
4. veebruar 2025 kell 12:05
Foto: Euroopa Parlament
Endine Eesti peaminister ja praegune Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas on üks EL-i radikaalsemaid Venemaa-vastaseid hääli. Tema lugu on huvitav: kuigi tema perekond kuulus Nõukogude Liidu valitsevasse eliiti, suutsid nad pärast kommunismi langemist kiiresti uue süsteemiga kohaneda. Kallas on teinud isast vaat et lennukamatki karjääri. Kuidas on perekondlik taust teda mõjutanud ning mis on Kallasel ühist Joe Bideni ja Ursula von der Leyeniga?
“Halvad aastad“ Nõukogude Liidus
Endine Eesti peaminister on rääkinud kohutavast elust, mida meie rahvas Nõukogude võimu all pidi taluma. Samas kuulus tema enda suguvõsa Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi poliitilisse eliiti. Kallas on tollal siin valitsenud mentaliteedi kohta oma 2022. aasta kõnes öelnud: “Elu Nõukogude okupatsiooni ajal kujundas tollal meie inimeste suhtumist – riik ei kuulunud meile, vaid neile, okupantidele, nii et riigilt varastamine oli arusaadav.”
Kuigi Kallase ema küüditati lapsena Siberisse, kasvas 1977. aastal sündinud Kaja üles privileegides, mida enamik tema eakaaslasi endale lubada ei saanud. Tema isa, Siim Kallas, astus 1972. aastal 23-aastaselt Kommunistlikku Parteisse ning tegi lennukat karjääri. 1979. aastal sai temast 31-aastasena NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja kuni 1986. aastani – ametikoht, mis Nõukogude haldushierarhias vastas aseministri tasemele Eesti NSV valitsuses. Sellega kaasnes kõrge sotsiaalne staatus, sealhulgas ametiauto, suvila, avar korter, hea palk ja ligipääs “eksootilisele“ kaubale, millest tavalised inimesed võisid vaid unistada.
Kui Kaja Kallast välisajakirjanduses portreteeritakse, siis on seal räägitud nii ema perekonna elust Siberis kui ka isa rollist taasiseseisvumisel, kuid perekonna nõukogude Eesti “nomenklatuuri” kuulumisest pole sõnagi.
Pööre taasiseseisvunud Eestis
Siim Kallas, kes kuulus kuni 1990. aastani kommunistlikusse parteisse, tundis ära muutuste tuuled ja kohanes uue ajaga kiiresti.
Aastatel 1991–1995 oli ta Eesti Panga president, asutas Eesti Reformierakonna, töötas 1995–1996 välisministrina, 1999–2002 rahandusministrina ning 2002–2003 ka Eesti peaministrina.
Telegram.ee hõbeliige | Telegram.ee kuldliige | |||
---|---|---|---|---|
![]() | 10.88€ (130.56€ 1 aasta) | 33€ (5.50€ 1 kuu) Kampaania | 88€ (7.33€ 1 kuu) | 188€ (68€ aasta / 5.66€ kuu +*) Võimalik tasuda kolmes osas |
Telegrami 1g kuldplaat * väärtus 120€, limiteeritud kogus! | ||||
Kõik artiklid | ||||
Kõikide artiklite kuulamisvõimalus | ||||
Kõik videod | ||||
Kõik koolitused | ||||
Kõik podcastid | ||||
Telegram Mastermindid veebis | ||||
Kohtumised Telegram.ee toimetusega näost näkku | ||||
-10% allahindlus Telegram.ee veebipoes (ka kuldplaadilt) | ||||
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.