Faktikontroll: kehtiva seadusandluse kohaselt on Eestis vaktsineerimine vabatahtlik

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. jaanuar 2021 kell 10:15



ERR avaldas eile artikli “Tööandja saab muuta koroonaviiruse vaktsiini töötajatele kohustuslikuks“, milles tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep selgitas, et koroonaviiruse vaktsiini saab töötajale teha kohustuslikuks, kui tööandja muudab ametikoha kvalifikatsiooninõudeid. Nii olevat tööandjal õigus töötajaga vaktsiinist keeldumise korral töösuhe ka erakorraliselt peatada. Aga sellised väited ei ole kooskõlas Eesti seadustega.

 

Kuna Eesti on demokraatlik riik, siis kehtiva seadusandluse kohaselt on Eestis kõik tervishoiuteenused, sealhulgas vaktsineerimine, vabatahtlikud. Kedagi ei saa allutada meditsiiniliste protseduuride tegemisele inimese enda tahte vastu, seega seaduse järgi tööandjal puudub õigus sundida töötajat vägisi vaktsineerima.

Alles detsembris 2020 kommenteeris Tööelu.ee artiklis tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: “Tööandja ei saa töötajat kohustada minema vaktsineerima, ehk töötajal on õigus vaktsineerimisest keelduda. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

 

Heidame pildu seadustele: mille alusel on õigus vaktsineerimisest keelduda?

Kasutame siinkohal teadlaste, arstide, juristide ja teiste spetsialistide poolt Koroonateave.ee lehele tänuväärselt juba kokku kogutud infot:

EV Põhiseadus sätestab:



§ 18.    …  Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

§ 20.    Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

§ 26.    Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele

§ 41.    Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.  …   Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.

Võlaõigusseadus sätestab:

§ 766.  Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus

(3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Patsient võib nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta.

(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

On oluline teada, et tahtevastane meditsiiniline sekkumine on lubatud ainult kohtu otsusega teatud erijuhtudel. Muudel juhtudel ei ole tahtevastased meditsiinilised protseduurid lubatud.

Võlaõigusseaduse §766 sätestatud teavitamise põhimõte eeldab, et inimesele on antud mitmekülgset informatsiooni konkreetse meditsiinilise protseduuri (vaktsineerimise) kohta ning poolt ja vastu argumente kaaludes teeb inimene otsuse kas vaktsiini teha või mitte. Ainult siis kui teavitamine on olnud korrektne (st. mitte edastatud puudulikku informatsiooni) ja nõusolek on antud vabatahtlikult, saame rääkida seadusele vastavast vaktsineerimisest.

Juhul kui inimene annab nõusoleku baseerudes puudulikule või valele informatsioonile või on inimest mingil moel survestatud või ähvardatud, on tegemist antud nõusoleku tühisusega ning seda käsitletakse kui tahtevastast ja ebaseaduslikku meditsiinilist sekkumist. 

Vabatahtlik nõusolek tähendab, et inimene on teinud oma otsuse vabalt ilma igasuguse surveta (sh ilma hirmutamise, ähvardamise, manipuleerimise, ebapiisava või vale infoga mõjutamiseta).

Ülaltoodud meditsiinilist sekkumist käsitlev seadusandlus kehtib kõikide inimeste kohta, sh  koolide, tervishoiuasutuste, toitlustuskohtade jt asutuste ja ettevõtete juhtidele ja töötajatele.

Tööandjatel ei ole õigust töötajat survestada ning eirata töötaja vaba tahte õigust oma kehasse puutuvate küsimuste osas. Ka ähvardamine töökohast ilmajätmisega on oluline survestamine ning juhul kui töötaja teeb vaktsiini survele alludes, kategoriseerub see tahtevastase sekkumise alla ning on ebaseaduslik. Töötaja võib sellisel alusel teostatud meditsiinilise protseduuri hiljem kohtus vaidlustada.

Töötaja võib hiljem minna oma tööandja vastu kohtusse ka juhul kui vaktsiini kõrvalmõjude tõttu on töötajale tekkinud kahju ning ta suudab kohtus tõendada, et tema otsus ei olnud vabatahtlik, teda survestati või peteti temalt nõusolek välja ebaõige või ebapiisava informatsiooniga. Sel juhul vastutab tekkinud kahju eest tööandja.

 

Kas koroonavaktsiin on turvaline?

Kuigi Eesti arstid väidavad, et kõik on korras ja vaktsineerige julgelt, on vaktsiinide ohutusuuringud saanud palju kriitikat (näideks British Medical Journali toimetaja Peter Doshi või Saksa arsti ja matemaatiku Zacharias Fögeni poolt), samuti on Norras ligi 30 vanuri vaktsiineerimise järel suremise tõttu alandatud soovitavat vaktsineerimise vanust (Eestis on kahe vanainimese surm koroonavaktsiini manustamise järgselt aga kokkusattumus…)

Koroonateave.ee vahendab ka, et Covid-19 vastu väljatöötatud vaktsiinid on esimesed omalaadsed, millele on Euroopa Liidu Ravimiamet andnud tingimusliku müügiloa. On oluline, et  inimkatsetustesse pole mRNA vaktsiinid ajalooliselt kunagi varem jõudnud ning tegemist on oma olemuselt eksperimentaalse vaktsiiniga. Viide

Ka Eesti Ravimiameti sõnul on Covid-19 vaktsiini müügiluba tingimuslik  ja vaktsiinid on kiirkorras turule toodud. Kui tavaliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega 10 aastat, siis näiteks Pfizer/BioNTech vaktsiin toodi turule vähem kui aastaga. Ravimiamet rakendab vaktsiinile täiendavat järelevalvet, kuna märkimisväärne osa uuringutest alles kestab. Viide

Vaktsiini infolehel on märge – “nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi ka Comirnaty 2-annuseline vaktsineerimisskeem kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse kestus ei ole teada. Kõikidel ravimitel, ka vaktsiinidel, on kõrvaltoimed”. Viide

Kuidas  vaktsiin konkreetse inimese kehas käitub, ning kas tekivad tõsiseid kõrvaltoimeid, on enne vaktsineerimist teadmata, sest see selgub mõne aja möödudes pärast vaktsiini manustamist. Kõik inimesed on erinevad, seetõttu ei saa kõiki inimesi ühe vitsaga lüüa.  Tasub tähele panna, et tootja on vaktsiini välja töötanud sümptomaatilise haigestumise vastu (ehk haigustunnuste ilmnemise vastu), täna puuduvad tõendid selle kohta, et see kaitseks asümptomaatilise nakatumise või nakkuse edasikandmise eest.

Eelpool tulenevast saab selgeks, et vaktsiini tõhusus ja ohutus ei ole sugugi selge ja tagatud, mistõttu peab iga inimene isiklikult otsustama, kas ta soovib nimetatud riske võtta. Tööandjal puudub õigus teha selliseid otsuseid töötaja eest. 

 

Loe rohkem oma õigustest seoses vaktsineerimisega: Koroonateave.ee

PRINDI VÄLJA: Teatis vaktsineerimisest keeldumise kohta

Allikad: lingid artikli sees

Foto: Dreamstime.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.