Eestis vohab epideemia? Jah, ignorantsuse epideemia nii riigi sees kui ka riigi eesotsas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. märts 2021 kell 15:44



Meie riigis toimub meeletu lahmimine – justkui lahendatakse mingit probleemi, aga kui hakata süvenema ja täpsemalt uurima, siis selgub tõsiasi, et tegelikult polegi selgust selles, milles probleem seisneb. Kas see on viirus ja selle levik või viiruse ulatus, rahva halb füüsiline tervis või rahva vaimne tervis või hoopis poliitiline või majanduslik seis või segu kõikidest loetletutest? Mida meil siis ikkagi riiklikult lahendatakse sellise meetodiga, et üks piirang ajab teist taga ning enne kui pole veel eelminegi jõustunud, kuulutatakse juba järgmine välja, küsib Tarvo Alev. 

 

Olen endamisi mõtisklenud, mis siis on hetkel Eesti ja ka kogu maailma suurimaks probleemiks. Kuna muu maailma kohta ei ole võimalik saada vahetut ja seeläbi ka täielikult tõendatud infot, siis keskendun jätkuvalt pigem Eestile.

Olen sõnastanud üheks suureks probleemiks selle, et meie riigis toimub meeletu lahmimine ja justkui lahendatakse mingit probleemi, aga kui hakata süvenema ja täpsemalt uurima, siis selgub tõsiasi, et tegelikult polegi selgust selles, milles probleem seisneb. Kas see on viirus ja selle levik või viiruse ulatus, rahva halb füüsiline tervis või rahva vaimne tervis või hoopis poliitiline või majanduslik seis või segu kõikidest loetletutest.

Mida meil siis ikkagi riiklikult lahendatakse sellise meetodiga, et üks piirang ajab teist taga ning enne kui pole veel eelminegi jõustunud, kuulutatakse juba järgmine välja. Mitte ühegi piirangu puhul ei ole selliselt võimalik isegi hinnata nende mõju, sest pole sellist aegagi, et vaadelda ja teha järeldusi. Kõige ilmekam näide on see, kuidas uudistesaadetes või artiklites riigijuhid endale rinnale taovad ja kuulutavad, et tänu meetmetele on nakkuskordaja alla läinud. Kust tuleb aga nende info, kust pärineb selle väite tõestus, et tegemist oli just piirangu mõjuga? Millise piirangu mõjuga siis tegemist oli? Kuna viiruse puhul tuleb hinnata ka ajalist faktorit, kus on oluline teada, et ükski meede ei toimi koheselt ja sellel on vähemalt paarinädalane viibe, siis kuidas üldse saab keegi teha süüdimatult selliseid väljaütlemisi?

Olles nüüd ise teemat uurinud, lugenud läbi sadu ja tuhandeid erinevaid arvamusi, inimeste seisukohti, erinevate teadlaste artikleid, uurinud suremuse statistikat viimaste aastate kohta, analüüsinud Terviseameti andmeid ja kuulanud ka meie riigijuhtide seisukohti, võin teha väga selge järelduse, et suur või isegi kõige olulisem probleem on tänaseks ignorantsus ja pinnapealsus. Inimesed ei süvene tegelikult, vaid on harjunud võtma infot vastu väga pinnapealselt. Loetakse artikli pealkirja või siis kuulatakse uudissaate reklaamlõiku ja sealt justkui ammutatakse piisavalt infot. Või siis usaldatakse pimesi autoriteetse riigijuhi sõnavõttu, kus minister väidab, et teadlased on mingil seisukohal. Kui ei olda ka seal allikakriitilised, siis võibki jääda mulje, et väljaöeldu on absoluutne tõde.

 

Inimesed, teiega manipuleeritakse!

Selgelt mängitaksegi sellele, et enamus ei uuri ega küsi täpsemaid küsimusi. Tuleks aga pöörduda selle riigiisa poole ja uurida, millise teadlase konkreetsest väitest räägitakse. Kus on tõendid, et üldse on sellised teadlased olemas, kes midagi sellist on väitnud. Tuleb lõpetada pimesi usaldamine, et minister räägib absoluutset tõde. Tuleb mõista eelkõige seda, et minister on poliitiline ametikoht ja sealne inimene teeb kõik selleks, et suuremale enamusele rahvast meeldida ja seeläbi on valmis rääkima mistahes muinasjutte kokku. Teine asi, millest poliitik on huvitatud, on võim ja erakonna või isiklik heaolu. Seetõttu tegutseb ta oma partei huvidest lähtuvalt. Kas poliitik on tegelikult huvitatud sellest, et riigis oleksid asjad ka tegelikult hästi, kas talle läheb korda see, mis on rahva heaoluks päriselt vajalik? Mina isiklikult olen selles osas väga skeptiline.

Tänaseks on näha see, et ka meie riigikogus valitseb olukord, kus on suur ignorantsus ja pinnapealsus. Praegu paistab silma vaid üks parlamendi liige, kes on lõpuks võtnud vaevaks olukorda uurida ja selgeks teha, mis meil siis ikkagi toimub, aga minul tekib kohe küsimus, millega tegelevad need ülejäänud 100 liiget seal, kes saavad igas kuus kopsaka rahasumma oma pangakontole ja sinna lisaks veel rohkelt muid hüvesid.

Kas riigikogulased on endale selgeks teinud selle, kui palju on meil tegelikult konkreetse viirusega nakatunud inimesi – mitte lähtuvalt sellest igapäevasest testinumbrist, mis tehakse PCR-testiga, vaid neid, kes tegelikult on selle konkreetse viirusega nakatunud? Kas riigikogulased on teadlikud sellest, millise haigusega on haiglaravil need 600+ inimest, kelle põhjal kuulutatakse suurelt, et meie meditsiinisüsteem on kokku kukkumas? Kui palju on seal tegelikult Covid-haigeid ja kui palju neid, kelle puhul tegelikult ei teata, kas on just see või mingi muu kevadine viirushaigus? Kui palju on seal neid, kes on haiglas hoopis mingi muu tervisemurega, aga on määratud vaid testi põhiselt Covid-osakonda?

 

Riigikogulane, kui seda loed, siis loe hoolega!

Head riigikogulased, kas teile läheb see üldse korda? Kui läheb, kas olete esitanud need küsimused ja püüdnud saada ametlikke ja kontrollitud vastuseid? Kas Teid huvitab see, miks igapäevaselt Terviseamet loendab suremuse arvu edasi täiesti valedel alustel? Pean silmas seda, et mitu korda on Tervise Arengu Instituut suremuse arvus teinud korrektuure, kuid Terviseamet pole oma loendamist kordagi muutnud. Või siis see, kuidas Terviseamet toob igapäevaselt välja vaid info inimeste kohta, kes surid nakkusega, aga näiteks televisiooni uudistesaade täiesti süüdimatult nimetab neid koroonasurmadeks. Kus on see selge tõendus, et tegemist on koroonasurmaga? Mina tean, et see on vale, sest Tervise Arengu Instituut on seda kogunumbrit mitu korda üle vaadanud, aga ometi läbi meedia jätkatakse valel põhineva informatsiooni süüdimatut edasi kuulutamist.

Suremuse osas on toodud juba korduvalt välja tänaseks teadaolev info, et 2020. aasta üldine keskmine suremus ei ole tõusnud. Minuni on jõudnud ka Läti statistika ja ka seal ei ole näha liigsuremust.

19. veebruaril ilmus Maalehes (mis on Delfi all) artikkel sellest, et kuu keskmine suremus on 23% suurem mullusest. Lisaks on seal veel lõik:

„Lutsar: ei saa välistada koroonaviiruse mõju

Jaanuaris registreeriti Eestis 1671 surma. Seda on 308 võrra rohkem kui möödunud aasta esimesel kuul. Ümardatult on surmade arv kasvanud 23%.“

Märtsi alguses avaldas aga Tervise Arengu Instituut oma andmed ja seal on välja toodud jaanuari suremuseks hoopis number 1468.

Kuna 2020. aasta viimasel kuul oli suremuse suurusjärk sellega väga sarnane (1484), siis võrdlesin kategooriate kaupa konkreetseid ridu. Ühe kuuga oli Covidi surmade hulk kasvanud 65 võrra, kuid kuna koguarv oli siiski üsna sarnane, siis mind hakkas huvitama, millised read on siis vähenenud. Nägin selgelt, et “Vereringeelundite haigused” ja “Pahaloomulised kasvajad” read on vähenenud 54 võrra. Sealt tõstatus mulle kohe küsimus, kas on võimalik, et suremuse määramine on lihtsalt ühelt realt teisele liikunud. Ehk siis inimene, kelle surma põhjuseks varem märgiti südame- või vereringeelundi haigus, siis nüüd on sinna märgitud Covid?

Selleks, et teha kindlaid ja selgemaid väiteid, on vaja aga põhjalikumat analüüsi ja selleks rohkem infot. Seda infot meil aga tegelikult veel ei ole. Seega ei tohiks ju teha ka ennatlikke väljaütlemisi. Küll aga võib iga Eesti inimene tõdeda, et neid ennatlikke andmeid kuulutatakse igapäevaselt kõikides telekanalites ja meediaväljaannetes kui vankumatut tõde. Neid püütakse esitleda kui tõeseid ja kindlaid fakte. Nende põhjal kujundavad inimesed oma arvamuse, milleks on valdavalt hirmu ja ohu tundmine.

Delfis ilmus 2. veebruaril artikkel: “ÜLEVAADE | Kui palju ja mille tõttu 2020. aastal Eesti inimesi suri?”

Ariklis on kaks lõiku infoga:

COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks juhul, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina.

TAI surma põhjuste registri COVID-19 surmade arv on väiksem Terviseametist pärinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.”

Rasvaselt märgitud osa on minu jaoks aga vägagi palju küsimärke tekitav, sest sellest infost tuleb välja justkui see, et Covid-19 surmapõhjusena märkimise algpõhjuseks on vaja ühe arsti hinnangut, aga Terviseamet avaldab igapäevaselt info isegi ilma selle arsti märketa – piisab vaid positiivsest testist.

Sealt võib siis järeldada, kui sureb kasvajaga pikaajalise võitluse läbi teinud inimene, kes oli enne surma andnud ka positiivse koroonatesti, siis ka tema surm loetletakse igapäevases statistikas koroona arvestuses üles. Sealt edasi muutub juba muudes meediaväljaannetes see kui “suri koroonahaige”.

 

Kas see ongi siis tõde?

See kõik siis ongi see “tõde”, mida püütakse rahvale maha müüa. Seda “tõde” tarbivad ka meie riigivalitsejad oma seisukohtade kujundamiseks. Sellest lähtuvalt piiratakse elu, kaotatakse töökohti, võetakse ära inimeste sissetulekud ja piiratakse vabadust. Tänu sellele teabele on paljude inimeste vaimne tervis tugevalt kannatada saanud. Sellest infost lähtuvalt survestatakse inimesi ka vaktsiini endasse süstima.

See kõik saab võimalikuks ainult seetõttu, et meie riigis vohab epideemiana ignorantsus ja pealiskaudsus, viitsimatus infosse süveneda ja uurida, mis on esitatud väidete või numbrite taga tegelikult.

Meie rahvas on harjunud ära mugava eluga, mida näitab seegi, et mistahes tervisemure puhul tahetakse enamasti kiirelt sisse süüa tablett selle asemel, et välja selgitada, mis tegelikult viga võiks olla. Alati on kergem ja mugavam leevendada tagajärge, kui välja selgitada ja eemalda algpõhjust. Selliselt tegutseb suuresti ka kogu meditsiinisüsteem. Selliselt on see elu käinud juba aastakümneid ja kuna kõikidel on kogu aeg justkui kiire, siis ongi harjutud sellise pealiskaudse eluga.

Meie rahvas on niivõrd ignorantne, et ootavad, et riigiisad teavad, hoolivad ja lahendavad. Usaldatakse pimesi neid ja seega ei süveneta üldsegi eestkõnelejate väidetavatesse faktidesse. Riigiisad aga teavad seda hästi ning selle teadmise najal ongi mugav ratsutada ja teha kõike nii, nagu seda praegusel ajal tehakse. Tulemused ei ole üldse olulised – peaasi, et tuleb järjekordne küsitlus, mis näitab, et nende reitingud on tõusnud. See on ainus tegelik number, mis neile korda läheb.

 

Tarvo Alev

 

Foto: George Becker / Pexels



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt