Mõtteharjutus: Hawkingi aju – meie uus reaalsus?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. aprill 2013 kell 11:00



 

Kujuta ette, et sul on võimalus panna kõikide inimeste ajud toitelahusega vanni ja ühendada nende taju õnnelikuks tegeva, kuigi kunstliku maailmapildiga. Kas kasutaksid seda võimalust ja teeksid inimesed õnnelikuks? Ehk kas valiksid sinise tableti, nagu pakuti Neole filmis “Matrix”? Kristjan Port kirjutab ERR teadusuudiste rubriigis ratastooli aheldatud kuulsa teadlase, inglise astrofüüsiku Stephen Hawkingi “kausis oleva aju” juhtumist.

 

Tänapäeval põgenevad ju paljud pärismaailma eest arvutiekraani taha peitu. Miks mitte siis muuta see püsivaks seisundiks? Aju ei teaks, et asub vannis, sest tema jaoks tundub kõik nii, nagu asuks terve ja oma elu elava inimese koljus.

Filosoofidele selline probleem meeldib. Sama kehtib eetikute puhul, kes osutavad, et tõenäoliselt oleks suur osa inimesi sellise idee vastu, kuna kontakt reaalsusega on müstiline väärtus, mille eest oleme nõus elama raskevõitu päriselu. Pealegi tundub see kõik mõtteharjutusena ja reaalselt poleks midagi taolist võimalik. Võib olla tõesti?

 

Stephen Hawkingi juhtum

Paljude nimetute ja varju jäävate saatusekaaslaste seast leiab siiski ühe erilise inimese, kelle seisund meenutab olulisel määral kausis oleva aju juhtumit. Selleks meheks on viiskümmend aastat raskekujulise lihaskonna haiguse tulemusel praktiliselt kõikide lihaste liigutamise ja seetõttu pea kogu kontaktivõime kaotanud astrofüüsik Stephen Hawking. Tema aju töötab tõenäoliselt hiilgavalt või vähemalt sinna kanti, kuna mehe eest hoolitseb terve meeskond, hoidmaks ülal kontakti liikumatu ja raugastunud keha sisse peidetud ajuga.

Stephen Hawking või järsku siis ainult tema aju on tehniliste abiliste kaudu kirjutanud maailmakõiksuse teemadel hinnatud raamatuid ja artikleid. Tema keha liigutatakse ratastooliga ühest maailmanurgas asuvast loengusaalist teise, kuna mehe või tema aju käest tahetakse kuulda säravaid mõtteid.

Hawkingi aju suhtles aastaid välismaailmaga, kergitades silma kohal kulmu, kui talle näidati õiget tähte, millest moodustusid sõnad. Tegemist oli lihtsa ei-jah infovahetusprotokolliga. See jõudis peagi arvutisse.Tänaseni on see võimaldanud füüsikul luua tähtedest sõnu tempos kuni 15 sõna minutis, mida seejärel häälesüntesaator avalikkusele edastab. Hawkingi sõnul on oluline, et masina kõne oleks selge. Segasema jutu puhul võidakse teda pidada mentaalselt puudulikuks. Ainuke, mis Briti alamat kogu protsessi juures häirib, on kõnesüntesaatori ameerika aktsent.

 

Aju viljad teeb kuuldavaks masin

Antropoloog Helen Mialet uuris aastaid Stephen Hawkingi elu ja teda ümbritsevaid inimesi ning masinaid ja kirjutas oma kogemustest raamatu „Hawking Incoroprated“. Inkorporeeritud ehk masinate ja abilistega liidestatud Hawking saab elus olla vaid sellisel tehniliselt ja humaanselt avardatud moel. See ülimalt ratsionaalne isik saab olla ratsionaalne ehk teha endale kasulikke valikuid vaid välise võrgustiku kaudu.

Seetõttu püstitub kasvõi omapärane autorluse küsimus. Hawkingile hangivad suurema pildi loomiseks lähteinformatsiooni paljude eri valdkondade üliõpilased. Tema sekretär aitab kogunenud infomaterjali töödelda ja analüüsida. Masin muudab tema aju viljad kuuldavaks. Ning Hawkingil on vaid vaja öelda „jah“ ja abilised asuvad liigutama tema keha mõnda järjekordsesse paika maailmas.

 

Meie kõigi uus normaalsus?

Võiks ka vaadata nii, et rauga kehas asuvas ajus levib närvirakkude võrgustikus sündinud signaal teatud motoorse närvini, mida raske haiguse eest hästi peidus hoitud. Seni veel töökorras närviahela kaudu jõuab pisike erutus kulmu kergitava lihaskiuni. Kulm teeb vaevumärgatava jõnksatuse, mida vilunud abilise silm märkab ja formeerib käsu inimestest ja masinatest moodustunud Hawkingi tugivõrgustikku. Ning see siis omakorda transpordib mehe keha ühest punktist teise, väljendab mõtteid ja suhtleb maailmaga.

Kas selline olekski meie kõigi uus normaalsus? Selleks pole vaja olla haige. Piisaks ju, kui ühendada aju ühiskonnaga minimeerides füüsilise keha rolli. Paljud ei pane tähelegi, kuidas nad liiguvad just selles suunas. Pealegi levivad kuuldused ajuliidese tehnoloogia jõudmisest laiatarbe jaoks küpseks. Lahendamist ootab vaid see õnneliku sisendi simuleerimine.

 

Allikas: ERR

Loe lisaks: Wikipedia

 

Foto: Telegraph

 

Toimetas Ksenia Kask

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt