Ajalooline uuring: vaktsiin ei kaitse difteeria eest

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. september 2024 kell 15:05



Fotokollaaž: vaktsineeri.ee + Canva.com

Hetkel, mil Baltikumis on käimas difteeria (vaktsiini) propaganda, on paslik üle vaadata, mida räägib ametlik statistika ja uuringud difteeria (ja ka teiste) vaktsiinide kasulikkusest.

 

“… selleks ajaks, kui laborimeditsiin oli edukalt oma tööga kanda kinnitanud, olid humanitaarid ja sotsiaalreformijad oma üheksateistkümnendal sajandil alustatud tööga juba lõpule jõudnud. Nende õpetus, et loodus on püha ja tervislik, oli teaduslikult naiivne, kuid osutus väga tõhusaks nende aja kõige olulisemate terviseprobleemide lahendamisel. Kui mõõn on rannast taandumas, on lihtne tekitada illusiooni, et ookeani saab tühjendada, eemaldades vett ämbriga.“

Selle R. Dubos´ tsitaadiga algas 1977. aastal ilmavalgust näinud, Bostoni ja Harvardi ülikoolide juures Uus-Meremaa teadlaste John ja Sonja McKinlay poolt kirjutatud uurimustöö “Meditsiiniliste meetmete küsitav panus suremuse langusesse Ameerika Ühendriikides kahekümnendal sajandil“. Tegemist ei ole suvalise leiuga internetist, vaid antud uuring on teiste seas üleval ka Columbia ülikooli kodulehel. John McKinlay on meditsiinisotsioloog ja epidemioloog ning Sonja McKinlay on matemaatiline statistik.

 

Uuringust saab lugeda muu hulgas:

Seadusandjad, praktikud ja avalikkus võivad seda pidada “ketserlikuks”, kuid Ameerika Ühendriikide andmete analüüs näitab, et spetsiifiliste meditsiiniliste meetmete kasutuselevõtt ja teenuste laiendamine moodustavad vaid murdosa panusest suremuse langusse alates 1900. aastast.

Aastakümneid hiljem ilmavalgust näinud dr David A. Kindigi raamat Rahvastiku tervise ostmine: tulemuste eest tasumine” paljastab samuti, et 1990. aastast kuni 1973. aastani oli USA-s igasuguse põhjusega suremuse langus saavutanud põhja juba enne, kui tervishoiukulud hakkasid dramaatiliselt suurenema. Viie ekslikult nakkushaiguseks peetava haiguse puhul, mis näitasid pärast sekkumist suremust (gripp, kopsupõletik, difteeria, läkaköha ja poliomüeliit), vähenes suremus sel perioodil vaid 3,5%.

Seega, kui meditsiinilised meetmed (nagu näiteks vaktsiinid) ei olnud selle [suremuse vähenemise] eest peamiselt vastutavad, siis kuidas seda seletada?

Uuringust selgub, et “peamised mõjutajad” olid:

  1. elatustaseme tõus, millest kõige olulisem muudatus oli parem toitumine;
  2.  hügieeni paranemine;
  3. mõnede mikroorganismide ja inimese peremeesorganismi vaheliste suhete soodne suundumus.

 

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.

    Telegram.ee tavaliige Telegram.ee kuldliige
Ava galerii

10.88€
1 kuu

(130.56€ 1 aasta)

50€
6 kuud

(8.33€ 1 kuu)

188€
1 aasta

(68€ aasta / 5.66€ kuu +*) Võimalik tasuda kolmes osas
Telegrami 1g kuldplaat
* väärtus 120€, limiteeritud kogus!
Kõik artiklid
Kõikide artiklite kuulamisvõimalus
Kõik videod
Kõik koolitused
Kõik podcastid
Telegram Mastermindid veebis
Kohtumised Telegram.ee toimetusega näost näkku
-10% allahindlus Telegram.ee veebipoes (ka kuldplaadilt)
 TelliTelliTelli


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt