Käbikeha müsteerium – mis rolli see meie kehas mängib?

22. aprill 2013 kell 16:01



untitled111

Käbikeha ehk epifüüs on teadlasi paelunud juba sajandeid. Anatoomid, füsioloogid ja biokeemikud on järjest lahti harutanud kesknärvisüsteemi, aju ja endokriinsüsteemi, kuid käbikeha on suures osas jäänud arusaamatuks. Veel üsna hiljuti arvati, et sellel ei olegi inimese kehas mingit funktsiooni ning tegemist on lihtsalt jääknähuga evolutsiooni varasematest staadiumidest.

 

Käbikeha on umbes riisitera suurune (5–8 mm) hallikas kuusekäbi kujuga struktuur, mis asub keskajus üsna madalal, lähedal seljaaju algusele, olles ühel joonel punktiga kulmude vahel, mida peetakse kolmanda silma asukohaks. Lisaks ajuripatsile on see ainus ajustruktuur, mis ei ole kahe ajupoolkera suhtes sümmeetriline.

 

Käbikeha tähendus läbi ajaloo

Käbikeha tähendus on ajaloo vältel olnud erinev. Iidsed kultuurid omistasid sellele suurt tähendust. Kreeka anatoom Herophilis on 4. sajandil eKr nimetanud seda “mõtete voolu reguleerivaks sulgurlihaseks”. Sellele on omistatud “peanäärme” tähendust, mõeldes, et see kontrollib kogu endokriinsüsteemi. Veel tänini on kohati kasutusel terminoloogia, mis nimetab käbikeha ülemiseks ajuripatsiks ja hüpofüüsi alumiseks ajuripatsiks – see võib viidata sellele, et käbikeha kontrollib hüpofüüsi kaudu kogu endokriinsüsteemi tööd.

1886. aastal leidsid kaks anatoomi H. W. De Graff ja E. Baldwin Spencer üksteisest sõltumatult, et käbikeha on justkui rudimentaarne silm, kuna sellel on kõik tavalise silma olulised omadused: pigmendiga võrkkestarakud ümbritsevad sisemust, mida täidab läätselaadne mass. Hilisemad katsed on tõestanud, et see reageerib valgusele nii otseselt kui ka kaudselt silmade kaudu vastuvõetava närvisignaali kaudu. Ei saa olla kokkusattumus, et India joogide ja teiste iidsete traditsioonide pühad tekstid on viidanud käbikehale kui intuitsiooni silmale või kolmandale silmale.

 

Käbikeha funktsioon kehas

Käbikehast on leitud kahte hormooni – melatoniini ja seratoniini. Esimest toodab käbikeha ise ning see on n-ö keha bioloogiline kell, reguleerides une- ja ärkveloleku rütmi. Lisaks toodetakse käbinäärmes hormoone, mis pidurdavad sugulist küpsemist ja liiga varajase puberteedi teket. Käbikeha on kõige aktiivsem lapseeas enne puberteedi algust.

Serotoniini käbikeha ise ei tooda, kuid näib toimivat selle aine reservuaarina ning mõjutab selle levitamist teistesse ajupiirkondadesse. Melatoniini toodetakse serotoniinist. Aju serotoniinitase vastutab ratsionaalse mõtlemise eest ja muutus serotoniini tasemes muudab ka n-ö normaalset reaalsust. See tähendab, et käbinääre on tegelikult see, mis füüsilisel tasandil reguleerib teadvuse liikumist teisele tasandile. Inimene on igapäevaelus oma teadvuse tavapärase tasandi vang, ning köidik, mis meid sellel tasandil kinni hoiab, näib olevat aju serotoniinitase.

 

Laste laienenud teadvuse tasand

Enne puberteedieas toimuvat käbikeha regressiooni on lastel palju kergem ligipääs erinevatele teadvuse kogemustele kui täiskasvanutel. Nad on tihti väga intuitiivsed, näevad tulevikku ja teavad, mida nende vanemad mõtlevad. Lastel on hämmastav võime teeseldud fassaadi taga reaalset olukorda näha, mistõttu on neile raske valetada. Lapsed mängivad kujuteldavate sõpradega mitmedimensioonilistes maailmades, mis nende vanematele ei ole ligipääsetavad. Nende aktiivselt funktsioneeriv käbikeha muudab serotoniini melatoniiniks, mis ühest küljest vähendab aju serotoniinitaset, andes võimaluse teistsuguse teadvuse taseme kogemiseks.

Teisest küljest pidurdab aktiivselt toimiv käbikeha seksuaalset küpsemist. Umbes 7–8 aasta vanuses hakkab käbikeha funktsioon taanduma ning algav puberteediiga toob veidi hiljem kaasa suure emotsionaalse ja vaimse segaduse, kui laps kohaneb oma uue rolliga seksuaalse inimesena. Melatoniini taseme vähenemine ja serotoniini taseme suurenemine sulgeb järk-järgult uksed lapse intuitiivsesse tunnetuslikku maailma, kus valitseb kujutlusvõime ja mäng. Tihti jäävad need uksed kahjuks suletud terveks ülejäänud eluks.

 

Kundalini jooga

Kuid me ei pea igaveseks jääma enda ajukeemia vangideks. Me saame käbikeha taasaktiveerides ja kolmandat silma avades oma teadvuse tasandit laiendada. Selle käigus kohtume enda sisemise lapsega ning samal ajal täidame oma täiskasvanuelu kohustusi ja kanname vastutust. Siis saab tööst ja elust mäng, mitte tõsine ja masendav tegevus, nagu see praegu paljude jaoks on.

Jooga on teadus, mis võimaldab ajna tšakra taasäratamist, käbikeha taasaktiveerimist. Sellel on suur mõju keha üldise hormonaalse taseme reguleerimisele ning aju serotoniinitaseme langemisele. See on nagu rännak tagasi lapsepõlve: muutes aju biokeemiat, suudame tagasi minna sarnasele laienenud teadvuse tasandile.

Kundalini äratamine tähendab ürgse jõu tõusu läbi tšakrate kuni käbikehani. Kuulus õpetaja, joogi Bhajan on öelnud: “Nii, nagu kõik jõed voolavad ookeani, on kõikide joogaliikide eesmärgiks kundalini tõusmine. Mis on kundalini? See on inimese kogupotentsiaal.”

Puberteedi alguse ja seksuaalse identiteedi leidmisega saab keha reproduktiivsest süsteemist kõige võimsam teadlikkuse kandja. Sellega kohanedes sulgub tee kõrgematele teadvuse tasanditele. Kundalini jooga juhib energia järk-järgult tagasi algsele rajale.

 

Allikas: Yoga magazine

Foto: Secrets of the Fed

 

Toimetas Katrin Suik