vegantoitumise planeerimine peres tingimata toitumisspetsialisti abi, kui on näha, et lapsed kasvavad normaalselt. Murekohaks peab ta aga seda, et abi vajades ei saa pered sageli tugineda toitumisterapeutidele, sest neil ei ole piisavalt teadmisi vegantoitumise kohta.

“Tihti on kuulda, et info liigub seal pigem vastupidises suunas, patsiendilt terapeudini. Kui uurisin veganperesid oma magistritöös, tuli välja, et kaheksa peret oli käinud toitumisterapeudi vastuvõtul, kuid ainult üks ütles, et oli saanud sealt kasulikku infot. Ma loodan väga, et oleme sellest 2005. aasta olukorrast juba edasi arenenud. Oleks ikka hea, kui terviseala töötajad teaksid rohkem veganlusest, aga kui näiteks perearst ei tunne vegantoitumise põhimõtteid, siis peaks ta seda tunnistama ning juhatama patsiendi infoallikate juurde,” soovitab Kaipiainen.

“Vähemalt võrreldes 1998. aastaga on olukord Soomes praegu tunduvalt parem. Sel ajal seisis soovitustes veel, et kuna vegantoidust on puudu mitmed asendamatud toitained, ei sobi see väikelastele või rasedatele ja imetavatele emadele,” mäletab Kaipiainen. Paraku on Eestis üldine hoiak ning paljude tervishoiutöötajate suhtumine võrreldav Soome 1998. aasta seisuga.

 

Koolides ja lasteaedades jäädakse veel ootama vegantoitu

Kaipiaineni sõnul on tolerantne ja austav suhtumine veganlusse hea koostöö aluseks perede ning ametnike ja tervishoiutöötajate vahel. Ühiskond saab toetada veganperedes kasvavaid lapsi kõige paremini, hoolitsedes selle eest, et ka vegantoitu pakutakse erinevates asutustes lasteaedadest koolideni. Soomes on lakto-ovo-vegetaarne toit (toit, mis sisaldab ka piimatooteid ja mune) juba igal pool olemas, kuid vegantoidu saamine on keerulisem.

“Ainus suurem probleem uutes soovitustes on see, et nende järgi tasub koolides ja lasteaedades teostada taimetoitlus lakto-ovo-vegetaarselt, sest vegantoidu pakkumine nõuaks erilist asjatundmist. Kardan, et paljude asutuste jaoks on see punkt, millele toetuda, kui vegantoitu ei taheta pakkuda,” nendib Kaipiainen.

 

Soovitused on aastatepikkuse töö tulemus

Selle aasta alguses avaldatud toitumissoovitused on välja töötatud mitmes faasis aastatel 2012–2015 ning need asendavad 2004. aastal Soomes avaldatud soovitused. Soovituste koostamist rahastavad Soome Tervise ja Heaolu Instituut ja tervishoiuministeerium. Töögrupp koosneb mitmekümnest meditsiini- ja sotsiaalala spetsialistist ja arvesse on võetud viimastel aastatel avaldatud uued teadustulemused.

 

Anniina Ljokkoi

 

Allikas: Eesti Vegan Selts

Soomekeelsete toitumissoovitustega “Syödään yhdessä – ruokasuositukset lapsiperheille“ saab tutvuda siin.

Toitumisterapeut Johanna Kaipiaineni soomekeelse magistritööga “Vegaaniäidit ja -lapset Suomessa“ (vegan emad ja lapsed) saab tutvuda siin.

Pildid: julkari.fi, petakids.com