Kognitiivne dissonants – oma maailmapildi kinnistamine on lubatud jolleritele aga mitte tavainimestele?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. jaanuar 2021 kell 13:04



Enda sõnul tõenduspõhise maailmavaate esindajad heidavad teadusliberaalsemalt mõtlevatele inimestele tihti ette seda, et otsitakse ainult tõestuseid enda maailmapildi kinnistamiseks. Ometi võib leida laiemat/avaramat teemade käsitlust just vabamõtlejate seltskonnast kui akadeemilise teadusmaailma ja meditsiinidoktorite seast. Võtame siinkohal näiteks tuntud perearstide Karmen Jolleri ja Marje Oona arvamusavaldused vaktsiinide teemal.

 

Mõni kuu tagasi väitis dr Joller Telegrami podcastis, et “vaktsiinid on väga halb ärimudel“. Tema arvates on vaktsiinide väljatöötajad heategijad, kes ei tee seda kõike tulu teenimise nimel. Ometi on teada, et aasta lõpus Eestisse jõudnud vaktsiinid on ravimifirmade juhtidele ja omanikele teeninud tulu juba miljardeid dollareid (CNBC, Forbes). Samuti ei ole tulu kaotust karta vaktsiini kõrvaltoimete ilmnemisel, sest tootjad on vastutusest vabastatud (link 1, link 2). Muide, filantroobina tuntud vaktsiinipromoja Bill Gates rikastus ainuüksi 2020. aasta kevadel esimese lockdown´i ajal 8 miljardi dollari võrra

Samas podcastis ütles Karmen Joller, et “meditsiinis ei ole mitte midagi kunagi 100% kindlat”. Mõni kuu peale seda väidet ühe esimese inimesena Eestis ennast Pfizeri/BioNTechi mRNA koroonaviiruse vastu vaktsineerida lasknud Joller sõnas, et tema otsus vaktsineerida tuleb 100% teadmiste pinnalt. Kui aga palusime Jolleril täpsustada, et kuidas ta saab midagi otsustada 100% teadmiste pinnalt, kui tema enda sõnul pole meditsiinis mitte midagi kunagi 100% kindlat, vastas ta nii: Otsus põhineb teadmistel, mh ka teadmisel, et meditsiinis pole miski 100% kindel. See vaktsiin ei anna, nagu teisedki, 100%-list kaitset, aga annab 95%. Mulle sellest piisab. Piisaks isegi 50%st”.

Teisisõnu tunnistab Joller, et kui on vaja oma maailmapildiga sobivaid dogmasid (nt et vaktsiinid on turvalised) kinnistada, võib ta oma arvamuse osas meditsiiniteaduste kohta (et miski pole 100% kindel) silma kinni pigistada ja tal on kokkuvõttes täiesti savi, kas vaktsiin üldse töötab, vaid ta teeb seda sellepärast, et teadus(propaganda) nõnda ütleb. 

Kuid mõni nädal tagasi poetas Joller sotsiaalmeedias midagi niivõrd ajuvaba, et ma ei saa mitte vaiki olla. Nimelt väidab doktor, et värske vaktsiin mõjub vähemalt 8 kuud. Kuidas saab ta midagi sellist öelda, kui jutt käib vaktsiinist, mida alles 8 kuud tagasi hakati välja arendama? Kusjuures tavapäraselt võtavad vaktsiiniarendused aega mitmeid aastaid, kuid ajaloo kõige kiiremini välja töödeldud vaktsiini osas teab Joller, et see toimib 8 kuud.

Küsisime dr Jollerilt üle, et kuidas saab olla kindel, et vaktsiin toimib 8 kuud? Ta vastas nii: “Kõige kindlam saab olla nii, et uuritavad jagatakse kahte gruppi. Üks grupp saab ravimit (vaktsiini) ja teine saab platseebot (ilma toimeta ainet, nt füsioloogilist lahust). Seejärel jälgitakse nendesse gruppidesse kuuluvate inimeste tervist järgnevate kuude, aastate, isegi aastakümnete jooksul.

Võrreldakse seda, kui suur osa nendest inimestest haigestub ja kui suur osa jäävad terveks. Lisaks võidakse jälgida ka muid parameetreid – näiteks mõõdetakse antikehade hulka, et teada saada, kui palju mingeid kindlaid antikehi on vaja, et inimene ei haigestuks. Oluline on see, et uuringuprotokollis oleksid kokku lepitud väga kindlad kriteeriumid: näiteks see, millised inimesed võetakse uuringusse (nt kas on riskirühma esindajaid või mitte), mida defineerida nakatumisena, mida defineerida mittenakatumisena, mida defineerida piisava kaitsva annusena jne jne. Ja need ei ole lihtsalt “laest võetud” kriteeriumid, vaid need kriteeriumid põhinevad senistel teaduslikel arusaamadel. Uuringu käigus võivad kriteeriumid erandkorras muutuda, siis võib-olla üldse uuring katkestatakse või tehakse uus. Sellest on uuringu hilisemas kirjelduses ka alati juttu. Reegel on: kõik dokumenteeritakse võimalikult neutraalselt. Uuringutüüpidest eelistatakse randomiseeritud topeltpimekatset. Randomiseerimine tähendab seda, et inimesed jagatakse kahte gruppi juhuslikkuse alusel. Topeltpimekatse tähendab, et esiteks ei tea uuritav ise, kas ta saab vaktsiini või hoopis platseebot, teiseks ei tea seda ka uuriv arst (et ta ei hindaks inimese tervist mingilgi moel erapoolikult).



Kui uuringuga on alustatud 8 kuud tagasi ja täna on kokkulepitud hulk inimesi terved, siis saabki teada, et vaktsiini toime kestab 8 kuud. Kuna kõikide COVID-19 vaktsiinide uuringud praegu jätkuvad, siis sedamööda, kuidas aeg edasi läheb, saab öelda ka pikema kaitsva aja vaktsiini kohta (eeldusel, et see muidugi kaitseb). Näiteks kui möödas on 5 aastat ja piisav hulk inimesi on endiselt terved, saame öelda, et vaktsiin kaitseb 5 aastat. Edasi tuleb uurida veel seda, kas näiteks see kaitse pikeneb, kui teha edaspidi ainult üks süst vaktsiini, või on ikka vaja kaks süsti teha. Uurimine jätkub ka siis, kui vaktsiin on juba aastakümneid kasutusel, ikka selleks, et andmed oleksid täpsemad ja võimalikult paljudele küsimustele vastused olemas.”

No okei. Let´s agree to disagree.

Aga vaktsiinide turvalisus? Parima “pirni” vaktsiinide ohutuse teemal pani aga perearst Marje Oona, kes andis online-intervjuu Delfile. Küsimusele “Kas teie arvates võib lugeda ohutuks vaktsiini, mille ohutuse uuringud on jäänud alla 1 aasta?” vastas Oona muuhulgas: “Ei ole ühtegi vaktsiini kõrvaltoimet, mis avalduks rohkem kui aasta möödumisel vaktsineerimisest.” Lisaks väidab ta, et Pfizeri/BioNTechi vaktsiin on vanuritele ohtu ja see ei ole mitte üheski riigis vastunäidustatud, sh Norras, kuigi just Norrast tuli teade, et ligi 30 vanurit vaktsiini manustamise järel surid. Kas selliste lausete ütlemine vaktsiini kohta, mille ohutusuuringud kestavad veel kaks aastat ja mille väljatöötamisest ei ole veel aastatki möödas ning mille turvalisus ei ole selge kui prillikivi, ei ole mitte lausa kuritegelik?

Mitmelt poolt maailmast tuleb teateid, et koroonavaktsiinid on põhjustanud raskeid kõrvalmõjusid ja surmasid – jah, ainult teatud protsendil, ent 100% kindlusega ei saa ühelegi inimesele väita, et vaktsiin on just sulle ohutu. Ilmselt just sel põhjusel on paljud arstid ja meditsiinitöötajad maailmas vaktsiinist keeldunud, ka Eestis (ERR: “Ministeerium muretseb meedikute vaktsineerimisest keeldumise pärast“, Õhtuleht: “HAIGLAD HÄDAS: õed ja hooldajad keelduvad koroonavaktsiinist“). Kui vaktsiinist keelduvad meditsiiniharidusega inimesed, siis kas nemad on vaktsiini teinud meditsiinitöötajatest kuidagi rumalamad või targemad või lihtsalt eriarvamusel? On teada ka, et usaldus vaktsiinide vastu on kõige väiksem rikastes ja arenenud riikides (loe ka: EPL – “Vaktsineerimise vastu on peamiselt kõrgharitud tallinlased“).

Tegelikult ongi loomulik, et igaüks otsib kasvõi mingil määral sellist infot, mis tema enda maailmapilti kinnistaks. Kui seda teevad ka arstid ja teadlased, siis miks on taunitav, kui samamoodi käituvad teisiti mõtlevad arstid ja teadlased või teiste elualade esindajad? Ja läbi ajaloo on teada, et maailma muudavad just need avastused ja otsused, mis on tehtud siis, kui raamistavad dogmad kõrvale heidetakse…

 

Hando Tõnumaa

 

Pilt: BIJAY / Adobe Stock



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt